12.veebruar

Tegime valiku. Ehkki viirused laiavad lörtsis ja plärtsus, me haigeks ei jää. Magasime üheksa tundi. Ja pühendume tervisele – mitte mingite protseduuride ega medikamentidega – lihtsalt oleme terved. Vot just. Sain seda täna tunde ja tunde korrata. Hommikul oli Alfa lääpas. Alguses arvasin, et juhtlamba jalgadega on midagi juhtunud. Hoopis täis oli läinud. Loomakasvatajad teavad, mida see tähendab. Õhku täis. Umbes. Valudes. Ja kui liikuma ei saa seda bombaaži, annab üsna kiiresti otsad.

Enne kui tegin, mida sisetunne ütles – toiduõli tibakese nõudepesuvahendi, smecta ja söetablettidega eest, microlax tagant – konsulteerisin Piretiga. See ütles, et kui liikvele ei lähe, tuleb suukaudu voolikuga õhk välja lasta. Pärast seda suurejoonelist kokteili hakkas Alfa nii kakale kui mehiselt röhitsema ja hingamine rahunes. Tema jälgimiseks pusserdasin lambakoplis-laudas kõiki vähegi vajalikke toiminguid ning leidsin hea märgina lõkke lähistelt oma lemmik-hargi. Aitäh.

Jah, vana ute pidamine pole arukas – ka Laara on arutu pidamine – aga see on Alfa. Jõudsin iga veerand tunni tagant talle pilku heites kaaluda, kas ta pakub end noore oina asemel sünnipäevalauale. Kas ta võttis meie häda endale. Kas ta ja kas ta.

Et Avesta ütles tänaseks: Päikese päev on pühendatud pühale sõnale ja see on päev, mil sõna materialiseerub. Läbi palvete ja mantrate. Ideaalis tuelks lugeda palveid alates ärkamisest iga viimse kui tegevuse eel. See päev on pühendatud ka naljale ja huumorile. Kui suudad ja oskad naerda iseenda üle, aitab see võita sisemisi alateadlikke hirme.

Kella kolme paiku päeval algab kuutsükli 14.päev, kui on plaanis midagi suurt alustada, on selleks parim aeg. Sel päeval alustatud ettevõtmised õnnestuvad alati. Hea päev ka vanade probleemide lahendamiseks.

Saagu nii.

Hommikupoolikul pusserdasin käsikirja, mille puhul andsin endale käsu veebruariga lõpetada. Kella kolmest, nagu kästud, vormistasin vigursaagimise päeva esimese projekti. Koostasin ühe järgmise suure – väga suure – käsikirja telje. Saagu-saagu… Aitäh!

Terevisioon näitas eurolaulu esimest kümmet, mille hulgast sel reedel valitakse. Issand jumal! Ainult Tanja seal LAUL ongi! Brigita olukorda ohustab pisut see, et teine poolfinaal koosnes mitmest väga muhedast – Sandra, Kõrsikud, Maltised – ka Lauri. Esimesse loosituna oleks ta kindel edasimineja. Teine… mnjaa… soosib ehk asjalikku kooliskäimist 😀 Sõnamaagilise päeva puhul ütleme siis nii, et Brigita edasipääsemine saab olema topeltvõit. Näisnäisnäis…

Võiksin olla just praegu Ehaga Indias, Heikiga Tais, Ritaga Gruusias – aga olen lamba persses 😀

Tulemuslikult. Lõunaks ajas tädi Alfa kõrvad jälle püsti ja hakkas heina vastu huvi tundma.

Hagal-õpetaja Ralf laiendab Pesa-talu:

Kes tihedamalt minu pool matkadel-kursustel käib, on märganud, et ruumi jääb talvel aidas väheks. Mõtlen juurdeehitusele.

Kui sa tead kuskil mõnda palkAITA, -KÜÜNI või -SAUNA, mida soovitakse ära müüa või peetaks lammutamise plaane, siis anna mulle teada. Suurus pole oluline. Võib olla päris väike ca 3x5m kuni suuruseni 7x 12m, ka suurem. Iga selline ehitis, olenemata suurusest, on mulle huvipakkuv. See ehitis võib olla ka väliselt suhteliselt kehvas seisus. Tihti seisab kuskil taluservas mõni selline palkosmik, mis karjub päästmise järgi. Pererahval pole tast sooja ega külma. Saan ise selle lahtivõtmise ja Pesa tallu transpordiga suurepäraselt hakkama.

Kui midagi sellist tead, siis helista 55 48 949 või kirjuta ralfneemlaid@gmail.com

Olen väga tänulik info eest

Ja Soone Saara on tänulik 3eurose supeltriksi eest, mille Indiga Raplas-käies kirbukast leidsime. Enam ei hirmuta oma minemavoolava kloorisüldiga lapsi 😀

Kraft jäi võltsitud giga-paberiga vahele. Kallas tahab tükkis 10 miljoni varjuga peaministriks. NATO hävitajad lendavad 150 m kõrgusel üle Lõuna-Eesti. Mis veel?

Kõik elusolendid on nukrameelsed ja unised. Viimseni. Aga inimesed peavad ka sellisena endale piitsa andma. Niisiis – fotod albumitesse, jälle 3 sokikanda, Indile õhtujutt – kui ta enne hommikut ärkab – neljast jäi tuttu – arved, projektid… ja ühte raamatut, vanaemade tarkusi – tahan retsenseerimiseks ka.

Miskipärast on pidevalt tunne, et midagi olulist on meelest läinud – ja tegematajähtmine on kuidagi ohtlik. Armas miski, palun tule meelde…