22.-23.aprill

Jüripäev. Sõprade Vlassovi ja Imre sünnipäev.

15 aastat tagasi jüripäeval ostsin Liu talu. Mingu tal hästi. Mingu meil kõigil hästi.

Kui soovime midagi luua, ei või sellest millestki enne liiga palju rääkida. Mitte ainult ses mõttes, mille eest hoiatas kadunud Silvia Laidla – päkapikud lähevad ära. Ka selles mõttes, paari rääkimise järel saab sellest loost juba legend. Kolme korraga hangunud legend. Läheb leierdamiseks. Kui tegemist on nukra teemaga, jääme leierdades sellesse kurbusesse kinni ja nõel jääb hüppama. Tore lugu muutub seest õõnsaks. Mull. Sestap peavadki loovurid omaolemisse hoiduma, et mitte oma teemasid ära pudistada. Kusjuures leierdamine pole tervendamine ega tervenemine – loov kirjutamine on.

Tegelesin taas vigursaagimisega – kutsikatega näib olevat ära tegeldud – ptüi-ptüi-ptüi. Kirjutasin Lemmiku-loo. Jõudsin ära kirjutada enne, kui sõpradele ta ära leierdasin 😀 Lugesin Inga Suhtesõlmed lõpuni. See tegi mind närviliseks täpselt nendel põhjustel, millest tekst ise räägib 😀

Pärast kirjutamismaratoni räntsatasin püramiidi purjede alla uut käsikirja punuma – kuna kuklas tiksus teadmine, et äsjalõpetatut on vaja mangeerida, jäin enesekaitseks… magama. Päikesepistest päästis härra Annuk. Panime talle Kareka indiaanitseremoonia püksid jalga ja läksime seiklema. Oleme meditsiiniärimehega õunu korjanud ja rulle veeretanud. Seekord käisime metsavanakeste juures heina ja piima järel. Saime mõlemad ohtrasti elamusi ja mõtteainet.

Inimesed võivad lihtsas ja suletud elu- ja tegutsemisringis olla nii tasakaalus ja paigas, õnnelikud ja SEOTUD. Parimas mõttes. Samal ajal, kui paljunõudlikud vaevlevad investeerimise ja planeerimise küüsis, ilma et siin-ja-praegu-elu toimuks. Metsatalus kasvatatakse ohtrasti sööta, et pidada lehmi, kellega pidada sigu ja kanu, kellega pidada iseennast – ning lambaid, kellega ennast toita-katta – ja jälle otsast peale see ring.

Margot ja mina, Diana ja teised meie haritud taluperenaiste-loovurite võrgustikus on samasugused. Ostame erialatöö eest sööta, et pidada loomi, kes oma pidamiskulud väga heal juhul nulli teenivad. Või siis mitte 😀 Talled teenivad mu lambad-linnud nulli. Hobused on lihtsalt mu perekond. Kalliskalliskallis perekond. Margot investeerib piimaköögi ehitusse nii, et kitsepiim pole veel nulliligigi jõudnud. Reeda mees investeerib naise tõusvasse hobukeskusse, mis ehk tänu sellele, et Reet on meist kõigist ratsionaalsem, hakkab nulli ületama.

Ent sellised suletud ringi inimesed moodustavad valgust ja tasakaalu pulseerivad oaasid, mis hoiavad Maa elus, kuni teised järele jõuavad.

Täna punun suure käsikirja telje kokku – juba ongi kiire… – koostan oma managemendi kava – nii, nagu tegin seda alailma ka Tartus ja Võrtsu ääres ja Lius elades, ei midagi uut siin päikese all… – ja lasen pärast kooli siia saabuvatel Indi sõbrataridel üles otsida, kuhu kanad nüüd siis munevad, kui nad vabalt ümber maja trallavad. Kui kutsikad koju lähevad, saan lasta lambad hoovi näsima. On aeg…

*

Soone talu korraldab 10.mail kell 10 puitskulptuuride vigursaagimise pere-õppe-teemapäeva. See on abiks põhikoolinoorte kutsevalikul, inspiratsiooniks peredele ning kogukonnale.

Ettevõte Arborest OÜ langetas oma aja ära elanud saarepuude rivi talu naabritepoolse tee äärest. Jätsime 15 puukujude saagimiseks sobivat kõrget kändu. On ka lahtiseid saagimissobivaid pakke, millest loodu on võimalik pärast koju kaasa võtta. Üks suur kodu, kuhu läheb nimeline puukuju, on Valtu lasteaed Pesapuu. Puitskulptuuride saagimisele kutsume kutsevaliku eas koolinoori – ning nende pered. Perepäeval pakume:

1. 1. Loeng puude hingeelust ning puudesse suhtumise eetikast (Luua-kooli õppejõud Heiki Hanso)
2. 2. Loeng ja praktika ohutusest ja turvalisusest puidu töötlemisel (Arborest juht Hannes Valdna)
3. 3. Ettekujutus kutsevaliku võimalustest – kutsume nii vigursaagijaid kui Luua-tüdrukuid ka naiste seast – nt. Kreedera Arula – et näidata: puude kasvatamine, hooldamine ja töötlemine on ka naiste ala
4. 4. Kutsevaliku ees seisvate noorte emadele-isadele avastamisvõimalus, mida oma kodutalu kändudest teha ning millised avastamata anded neil endil võivad olla
5. 5. Lisaks kändudele, mis jäävad skulptuuridena loovus- ja loodustallu, saeme ka väiksemaid kujusid, mida saab kaasa võtta
6. 6. Loeng  elust loovus- ja loomakasvatustalus (Kati Saara Vatmann)
7. 7. Piknik koos hobuste-ponide-lammastega

Isadel ja meesõpetajatel palume kaasa võtta mootorsaed, mis endale juba tuttavad-käepärased.

Emadel ja naisõpetajatel on võimalus müüa ja pakkuda omaküpsetatud-valmistatud suupisteid.

Tere tulemast eriliselt lahedale laupäevale! www.aabramihobulausujad.ee – 5107709