17.september

Tänu Espakile said meie aknad soojustatud.

Termikas sõitis Garfieldiga, Saara Esteponaga – oeh, pärast haigust paras katsumus.

Käisime pannkoogipärastlõunal Kuusemäe talus – aitäh, Margot.

Öösel nägin unes stseene filmist „Kõrini“, mida eile õhtul vaatasime.

Piinlik tunnistada, aga kirjutada ma täna ei suutnud – arvutiväsimus.

18.september

Vaatasin üle oma eluloo – see pole eriti ametlik, küll aga ammendav. Põhjus oli ka.

Välja näeb nii:

Kati Saara Vatmann:

Olen sündinud 1967. aasta 21. märtsil Tallinnas. Isa oli laulja ja nukumeister Harri Vasar, ema on pensionil arst Ille Vasar. Isapoolsed vennad Aarne Vasar (karikaturist-maalikunstnik ja animaator, lahkunud) ja Lauri Vasar (Euroopa juhtiv bariton), tädipoeg Lauri Saatpalu (laulja-helilooja) ning onupoeg Aivar Mäe (kultuurijuht).

Lõpetasin 1985. aastal Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi, Pärnu lastekunstikooli esimese lennu ja Aita Indriksoni balletistuudio Pärnu teatri juures. 1990. aastal sain Tartu Ülikoolist ajakirjaniku diplomi ja magistri kraadi. Olen läbinud ratsutamistreenerite koolituse kõik moodulid ja praktikumid.

Töötan üheksateistkümnendat aastat vabakutselise ajakirjanikuna, kelle kogemused pärinevad pea kõigist Eesti päeva- ja nädalalehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiojaamadest. Oma ajakirjanduslikku toodangut müün ajalehtedele ja ajakirjadele firma OÜ Aabrami Hobulausujad kaudu, mis lisaks ajakirjanduse ja ilukirjanduse tootmisele tegeleb ka koolitamise, kultuuriürituste ja avalike suhete korraldamisega ning koera- ja hobusekasvatusega, ratsakoolituse ja hipoteraapiaga.

Ilukirjandusest on ilmunud raamatud “Naisena sündinud” (Perona), “Kati Jututar” (Elmatar), “Mina ise ju!” (Elmatar), “Õnne tänava lood I – III” (Elmatar), “Abitu” (Faatum), “Mustlasena sündinud” (Elmatar), “Ettevaatust, Emma!” (Vastus), “Igavestel alleedel – Barbara von Tiesenhusen, Isadora Duncan ja Marlene Dietrich” (Ilo), “Puugid kuubis” (Vastus), “Kümme neegrit Katjušaga” (Elmatar) ning “Kuhu kuningad kadusid? – Jaan Tättega kahasse – ” (Elmatar), “Tuudur, gripp ja Prints” (Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja Tänapäev), “Džungliseaduste vangid” (Elmatar), “Viimnekuu” (Ühinenud Ajakirjade Kirjastus), “Lagerii” (Petrone Print), “Eedeni aed” (Eesti Ekspressi kirjastus), “Üdini tungimine – luuüdi siirdamine 15 aastat Eestis” (Elmatar), “Naisena sündinud. 20 aastat hiljem” (Petrone Print), “90 kammi. Estiko Kontsern 90” (Elmatar), “Üdini tungimine. Prof. Hele Everaus” (Elmatar) “Multiresistentne Mamma Bakter. Prof. Marika Mikelsaar 70” (Elmatar), “Õnne hääl” (Sotsiaaldemokraadid), “Vigursaetud puitskulptuurid” (Elmatar), “Egiptuse eha” (koos Eha Fjodorovaga – Elmatar), “Ohtlik lend” (Mihkel Ulmani teleseriaali 21osaline romaniseering), “… ja mere ääres väike maja…” (Ajakirjade kirjastuse Suveromaan) “Vigursaetud puitskulptuurid” (Peeter Paasmäe ja Elmatar), “Hingake! Prof. Mart Kull” (Elmatar), “Jänku Juss 1. – kevad voolab” (Lastekas.ee), “Talv Eedenis” (Stella Borealis), “Projektilaps Pärnust” (Petrone Print).

Lugusid on avaldanud ka kümmekond (nais)kirjanike koondkogu, eelmine neist Ajakirjade Kirjastuse unejuttude raamat emadelt, viimane “Valivad naised” (Tammerraamat) ning unikaalne nelikromaan “Seiklus neljale” (Aita Kivi, Inga Raitari ja Dagmar Lambiga), „Kuidas karastus Kati“ (Petrone Print).

Artikleid, esseesid, novelle ja jutustusi on ilmunud paljudes kogumikes Eestis ja ka võõrsil.

Lavastatud on näidendid “Marlene” (Tartu Vanemuine, lavastaja Jüri Lumiste), “Tuudur, Plutt ja Magdaleena” (Tallinna VAT-teater, lavastaja Aare Toikka, helilooja Rivo Laasi), “Ja siis tuli Prints” (Koduhoovi teater Pärnus, lavastaja Aare Toikka, helilooja Maian-Anna Kärmas), “Eestlaste neli kuningat” (Paide vallimäel, lavastaja Ivo Eensalu, helilooja Siiri Sisask), “Söödi armastusest ära” (BaltoScandali vabaprojekt, Linnar Priimägi), “Mina, naine!” – (Rakvere teater, Ülle Lichtfeldt, Toomas Suuman) ning telefilmiks saamas “Kurge oodates” – (Kultuurikaptenid, ETV ja Ain Mäeots). VATteater sai kätte minult tellitud tragikomöödia „Katiratoorium“ (2011), valmimas on uus näidend „Palun mulle meeter maailmalõppu“ Rakvere teatrile ja lasteraamat „Röövlirahnu Martin“ Mihkel Ulmani käsikirja põhjal.

Kümme aastat toimetasin internetikeskkonda www.horsemarket.ee ning kaks aastat www.edumeel.ee  nimelist progressiivset ust, mis seoses omaniku võõrsiltöötamisega varakult sulgus. Praegu kajastab minu tegemisi www.aabramihobulausujad.ee – rajatud EASi abiga.

Elasin 8 aastat Pärnu lahe ääres Liu külas, kust siirdusin 2010. aasta mais-juunis Soonele – Raplamaale Valtu taha Kumma külla loovus- ja hobukeskust pidama ja Aabrami Hobulausujate keskust rajama. Abielust (1988-2009) majandusharidusega kirjastaja Alo Murutariga sündis viis last. Richard (1989) ja Margareta (1991) on suureks kasvatatud. Aleksander (2002) käib Tartu Waldorfgümnaasiumis, Brigita (1997) Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Maria Indira (2006) peab koos ema ja kasuisaga intellektuaalset produktsiooni andvat elulaadi-talu.

Peame lisaks eritõugu hobustele, koertele ja kassidele kihnu maatõugu lambaid, kanu, hanesid ja papagoisid, et loomateraapiat ja läbipõlemisennetust iga mõõdu ja nõudmisega inimestele teha.

Olen abielus meremehest koka ja hobumehe Tarmo Arumetsaga (1965).

Minu varasemad perekonnanimed on olnud Vasar, Murutar ja Murdmaa. Vatmann on minu vanaisa nimi enne Vasaraks eestindamist.

Termikas sõitis Garfieldiga, Minni Madonnaga ja Kati Battayaga.

Kirjutasime ka J