4.aprill

Varahommikul sünnitas Oikuitore kaksikud tütred. Valge ja nii kirju, et sedavõrd kirjut kihnu maalamba talle pole ma eluski näinud. Eliiiiiiseeee-määääää! Parafraseerides Trafficut. Niisiis tänased kaksikud – kirjumirju Elise, valge Emma. Eilsed Orelipoisid said täna hea uudise – neid soovitakse sugujääradeks. Oma kodudesse kasvavad nii Aya, Kitarr kui Kannel. Aitäh 😀

Reti ja Hanna hoidsid täna koos Indiga kodu – eks põhiliselt Tajal silma peal.

Taja on tiinusest ja minu ähmitsemisest väsinud. Endast ma ei räägi…

Mina käisin hobusekasvatajate seltsi aastakoosolekul, toortoidukuningannal Sille Poolal külas – ja sattusin koduteel Vändra-Käru vahele ulmelisele maanteele uitama.

Koju jõudes vahtisin juhmilt, kuidas Mihkel märadele kaks rulli ette lükkas – Nibiru siputas ema sees ja kutsikad olid kõik pesast väljas.

Tegin kodus viimsele kui loomale kallimusipai – kõigi uustulnukate lauta saamisega nägime Indiga üksjagu nägurit :D, puhtad boksid ja pesad, kodule pai, reastasin kirja- ja korraldustööd – ja siis tuli Karekas pannkooke küpsetama – homme hoiavad nad lastega taas kodu, kui Hanilasse teatrifestivalile oma enese näidendi esikale lähen ja ühtlasi loo teen. Kuidas teisiti.

Pärdik teatas Karekale üsna otse, et ei kavatse netipulga eest maksta. Mis teeme siis, võtame tagasiulatuvalt viis – või enam! – autoärandamist ette? 25 eurot neli kuud veel – või läheme inetuks ära? Olen hetkel liiga väsinud, et olla suuremeelne. Jaksan nii sellele närusele teemale kui järgnevate päevade ja nädalate töökorraldusele mõelda,kui olen natukenegi tududa saanud.

Oli võrratu päev – ent kuna ühe toimetustööga jäi eelmine öö vahele, ei suuda sõnagi rohkem ei öelda ega kirjutada. Teisehomme… Aitäh kõigile kõige hea eest. Nagu tsiteeris Sille täna Alliksaart – pole mõttetult elatud aegu, nende mõtet ei tea me veel praegu…