5.märts

Tuhkapäev. Tuhka-sest-päev. Tuhka-pähe-päev.

Kuualguse arvesaju all ahhetavad paljud saatusekaaslased elektriarvete pärast. Eks minagi. 121. Sellest 49 tegelik elekter, üle 40 võrgutasu, üle 10 taastuvenergia tasu… Mul on alaliselt sees 2 boilerit, veekeetjat kasutan mõõdukalt, elektripliiti vähe, viimne kui elektripirn on säästupirn, ühtki liigset tuld ega seadet sees ei ole – kuidas veel vähendada? Kusjuures 50 ongi kena arve. Pekki, ma ütlen. Kui Sandor Liive poleks Aita Kivi vend, ütleksin igasuguseid asju – see ei viiks nagunii kuhugi, nii et hea, et überpalgalisel on minusuguste rakatsite eest kaitsvad õed ja karavanid paralleelmaailmades liiguvad edasi. Urr.

Päikese päev on pühendatud võidule kurjusejõudude üle. See on väga aktiivne päev, mil tuleb astuda võitlusse õigluse eest, nimetada asju õigete nimedega ja raiuda läbi Gordioni sõlm. Tuleb võita endas kahtlused, katkestada mittevajalikud suhted ja sidemed. Kõigest, mis su ümber toimub, tuleb olla teadlik. Kahtlemine, otsustamatus ja hajutatus võivad nullida sinu plaanid. Pisarad on puhastumise ja vabanemise märk, kuid need ei tohi muuta sind haledaks ega nõrgaks.

Hõissa, Avesta! 😀 Eile tahtsin nutta, täna mitte. Pool tundi lobisesime venna lese Mallega. Ta sai küll üksiti kuuldemängu – pesin potte-panne-kausse, enne kui päike neid osatama jõudis – ja pühkisin tolmu ja krõhvitsesin toidupudinaid mööbli vahelt. Päike paistab ka diivani pragudesse, uskuge mind! 😀

Tuhkadi-põhkadi, küll oli mõnus põhuga müdistada – lindudele, lammastele, hobustele – ja iseendale. Healõhnalisi ringutusi ja sirutusi. Aitäh.

Emakeelepäeva puhuse toimetustöö eest saan sisustada laste koolivaheaja. Ikka aitäh muidugi 😀

Kui Indiisu oli valla ujumispäeval ujur Triin Haljandilt autasu kätte saanud, korjasime kodus koplitest kivid kokku. Maa seest oli taas ka klaasikilde ja traate välja ilmunud. Tajataja varjus miskipärast talli ja kui muretsesin, kas temaga on kõik ikka korras, ütles Minni rahulikult – ära muretse, siis ongi kõik korras. Mõjus. On jah.

Ja Minni ütles, et kui täna üks klassivend – mitte need kaks, kes pidevalt fakitavad, üks kolmas – ropendas, lubas ta nad oma venna juurde nende sõnade õiget hääldust õppima saata 😀

Õhtupoolikul kirjutasin novelli – viinamarjaistanduses resideerivast hispaanlannast. Kogumiku sisukorras kuues.

Päris õhtul harjasime koos hobuseid  – et mitte jälle hobuna ja seina vahele kinni jääda, ronis Indi talle selga. Tajatajale meeldis, Indiisu oleks äärepealt sinna magama jäänud. Manni kõhust pisteti mulle ilmselgelt jalakene pihku – no ei olnud ei soolte peristaltika, hingamine ega kõhulihas – ent tema Namastega trallamisi vaadates suudan ikka kahelda, kas ta tiine on 😀 Muidugi on, oigab Indi mu jaburuse üle. Mõjub. On jah.

Pesime koos pesu – sest nii saab ka käed puhtaks ja maniküüri tehtud – kuni seda riputasin, mängis viimase vindi peal Bella väikese emandaga nagu kutsikas. Kõige kaunim oleks, kui  ta sünnitaks 11.märtsil – Franzu 10.sünnipäeval, Barbusja 11.sünniaastapäeval… Täiesti mõeldav kuupäev. Lahinal indlema hakkas ta vana-aastaõhtul, viljakad päevad olid seega nädal hiljem – nii et laupäevast alates on kutsikad valmis.

Politsei küsis täna mukäest, kas tean siinsete külade vahel sumpsita paarutavate ja puusse driftivate seppade nimesid ja autonumbreid. Vabandage väga, ma ei tea isegi oma enese autonumbrit 😀 Noored peavad tegutsema. Ralli on tore ala. Aga reeglid peaksid paigas olema. Nii lihtne ongi.