30.märts

Plaanis ei olnud, aga läksime. Ette ei öeldud, aga mindi 😀 Käisime Margotile dokusid viimas ja silitasime pilguga nende 40 kitsetalle. Pörsad olid ka kahel seal ning märad lähevad Teemanti-onu juurde, et järgmisel aastal ikka veel elusam ja ilusam pilt oleks. Lobisesime tund aega ikka oma töö olematust ja meile tehtavate tööde kasvavatest hindadest, meeskonnatöö reaalsusest ja pensionipõlve väljavaadetest. Meeliülendav. Liisu, kes oma nelja põssaga seni Margoti esindusmuru üles kündis, vallandas seepeale vabastava naeru.

Koduteel märkasime mu vanima tütre rollerit naabrite õues, Indi läks vaatama, kas ta ongi seal – oli küll – ja Indi sain kätte õhtul kell seitse kandlekojast. Ei, ma pole rongaema, teadsin ikka, et ta seal on – Rait helistas. Ning Indile järele sõites rääkisime suitsusauna ehitava Raidiga törtsu mõnusat juttu.

Mina mõtlesin, et noored veedavad koos pühapäeva – aga proua oli hoopis siin. Mina mõtlesin, et müdistame koos Indiga risuhunnikud naabrite taara-pleki-traadi-jne peale katteks – aga preili oli hoopis seal. Pole plaanide aeg.

Plaanis on minna 4.aprillil esmakordselt hobusekasvatajate seltsi üldkoosolekule Viljadisse. Teha üksiti sealkandis kaks lugu. Ja 5.aprillil on mul esikas rahvateatrite festivalil Hanila vallas. Ande lähedal Kõmsis. Kuna Taja haigutab mulle endise maakerana vastu, on need käigud üsna ebareaalseks muutumas. Ei suurt mära valvates ega vastsündinuga saa ma teda – õigupoolest ka mitte määberteid – üksi jätta. Võin ehk veel välja mõelda kellegi, kes need kaks päeva Soonel veedab, vajadusel Reedale helistab… Nomaitjaa…

Tuututasin kümnekonnale inimesele, et kaks vahvat maal istumise, raamatu lugemise ja ninapäevitamise päeva on välja pakkuda. Retile sobib reede. Brigita lahkus vestlusest. Karekas oleks laupäeval käsi. Iseasi, kas ma ikka söandan minna. Täna oli hirmude minema mediteerimise päev ja ühtki tööd ei tohi pooleli jätta. Seda ei tee ma nagunii kunagi.

Nodistasin risu inetu ja ohtliku prügimäe peale – õigupoolest oleks vaja suurim konteiner ja kopp tellida, siis oleks puhastus tegelik ja tõeline. Praegu sai esteetiline ja energeetiline korrastus. Ei paista välja – ning korrapäraselt laotud risuhunnikusse lapsed ja loomad ka loodetavasti end lõhkuma ei roni. Tõin lammastele elulootuseta kuuski.  Vedasin Maruusja ja Namaste boksi hakkepuidu – üksiti sai hunnik kena – kevadise lumelükkamise ajal lükkas sahk asja siiruviiruliseks – ja tassisin loomi vahetustega sisse-välja. Päikese ja sisetunde järgi. Maruusja ja Taja ei saa koos väljas olla. Kutsikad ei saa öösel väljas olla. Talled said täna kõik juba täispikalt välja. Viisime niisiis keset über-lasteaeda oma 60.sünnipäevale lähenevale Margotile dokud ja puhusime törtsu juttu. Lootsin nende survepesuritega oma auto värvuse meelde tuletada – aga need olid nässus.Tegelikult on ju ka puunotid tee äärest koju toomata, nii et – aega on.

Poola looduse-foobilise panna lugu sai kirja. Saksa marioneti lugu veel – ja tegelikult on homme mu jutukogu valmis. Veider värk. Ta lihtsalt on. Näis, kuidas saab – igal juhul saab väga ja väga hästi.

Täna ei tohtinud ühtki tööd ju pooleli jätta. Justkui millaski tohiks…

Tärpentiini pidi päev otsa külapidi trallanud Indi endale ise lõua alla ja rinnale panema, et homme ikkagi kooli pääseda – mul olid rigarägaga rassimisest sõrmed katki.

Natukese aja pärast teen hobunate seas taas vahtkonnavahetuse – ööseks tulevad Marusja-Namaste oma hakke-põhu-paradiisist jälle õue – ja Taja õõtsub oma ruumikasse-õhurikkasse põhubuduaari.  Homme õhtul on seltsimajas David Vseviov. Kuna Indi pani täna jugama, luban ilmselt endale ühe intellektuaalse õhtu. Mitte et ma nüüd lapse karistuseks hõum älõun jätan – lihtsalt mulle on ajutõuget vaja ja teda päris kindlasti Vseviov ei stööri.

Uuel nädalal ootab mind suur toimetustöö, järgmine raamat, paar ajakirjalugu… Loetlen ülitähtsaid asju, mille taha varjan lootuse, et kõik kolm emmet saavad uuel nädalal õnnelikult maha. Dr. Tohver – kelle kohta Indi ütleb Dr. Tohter 😀 – lubas homme-ülehomme, kui nagunii Raplamaal on, meie juurest läbi tulla. Nii armas. Aitäh.