18.mai

Täna pani Nibiru karja kokku. Hoovis eputades ja Namastega teine teisel pool aeda kihutades pani neiukene peakat üle aia – võrk pehmendas kenasti tema salto – ja oligi tehtud. Mihklil jäi aed parandada. Meil kõigil taevast tänada, et Nibiru viga ei saanud. Valmis. Öösel on Taja tütrega siiski sees. On parem tunne.

Ja loeb 7aastane väike perenaine keskendunult ratsutamise ja ratsastamise õpikut, prillid heinatolmused – kuidas kasutada külgratsmeid. Mida on vaja näiteks siis, kui pisike ratsanik suure hobuse pead muidu paika ei saa 😀 Laps, keda tuleb mingeid kohustuslikke kakukesi ja jussikesi lugema sundida, keerab õpikulehti, ilma et ise seda märkaks – uurib jala ja õla asetust, sadulakaarte ja põllede erinevust… Oo, hetk, sa peatu!

Lugemise peatas tuppalennanud linavistrik. Indil õnnestus lind pärast seda, kui too oli kõik toad läbi lennanud, välja juhatada.

Eile õhtul alanud tuumapeavalu peatas naabri-Anne käest munade vastu vahetatud ibukas. Aiaiai, kui kuum öö oli… Migreeni embuses. Ja milline kergendus, kui nägin boksidepuhastamist lõpetades naabrite korstnas pliidisuitsu ning võisin, munad kampsunisabas, end peavalu embusest vabastama kooserdada. Anne küsis, mis munad maksavad – tule taevas appi, need ibukad olid täna hommikul väärt tuhat muna.

Selle peavaluga koos käisid öösel täiesti uskumatud unenäod – üks mu kompanjon oma naisega, kelle sisemus oli välimusest lausa põrutavalt erinev. Oi.

Peatükk käsikirja.

Indi ratsutas täna Tajaga probleemitult. Ilmselt pääsuke siristas emandale, et külgratsmed on päevakorral 😀 Katriina soojendas Manni, Indi vupsis – ja Katriina jahutas. Mina valvasin, korjasin klaasikilde ja nööre – iga päev uued… Lõin migreenipohmakat trotsides viis 15sentimeetrilist naela lasipuu kinnitustesse, pesin talvejoped, kohvitasin naaberkülanaisega.

Peatükk käsikirja.

Ja me käisime ratastega poes. Uskumatult mõnus oli. Poetrepil jäätist süües – Kusti ostis meile mõlemale! – lobisesime Renelii ja Albertiga ja vahtisime autosid-inimesi-jalgrattaid. Tagasi kodus, tegime hobustele leivapikniku ja endale maasikahapsiga kama.

Peatükk käsikirja – kuni Indi õppis.

Kütsin sauna ja küsisin hobukoplis jalutavalt kurelt, keda seirab. Igaks juhuks, ütles ta. Üleaedsetel võiks temast rõõmu olla. Ja ta lendaski sinna!

FB sügas täna mind kõrva tagant. Lady Aunaste tõusejasäratamine oli mul endal napilt meeles – vaheldumisi saagimisega saates olekut ei kommentaari – aga järelkajad on kangesti soojad ja helged. Aitähaitähaitäh 😀

Peatükk käsikirja.

Õhtupoolikul tulid Reti ja Mihkel liha- ja vorstihunnikuga. Mina kütsin sauna, Mihkel grilli, tüdrukud mängisid murul – hobuste, kanade ja kassidega läbisegi. Ja siis see juhtuski, et eputav-lustiv Nibiru ei arvestanud pidurdusteekonda, jooksis seaaediku ja peldiku vahel aeda, tegi salto üle selle – mahakägardatud võrkaedik jäi tänu haldjatele talle pehmelt selja alla, ei jäänud ta ka jalgupidi ei võrgu ega paelte sisse – vupsti püsti… ja oma õe Namastega silmitsi. Mina leekisin läbi Taja talli koplisse, kus Maruusja, Namaste ja Mann tulid juba Nibiru juurde. Olin valmis varsa kaitseks oma kerega talle ette viskuma – aga keegi ei ohustanudki teda millegagi.

Taja austab koplit sedavõrd, et ei hüpanud isegi kokkukägardatud aiast üle – Reti tõi ta vudinal läbi tema talli koplisse lapse juurde. Joosti mõned hoogsad – ja üldse mitte agressiivsed ringid.

Heinarullide juures aga oli olukord täpselt samasugune, nagu siis, kui Taja tiine oli – Maruusjale oli vaja ühe korraga kõigi rullide kõiki külgi. Tibla. Järgmised heinarullid panen teineteisest nii eraldi kui vähegi võimalik. Millise autoga need toon, selgub homme.

Täna sõime noortega erakordselt maitsva karnivooride õhtusöögi… ja ma tundsin ohtu. Leekisin talli täpselt õigeks ajaks. Kogu kamp oli talli läinud – Taja kenasti oma vanasse boksi – kuhu Namaste-lollike Nibirule järele trügis. Haarasin Namaste päitsetest – välja tulemise asemel tagurdas ta lausa Tajale kõhu alla ning tolle nägu ütles kõik. Ja ma kogesin taas, mida tähendab naiselikkus. Hüppasin emainstinkti tiivul Taja, Nibiru ja Namaste vahele, et keegi haiget ei saaks. Taja loobus äsamast. Namaste pääses välja – ja oligi rahu ja vaikus.

Kui pestud noored oma teed läksid, viisin Taja ööseks siiski oma suurde-turvalissse-kodusesse sviiti – Nibirule ei meeldinud suur tall. Seisis, higistas ja mossitas. Oma pesas oli kohe kõik korras.

Sügisel tuleb Taja ja Nibiru suurde ema ja lapse boksi panna. Maruusja ja Namaste teineteisest leebelt eraldada. Ja ongi võõrutatud. Halleluuja. Küll on lihtne, eks ole 😀

Pesime Indiga end kahekesi puhtaks – ja läheme nüüd kohe tuttu. Palvetades, et Mazda meid hommikul kenasti talinasse viib. Ikka viib. Aitäh.