17.mai

Silbersee’s Madonna kuueaastane. Kallikallikalli, südamekene!

Kolm  lagunemist puhastavaks uuenduseks võiks tõesti kohtuseadus ära olla. Käärid ja bensupump – täna küüneviil ka – aitäh, aitab, aitähaitähaitäh.

Peatükk käsikirja. Pesu ja tallid. Peatükk käsikirja. Auto puhtaks ja sünnipäevalaps sadulasse. MinniMannikad hüppasid täna juba mõnekümnesentimeetrilist penerolli – viis volksu järjest. Pelmeenid potti – poissmeeste värk. Peatükk käsikirja…

Tavatsen öelda, et pole hea teada, mis on vorsti sees, kui vorsti nautida tahad. Maitjaa, mida tajus meie juures kummastavale kaootilise voolamise rattale sattunud Helina  meie vorsti sees. Igatahes tema enese kohalolek näitas mulle võimalust – ja vajadust – pöördeid aeglustada. Muidu lennutab tsentrifugaaljõud orbiidile. Ja Naiselikkuse võimalikkust. Kui meie metsataadiga ennast bensupaagini lammutasime ja naftast nõretades pumba hingeeluga tutvusime, imetles Helina metsamooriga lambanahku ja kaltsuvaipasid… Mnjah.

Haldjad on kuidagi väga hästi ja õigesti seadnud, et saan järjest erinevaid ilmasid kõrvutada – mitte võrrelda! – peegeldada. Margus ja metsarahvas. Raharahvas ja Helina. Helina ja metsarahvas. Nii palju õigeid elusid. Nii erinevad paralleelmaailmad. Aitäh.

Ja siis ma mõtlesin veel seda, et tegelikult see, et ma suudan bensupaagi lahti võtta ja pumba hingeelusse tungida, ei tähenda, et ma mehelik oleksin või meest enda kõrvale ei vajaks. Mul oli hetkel, kui pump jälle umbe läks, vaja laps koolist ära tuua, hobused ootasid kodus õuepääsu ja heina ning järelikult oli nii auto liikumasaamise kui heinte pealelaadimisega kiire. Laste ja loomade pärast suudavad naised imesid teha. Küsimus on motiivis – nagu ka homses Aunaste-emanda tõusejasärasaates räägin.

Mis puutub tehnilisse taipu, siis see on loomade mõistmisega analoogne. Kes tajub loomi, pääseb ligi ka tehnika hingeelule. Sest see on inimlooma ja –loogikaga loodud. Nii lihtne ongi.

Mis puutub auto ettehooldesse minu eest, siis tänu sellele sain kirjutamiseks kolm lisatundi. Indi läks Sadolini Katriina isa Allariga ja pidas loomulikuks, et ma ei hakka hinge pidades kontserdile minema – olen seda kava kümmekond korda näinud, üheteistkümnenda korra huvi kadus ära seoses sellega, et kava autor oskas Kadi võimlejad oma personaalprooviga paanikasse ja pisaratesse plõksida. Oli tore. Aitäh.

Tegin Mannile sünnipäevakompositsiooni Fbsse. Milleks? See paljundab positiivset sõnumit. Jagab neile, kellel muud võimalust pole, silmsidet hobustega ja heinalõhna. Ilma bensiinita 😀 Nii lihtne ongi. Ja kirjutasin veel ühe peatüki. Põrinal. Selles mõttes, et naabrid põletasid tunde ja tunde naftat murutraktoriga oma maalappi inglisemurufitseerides. Miks nad selleks lambaid või ponisid ei kasuta? Ei saa aru. Eestimaa külad on täis jauravaid murutraktoreid-niidukeid-trimmereid – ehkki inimesed võiksid ometi kasvõi suveti selleks lambaid kasutada. Nagu Inglismaal. Brandon Bays kirjeldas mulle – ikka siis, kui soki küljest odratera tema sviiti pudenes – et neil on külad ja ka väikelinnad lambaid täis. Keegi ei põrista. Sügisel on tulemuseks liha ja vill. Eestlastel? Annab areneda.

Rääkisime pikalt Aloga kevadtormist ja autodest, sellest, et ma pole spst paha, et võimlemispeole ei läinud – ja inimesed on üldse nii toredad ja head…

Kontserdilt tulles tahtis Indi Tajaga ratsutada. Oletasin, et on piisavalt väsinud, et see homseks jätta… Kussa. Taja läks Nibiru mürgeldamisest pahuraks. Kuuletus lapsele kenasti, oli nunnusti ratsmes, liikus – aga mürgeldav ja hullav Nibiru tingis selle, et Taja püüdis pead alla lastes ühe tüütu putuka alla sõidutada, et teise tüütu putuka kasvatamise kallale asuda 😀 Ei õnnestunud.

Homme hommikul sõidab Indi esimesena Tajaga, sest tema jalused on Taja sadula küljes. Manniga sõidab homme Katriina. Ja Indi nõuab kategooriliselt ka Maruusjat. Mis muud kui eit annab aga hobuseid ette 😀

Päris õhtul astusid Retid läbi. Rahulikult tihe päev oli. Ilma rabistamiseta ülipalju tehtud. Aitäh.