11.-12.märts

Õnne juubeliks, vend Franz! Mu elu esimene kass saab Vehendis täna 10aastaseks!

Olen oma sõbralistist – nii fb-s kui muidu ka – kustutanud mitu inimest kes on Bella õnnitlemise asemel steriliseerimisest unnanud. Praegused kutsikad on planeeritud, oodatud, hoitud – ja juba ette teada kodudesse sündinud. Jah, juunis ühineme pets.ee kampaaniaga ja piirdume selle, teise pesakonnaga. Ent Bellita emadus toimis taas nagu filter jah – nagu õieti iga sündmus – ka 2 aasta eest blokeerisin mitu eelmise pesakonna puhul moraalitsevat-rõvetsevat loomakaitsjat. Fuifuifui!

Eile-üleeile olidki inimesed pöördes. Vaimulikud märatsesid internetis – ropendasid ja sõimasid, süüdistasid ja ründasid. Vaimurahvas nimetab kurjade jõudude tekitatud hüsteeriat sisseründamiseks.

Emakoer tajub neid sisseründamisi nii selgelt, et nõustus alles eile lõuna ajal pissile minema – jälgis, et ma lubadust pean ja aedikus seni tema kutsikate juures istun ja valvan – käis ja vaatas mulle vahepeal silma – ja alles siis lipsas ka essule. Liigutav koostöö emakoeraga. Ja õppetund taas, kui oluline on sisserünnete blokkimine juba eos. Aitäh.

Rääkisime üleeile õhtul Margotiga pikalt, kui enesestmõistetav on meiesuguste tublide tädide ülelaskmine ja tasuta tööle rakendamine – ning kirjeldasime teineteisele, kuidas kumbki välja näeb. Mind jahmatab igal hommikul keegi kahvatu tädi, kelle pähe tõmmatud rätik tõmbab näo veel enam krimpsu kui see niigi on – eriti uhke rakurss on autoust avades pisut ülalt alla oma peegeldust aknaklaasil vaadata – laugude ülaosa vajub silmadele, sinised kotid on silme all, suu ümber on kurb ämblik – ja pidevalt lõõskab mõni punane punn ka veel keset seda tundmatut krimpskahvatut rigaräga. Minapilt on nagu väga väsinud tüdrukul – vaatepilt aga… Holy… see ja teine 😀

Õnneks pani eilses Terevisioonis ka Kaunimate Vennaskond – elupõlised sõpsid – ammulisui telekat jõllitama – kesned poolreipad vanamehed on? 😀  😀  😀

Paastuaja alguse hommikujutlust pidades arutles Õpetaja Toomas Paul hedonistliku rasvumise üle, mis on tingitud globaalsete toiduainete aastaringsest saabumisest ning füüsilise töö kadumisega koos liikumatuks muutumisest – totaalne ja tappev kaugenemine loodusest – ning palvetas lõpusõnadega: „Kirjutatud on – olge pühad, sest mina olen püha. Issand, anna mulle jõudu vastu voolu ujuda…“

Justjustjust…

Kui küsisin Mona Polaccalt ja Tarmo Urbilt indiaanikeelset sõna Hunt, viidi mind kokku Austria Alpides elava huski-kasvataja Wolfgangiga, kes on väga palju muu hulgas kõigi indiaanikeelte hundid kokku kogunud. Müstika…

Algonquin: mahigan
Apache: ba’cho, ba’uchaahi, ma’cho
Athabascan: teekon
Cherokee: wahy’a, wa-ya
Cheyenne: ho’nene; maiyun
Chinook: lelou, leloo
Chipewyan: segolia , nuniye
Choctaw: neshoba
Cree: Mahigan
Greenland-Inuit: amarog
Hopi: kweeuu
Inuktitut: singarti
Inupiat: amaguk
Kiowa: kooy
Lakota: shunkaha
Lakota tanka: suuk manitu
Lenape: mohegan, te-me
Mohawk: mahiingan
Mvskoke: yvhv
Navajo: ma’iitsoh
Nootka: lokwa’
Ojibwe: Maengun
Pawnee: skiri’ ki
Seminole: o-ba-ho-she
Seneca: kyiyu
Shawnee: m-weowa
Shoshone: beya ish
Ute: sinapu

AHO
~Whitewolfe

Rääkisime Valge Hundiga liinil Alpid-Soone enam kui tund aega juttu – ja see oli üks õigesti ja hästi veedetud tund. Aitäh. Oikuiniiväga aitäh!

Ja Pilvi Salminiga rääkisime praegusest erakordselt kergest tasakaalust välja lendamisest ja aja tabamatult kiirest lendamisest. Pilvi ütles selle kohta rõõmsalt: see on ülim edengu märk. Okäääi…

Eile edenesin Retiga mööda tallipealset ja pesukappi – sisustasime-varustasime Hausi-maja vastset magamistuba – seejärel korrastas väimees mu vändaga kohviveski, tegime ja saatsime pilte, varusime pool autotäit soodsat Alpenrose piima – tervisi Wolfgangile! 😀 – Indi sõi vrappi, misjärel veetsime tunnikese Jaanika juures, tüdrukud mängisid kabet – oh nostalgiat! – ja seejärel varusime Retiga lisaparketti ja sellealust. Ning koju jõudsin, kui MetsRasputin oli juba püramiidi keskposti ühtlustamiseks sinna liistud kinnitanud. Ta vaatas elektrikarjuse üle – liiga pikalt karjust, oma paar kilti ju – on taga – peab karjuse ainult ühe lindi külge kinnitama ja vool ei haju minema.

Teen selle korrastuse, kui koolivaheajal suuremaks andmiseks läheb.

Eile vaatasime kuldaväärt sõbraga nii allee kui metsa jäänud sada palki üle. Ta ütles, et allee on paar päeva müdinat ja metsas võivad palgid vabalt seni olla, kuni pinnas kannab. Kuuri nad mul nagunii ei mahuks, seega

1. 1. Uue talve küttepuud on tehtud
2. 2. Järgmise talve küttepuudeks toon koolivaheajal koos kallitega va surnud allee koju
3. 3. Ülejärgmise talve küttepuud toome metsast ära, kui pinnas kannab – ent mitte enne kui selleks siin ruumi on – jah, läheb küll nädalakeseks külmaks, aga mul pole vaja end palgiriitade alla matta

Ennast pidas taat tööde jaoks liiga vanaks. Ning koostöös kapitaalse massaažiga saavutasin hommikuks tuuma-peavalu ja ilmselt üsna kõrge palaviku koos külmavärinatega – mul pole õnneks kraadiklaasi. Meelega. Ent hommikul hakkas looma. Tänu tarvidusele Minni kooli viia roomasin autoni ja sain ibustaari, nii et valustaarid kolba sees taandusid.

Pärast kirjavahetust ja kõnelusi Pärnu ja tohtriga, poliitiku ja talgustaabiga, Ulvi ja Jaanika, Estonia ja kirjastuse, kahe intervjueeritava ja Karekaga oli üsna palju selgunud.

1. 1. Allee korrastame koos Lembitu ja Ulviga koolivaheajal – Ulvi vajab intensiivse vaimutöö kõrvale liikumist ja aias veel niipea tegutseda ei saa
2. 2. Kivid veeretame koplinurgatee eest ja uue aia ning lisatalli ehitame koos Alo ja teiste ohvitseridega
3. 3. Kuna samal päeval teeme Karekaga oinast, on ka teda siin enamaks kui killimiseks
4. 4. Lauda roogin ise – ja sisu vean otse kakadeemikule, koju vahepealset hunnikut moodustamata  – samas tänan enne kohesaabuvat külmalainet õnne, et lambide küljealust külmaks ei kratsinud
5. 5. Batuudi ja püramiidi purjed heiskame käigu pealt – ilmselt mitte enne suvist koolivaheaega, sest maikuuni on hoovis loomalasteaed – olgu meil õnne…

Täna oli õnne üle hulga aega kursuseõe Inga Raitariga kohtuda. Armas ja kontsentreeritud kohtumine oli.

Hingetõmbepaus pärast üht ja enne teist novelli, pärast kahest raamatust kirjutamist ja kahest kirjutamiseks valmistumist, taotletavate ja väljateenitud rahade eest võitlemist kulus ära 😀

Palaviku higistasin maha tallis-laudas-lindlas siblides – tohutu nõrkuse kiuste tegin kõik ära ja läbimärjad riided nõretasid pärast viiruse- ja muidumürkidest. Hõissa.

Meenus Luule Viilma tabav väljend – kui nohu tuleks viiruse pärast, oleks viirusel nohu. Jah, kõigi asjade põhjused näitavad end otsekui peo peal. Mu mootorsaag varastati ära selleks, et ma ei saaks inertsist ja nuriharjumusest vale vennikest kutsuda oma energiat levitama. Aitäh. Ja eile saagis MetsaRasputin sellepärast oma – õnneks vanal – saeketil hambad maha sellepärast, et tuul oli puuvirna juurest otse koerapessa ning mürgised gaasid oleksid sinna pidama jäänud, kui kauem oleks saagida saanud. Aitäh.

Vajadus iga ilmaga end õue vedada tervendab. Mitmepäevastel kutsikatel on külmast savi – sitke rahvas on. Ja haigena õues õõtsudes saab üksiti ennast imetleda – nii tubli, ja täna näiteks suuremeelne ka veel – Nurinööp, va isehakanud laudakass – vedas end kõhna ja kriimuna pulmast siia, könnitas narmendades boksiserval, kuni daamide voodipesu värskendasin – ja halas. Abstraktne armulaul. Ütlesin, et panen talle sitalabidaga, kui ta kohe vait ei jää. Ta naeris. Päriselt ka 😀 Selge, et ei pannud. Labidaga. Ja ta teadis seda, raibe.

Kuni Indi ujus, lugesin ujula kohvikus Jana Maasiku „Seotust“. Hõrk – aga mitte minu. Õhtul kammisime musinaid, laulsime neile, kohendasime kutsikapesa, munad korjas Indi – kes endiselt ei julge kätt kana alla pista – seepeale pistsin talle kardetud kana sülle 😀 – ning selle nimel, et homme üks humoorikas Läti-teemaline lugu kirjutada, lõpetan poliitteksti toimetamise. Autasuks tuleb sajas Pilvedealune. Vot ei ole piinlik tunnistada, et mulle meeldivad omamaised telenovelad – nii see kui nunnult karm Viimane võmm – nii Naabriplika kui Parim enne – Kerge elu on liiga jõhker ja Õnne kuidagi koitanud – sorry! – aga tuttavad näitlejad ja stsenaristid, režissöörid ja meeskond tekitavad telekasse lisakodu. Nii on. Nende koduste vilkumiste saatel on nunnu pilte albumisse panna ja sokke nõeluda.

Aitäh.