9.september

Oli täpselt selline päev, nagu ma Soonele kolides kujutlesin. Politseist ja kohtust tulid väga head, soojad ja õigeksmõistvad otsused. Tühja temaga, et Starman mu inkassosse andis – Soonele kolimise järel ei saanud see firma enam meile seoses levi puudumisega teenust osutada, lepingu lõpetamise järel viisin neile digiboksi Liust Tallinnasse tagasi ja poolteist aastat hiljem nõuavad nad leppetrahvi. Summa pole suur, aga põhimõtte pärast alustan siiski läbirääkimisi.

Sõitsin esimest korda Esteponaga.

Sõitsin Garfieldiga, kellega koos taltsutasime El-Salvadori.

Panin eesel Opaalile esimest korda valjad – ta oli väga nõus.

Võõrustasime Katrinit, Markust, Ukut, Mirtenit ja Sirjet. Mirteniga toimus Madonna seljas müsteerium – ta sulas hobusega ühte ja õppis vaikust kuulama.

Sõitsin Battayaga, kellega toimus suisa maagia – tuli ratsmesse, hakkas suulisi mäluma, lasi ennast koondada ja aitas poniga lapsi sõidutada. Mulle meeldib suure hobusega poni kõrval käia ja oma keha peal näidata, mida silmas pean, mitte maa peal prääksuda.

Vaatasime õhtul „Vee maailma“ Kevin Costneri esituses ja mitte silpigi ei kirjutanud.

El-Salvadoriga on ime toimunud – mustangina meie juurde saabunud nooruk krutib end ümber minu ja palub sadulat. Saab ka.

Ohtlik lend 8 on käsil.

Tänu meie hobustejõugule on Reedest loobumise valu leevenemas.