6.mai

Eile õhtul ilmutas Namaste asjalikku mõtlemisvõimet. Kui talinast tulime, olid tal päitsed – ilmselt vastu õunapuud – lahti nühitud. Käe sirutamise peale pistis sahmima ja pühkis minema. Ütlesin talle, et eks ma korjan nad siis üles, kui päris maha nühib – ja paari kuu pärast alustame Sepp Andrusega otsast. Kahe tunni pärast pistis piiga mulle pea täiesti ise sülle – äh, pane siis kinni. Ja noris kiitusemusi 😀

Ei saa midagi rutturutturuttu. Õpetavad hobused.

Täna oli sündimiste ja mutantide päev. Hommikul Indit kooli viies ütlesin talle, et Mari sünnitas öösel oma pojakese ära. Lambist ütlesin – aga nii oligi. Poiss jah Reeda hallil ponil Maie musta Hornetiga 😀 Ja seejärel helistas isand Raamat Lipalt – üks noor mära sünnitas Opasliku lapse – teised on samuti lõhkemiseni paksud – ponimuulad. Puslikud. Nii nunnu.

Teised mutandid, kellest teated tulid, pole mitte nunnu poolegi. Reimo ütles, et eile seitsme ajal rebisid penid tema noore pulli ribadeks. Haukusid, nii et naaber jooksis kohale. Kaks elukat. Aga edasi on asi õõvastav. Oke, Tommi ja kaukaaslane olid kõik kodus ketis. Kontrollitud. Puretud oli hundi tehnikas. Aga purejad haukusid koera moodi. Mispeale kogenud taadid ütlesid: koer on hundiemale taha keeranud ja ristandid ehitanud. Neis on ühendatud mõlema liigi parimad omadused  – nad ei karda inimest, tulevad kodude juurde, tallidesse-lautadesse sissegi – murravad osavalt nagu hundid. Issssver… Lisaks Reeda ponidele on meie külas ka Raini lambad… Ahjah, lapsed…

Jahimehed plärisevad onu tomi kärkunnionnikeses, kiskjad laamendavad… Persse, ma ütlen.

Hommikul neljast üheteistkümneni kirjutasin. Üheteistkümnest üheni iluuinusin – ikka süümekaga, kuidas teisiti – siis pesin pesud ja puhastasin tallid, panin käru taha, viisin Indi koolist hambaarstile ja auto elektritöödele – nii esitulede kui haagisepistiku kõik pesad olid maha põlenud. Urr.

Kõigil on autodega jama. Margotil ridamisi. Vigursaagijatel. Jabara Jalaka-piigal, kellega täna põhjalikku lambajuttu rääkisin.

Lippasin jalgsi Indi järele – teel vadistasin oma pool tundi Brigitaga – autot ootasime Rohelisest Aidast saanud RA-s – hirmus head suupisted olid, Indi jaoks vürtsised, mulle täpselt Need. Jalutasime läbi Tammiku – ostsime paar albumit ja võtsime fotod ära – ja saime veel natuke oma autot oodata.

Võtsime Reti ja Hanna peale ja sõitsime metsatallu heina ja piima järele. Hanna nägi vasikaid, Indi vaimustus kassipoegadest – jajah, meil on neid just puudu 😀 – sõime totaalsed maotäied, oh armas taevas küll – ja arutasime tänaste elukutsete ümber. Mida on Raplamaal elades mõtet õppida. Vaatasin Retit seal soojas toiduküllases karjaköögis. Tal võiks olla selline ema ja vanaema – aga miks ta siis minu valis??? Kas ta jääbki kogu eluks Raplamaale? Sel juhul on hea, kui tal on sõprade hulgas sellised nagu need metsatrollid.

Mina võtan kõike ajutisena – normaalsetele inimestele on vaja paiksust. Ja tugiisikuid. Mul on hea meel, et Reti nendega kohtus. Kui ma kord siit läinud olen, ei jää ta üksi.

Tassisime heinad koju ja veeretasime koplisse – vahetasin hobused – heldeke, homme peab Namaste-vahetus kella kahest kümneni sees istuma. Meil on Indiga hambaarst, siis Tallinn – minul Solarises kaks-kolm kohtumist, Indil kino, väelaulud – ja siin metsades on mutandid. Persse, ma ütlen. Ahjah, juba ütlesin. Pärast on Maruusja-meeskond kümnest hommikuni õues, nii et pole hullu.

Oli ka tore uudis, et väimees avastas fb-st – pärdik on oma telefoni järjekordselt maha pummeldanud ja uue numbri võtnud. Mis tähendab, et ma saan aprillist juulini netipulga neli korda kahekümne viie kätte tema ema või kasuema, Kareka või trr teab kelle kaudu. Aga ei jäta ka. kahtlemata on mul ülikena minna kinnimajja tema lootusetuid käpakesi väänama minna. Kuna tal on aastaid lõputuid trahve tasumata, asendati need kinnimajaga. Ma ei saa õnnetule pohhuimullile seda edasi ka öelda. Mitte miski ei muutu ega arene seal punaste dimensioonis. Fui-fui-fui! Kogu aeg sama null ja mull – jälle telefonita, ikka üks ja sama. Fui-fui-fui!!!

Miks ma sellest üldse räägin? Võiksin rääkida, et sain kokkujooksun läpaka kenasti lahti, kui aku tagant ära võtsin… Aga mingi arenemisvõimetu mustjaspunase trilobiidi teema vaevab, kuni läbi pole põletatud, raibe.

Võin lasta ta rahus kinni panna, siis kõik minu tagant varastatud ja kummuli keeratud autod uuesti menetlusse üles võtta – ja ta maksab oma lühikese ja räpase, inetu ja tühise elu lõpuni kõik, mida teenib, minu lastele. Ma ei taha, raisk, selles energias olla kauem kui oma sajaka tagasi saan – põhimõtte pärast.

Ma tean, et sa, mollusk lugesid seda. Või luges seda siin ja praegu sinu imeline emme. Homme kell viis ootan Solarise Lidos oma sajakat, et sind lootusetut enam mitte iial näha ega kuulda.

Glinglingrrrrrauhhh!

Tahaks millestki ilusast rääkida ja mõelda. Ja palun:

Väikese Ingli sõnum maikuuks 2014:

13-nda aprilli hommikul Bali saarel küsib Annika minu käest, et kas mais siis tuleb armastust veel rohkem kui märtsis ja aprillis?
On olnud juttu sellest, et mais hakatakse kõike duubeldama.
Mitte kõigile ei tule mais armastust rohkem, kui märtsis ja aprillis. Ei tule ka kõike muud rohkem, kui ei ole ettevalmistusi teinud.
Maikuu on sõna otseses mõttes selline, milliseks Te ta aprillis elasite.
Kõik, millega Te aprillist maisse tulete, saab kahekordistatud. Absoluutselt kõik. Ilma naljata ja ilma liialdusteta. Kõik, mille endaga võtate uude kuusse, saab duubeldatud.
Paljud tegid kannapöörde oma elus juba märtsis, paljud aprillis. Kõik need uued suunad, uued mõtted, uued mõttemallid- kõigele sellele antakse nüüd täiskäik. Väga jõuliselt!
Aprill on olnud pöörane aeg, oeh, kui pöörane, õhkab nii mõnigi ja ohkab nii mõnigi.
Sõltub sellest, kas aprillis võeti omaks armastav käekiri või võideldi selle vastu kõigi vahenditega.
Aprillis nähti palju tähenduslikke unenägusid ja nende ennustused hakkavad nüüd mais ja juunis täide minema.
Sündmused, mida nähti unedes, hakkavad nüüd juhtuma. Inimesed, kes olid Teie unenägudes võtmetegelased, tulevad (taas) Teie ellu.
Miks nad tulevad? Aga sellepärast, et armastuse kutsele ei jäta ükski hing vastamata. Kes aprillis kohale ei jõudnud, see tuleb nüüd. Läbi valgete ööde, sirelilõhna ja tärkava roheluse.
Mai on erakordne selle poolest, et nüüd on paljude meeste sees soov isaduseks. Just, õigesti lugesite, meeste sees ärkab see tunne ja väga võimsalt
Nii mõnegi mehe sees istub väike mehike, kes muudkui sosistab: tee lapsi!
Ja paljud mehed eneselegi üllatuseks avastavad, et see mõte ei hirmutagi neid enam, vaid pigem tekitab tunde, et nad tahavad luua perekonna. Olla pereisa. Hoolitsedes, vastutades, armastades ja seda vähimagi hirmu ja kõhkluseta.
Aga mis siis naised sel ajal teevad? Mis muud, kui puhkevad õide. Säravad, säravad ja veelkord säravad.
Paljud suhted algavadki mais just sellepärast, et lapse hing on välja valinud omale vanemad ja ta viib nad nüüd kokku, et tema maine teekond saaks alata.
Mais loodud suhted saavad olema väga püsivad. Enamikest suhetest kasvavad välja tugevad perekonnad ja väga lasterikkad pered.
Sellised pered, kes ka 40 aastat hiljem ühise suure laua taga kokku saavad, üksteisest üle räägivad ja on üksteise olemasolu üle väga õnnelikud.
Tööd mais keegi väga teha ei viitsi. Oma kohustusi täidetakse küll väga korralikult, aga mõtted ei ole töö juures. Midagi uut tööalaselt alustada suurt mõtet ei ole, sest aeg soosib praegu magamistoas beebide meisterdamist või siis uute plaanide tegemist paberil, arvutis, peas. Käivitamiseks on veel vara. Praegu tuleks rahulikult hoida töös neid tegemisi, mis alustatud ja uusi ideid lihtsalt peas soojendada, nagu linnuema, kes mune haub.
Tervet maikuud läbib ka üks nõudlik toon: parandada ära need suhted, mis hinge närivad. Need suhted, mis magada ei lase ja vahel sees sellise kaose tekitavad, et tahaks karjuda ja oksendada üheaegselt. Need suhted on nagu suured karvapallid kassi kurgus, mis peavad saama välja köhitud, et kõik ümberringi saaks oma eluga edasi minna.
Mai on selliste suhete osas paindumatu ja kangekaelne: ta käsib need suhted korda teha. Muud võimalust lihtsalt ei jäeta.
Nii mõnigi võib olla öid magamata, kuniks murdub ja kirja kirjutab. Teine jälle ei suuda süüa ja võtab lõpuks selle telefonikõne, kolmas ei suuda tööd teha ja sõidab teise maailma otsa, et siluda ära see, mis sai kokku kortsutatud viha ja kibestumusega.
Mai ei luba enese sisse vana valu ja poolikuid, ripakil suhteid. Kõik peab saama korda. Nagu kodu, kus peavad olema toad koristatud ja voodipesu vahetatud, enne kui sauna minnakse.
Mis siis aga juhtub, kui ei allu maikuu nõudlikkusele ja ei tee kõike „korda“?
Siis lõppeb see enamjaolt psühhiaatri ukse taga või ravitseja toolil. Anudes, et tee palun midagi, ma lähen hulluks…
Rahaasjades on huvitavat seisu oodata. Neile, kes aprillis armastuse vooluga vabatahtlikult kaasa läksid, hakkab sama vaba vooluga raha juurde tulema. Nagu justkui preemiaks armastava tee valimise eest. Neile, kes armastuse vastu võidelda püüdsid, juurde ei tule, aga ära ka ei võeta õnneks.
Nii mõnigi avastab, et tema palka on tõstetud ilma vähimagi küsimiseta ja nii mõnigi avastab, et kui otsustas hakata väiksema koormusega töötama, saab selle eest preemiaks hoopis kõrgema palga ja rahaline seis ei muutu halvemaks.
Ma siiralt loodan, et Te kõik valisite aprillis armastuse tee kõiges ja võtsite selle endaga maikuusse kaasa, sest uskuge või mitte, aga see kõik kahekordistatakse. Just nüüd ja sellel aastal, aastal 2014 maikuus!

*

Soone talu korraldab 10.mail kell 10 puitskulptuuride vigursaagimise pere-õppe-teemapäeva. See on abiks põhikoolinoorte kutsevalikul, inspiratsiooniks peredele ning kogukonnale.

Ettevõte Arborest OÜ langetas oma aja ära elanud saarepuude rivi talu naabritepoolse tee äärest. Jätsime 15 puukujude saagimiseks sobivat kõrget kändu. On ka lahtiseid saagimissobivaid pakke, millest loodu on võimalik pärast koju kaasa võtta. Üks suur kodu, kuhu läheb nimeline puukuju, on Valtu lasteaed Pesapuu. Puitskulptuuride saagimisele kutsume kutsevaliku eas koolinoori – ning nende pered. Perepäeval pakume:

1. Loeng puude hingeelust ning puudesse suhtumise eetikast (Luua-kooli õppejõud Heiki Hanso)
2. Loeng ja praktika ohutusest ja turvalisusest puidu töötlemisel (Arborest juht Hannes Valdna)
3. Ettekujutus kutsevaliku võimalustest – kutsume nii vigursaagijaid kui Luua-tüdrukuid ka naiste seast – nt. Kreedera Arula – et näidata: puude kasvatamine, hooldamine ja töötlemine on ka naiste ala
4. Kutsevaliku ees seisvate noorte emadele-isadele avastamisvõimalus, mida oma kodutalu kändudest teha ning millised avastamata anded neil endil võivad olla
5. Lisaks kändudele, mis jäävad skulptuuridena loovus- ja loodustallu, saeme ka väiksemaid kujusid, mida saab kaasa võtta
6. Loeng  elust loovus- ja loomakasvatustalus (Kati Saara Vatmann)
7. Piknik koos hobuste-ponide-lammastega

Isadel ja meesõpetajatel palume kaasa võtta mootorsaed, mis endale juba tuttavad-käepärased.

Emadel ja naisõpetajatel on võimalus müüa ja pakkuda omaküpsetatud-valmistatud suupisteid.

Tere tulemast eriliselt lahedale laupäevale! www.aabramihobulausujad.ee – 5107709