16.veebruar

Teadvus ja alateadvus pulbitsevad korraga ja kordamööda. Settivad-laagerdavad-selekteeruvad-analüseeruvad-sünteesuvad vestlused lastega ja sõpradega, loomadega ja iseendaga. Sellise pulbitsemise juures saab teha mehhaanilisi töid – nii majapidamises kui arvutis – ja ükski töö pole see, mis ta on.

Kuni Karekas Perepeo soojendusmeistriks-sõiduni Indi baldahhiini all tudus, pesin tekke-padjapüüre – ja lohutasin Indi järele igatsevat Manni – ja sain härjapõlvikutelt teada, mida oma esmasündinule 2 nädala pärast 25.sünnipäevaks kinkida – ja sain aru, miks pärast kingituse ja tekkide õue kuivama riputamist algas padukas – vaja!

Ju on sedagi vaja, et minu selle kuu kodulaen kraapus kokku viimsetest sentidest, tartlastel polnud kinoraha, retid ja karekad ja… – mis siin arvutada ja rääkidagi – tahaks teada, kelle käes on raha – ja sealt küsida – nii raha kui mõndagi muud – ning tahaks teada, miks me siin Eestis erialast olenemata 24/7 töötades murdosa muuilma kolleegidest teenime…

Kusjuures ma ei ole mures. Usaldus, kulgemine ja usk on. Tõsi, kui mina olnuksin plank, nagu tartlased, laenanuksin viis kümpsi ja viinuks lapsed kasvõi läbi ussiemmi lubatud kinoseansile, raisk!

Inimeste usaldamine on mu enda asi. Mu enese lahustumine teadvuse ja alateadvuse voogudes on hetkel selline, et ma ei saa Jaanika sügavatele arutlustele vastuseks mitte midagi öeldud – naine ja tüdruk, perenaine ja kuninganna minus on kuuma-külma-tahke-vedela plasma-purikatena läbi kosmose kihutamas. Vot sellised kummastavad värgid.

Rääkisin hommikul hobustele 11 ellu jäänud tiibeti mastifi kutsikast, kes Sauel hüljatud-nälginud-sureva ema kõhust ilmale aidatud 14st ellu jäid – samal ajal, kui Jaagup Kreem hõiskab oma samal päeval sündinud kutsika üle – Meelis Pai tiibetine sünnitas inimestele käterätikute sisse, muside kätte oma pesakonna – kaotasid 11 buupsi ema, vajavad varjupaigas abi ja hoolt. Ja hoidke mind kinni – ma tahaksin väga nende heaks midagi teha. Endal kummaski koplis kari peatseid emmesid, oma penil paar piipsu põlle all. Ikka vaja õnnetu tiibetine pärast vesistada.

Põhjus polegi ses surnud õnnetus ega orvukestes – kelle isagi ju teada pole – vaid mu suhtes tiibetlastega üldse.

Meenutan. Indigolaste kontserdil sain tuttavaks Rockyga, kellega kogu kontserdi teineteisesse neeldunult ukse kõrval istusime – täiesti ära – kuni kõik seal olnud lapsed – Indi ees, Ramses järel, kõik teised kannul – meie juurde kogunesid ja koos meiega palvesse jäid. Ma ei mäleta kontserdist mitte midagi – Koer ja lapsed. Ja mina üks lastest.

Tõlge tuli loetud päevade pärast. Ulvi juures meditatsioonis sattusin hingelinnu juhtimisel ühte oma eelmistest eludest – olin väikese tiibeti mungana kloostris, sellesama koeraga kaelakuti, helehelerohelises rüüs – naaldusin koerale, kõik ülejäänud laps-mungad järjest mulle – ja me olime suur palvetav heleroheline õis, koer südamikus.

Ütlesin ju, et pole varem põhjalas elanud.

Ja nüüd need tiipsud seal varjupaigas ja… oh persseperssepersse, taeva pärast…

Mitte midagi ei söanda mõtte-sõna-teoga puutuda – juhtimatult voolav sinusoid – ilus ja inetu, kõrge ja madal, viha ja armastus, kaastunne ja põlgus – siuglevad, nagu ise tahavad.

*

As the MOON in VIRGO opposes NEPTUNE today, just imagine that everything you have been told is a just dream, an illusion, a myth used to appease your insatiable quest to understand this world. Imagine all of it has been a lie from the very beginning.

Much of our knowledge today rests on our ability to understand the physical universe. To do so we need to dissect and classify things into compartme…ntalised fields. We focus on our analysis into parts and division rather than wholeness and unity.

Today, allow the possibility that there are alternatives to what you have been told all your life; by your own mama; your teacher; your history book; your newspaper; your TV; your internet; even your church or government; that all seemingly coherent truths actually serve an incoherent lie.

Imagine none of it is true…

MMMM

Ja mis poolest see siis muudest päevadest erineb???

Pärast õhtust talitust päris arvestatavas tormituules seadsin Indile valmis kausitäie krevette ja purgi vendade Urbide ema murakamoosi – kui tütrekese bussilt koju toon, teeme õhukesi ülepannikooke nii ühe kui teisega. Veebruarilõpuni on 12 päeva – täpselt sama pailu on mul ette valmistatud failu, millest moodustubki jälle üks raamat. Nii vald kui kogukond tegid nädalavahetusega mulle Kulka soovitused ära. Aitäh.