19.mai

Mõtlesin alustada sissekannet võilillejutuga. Eile ratastega sõites nägime elupalju võililli. Paranormaalselt palju võililli. Ent nüüd on küll lähenev äikesetorm aktuaalsem kui miljardid maapealsed väikesed päikesed. Et midagi tuleb, kinnitas Taja, kes pole mind kunagi niimoodi kallistanud kui täna, kui Indiga Tallinnast tulime. Ta pelgab Maruusjat, kaitseb varssa, vahutab higist – 30+ ka ju – ja vahib Lääne pool kõmisevat taevast.

Tallinnasse minnes küsis Indi Hagudis maantee ääres võilillepärga punudes, oli seda nüüd vaja…

Ja nimelt seda, et Mazdunja suri Hagudis ülikitsas kurvis ära 😀 Lükkasin ta aknaraami pidi nõkshaaval maanteelt üksinda minema – mööduvad tüübid tuututasid – isegi kaks menti ei taibanud korraks peatuda ja abistada Pipit, kes järjekordselt hobust tõstab.

Indile vastasin, et kindlasti oli vaja. Ja oligi! Tänu liikumisvõimetusele kutsusime Tebolari Mati – kes sai teel ka muid tegemisi Tallinnas ja tagasiteel veel ühe pukseerimise. Mis mõjus minu hinnale soodsalt. Ja ilma temata oleks täitsa jama olnud – ta vaatas valiku üle. Sellel, mida tegelikult tooma läksin, polnud mootorit ega esisilda. Tuli Renault. Millele tuleb üks korralik teenindusring – ja mis hakkas Indile meeldima konditsioneeri pärast 😀

Mati kõrvaldas surnud aku ja pani mu enda oma asemele – ka sellega me ise hakkama saanud ei oleks. Ja üldse – oikuiniiväga aitäh!

Meie sõime Järve keskuses pannkooke – Indile jõudis Ampsus kohale, mida tähendab pannkoogimeistri amet sellise ilmaga – realiseerisime tema kinkekaardi – bikiinid – ja tankisime. Raplas käisime teenindusest läbi, sahmisime ARKis – Indi sõbrunes kolme tõmmu pojaga kaunitariga.

Koju jõudes – kavandatust klassikaliselt kaks tundi hiljem – lasin Taja ja Namaste vabandades välja, tassisin lahtisemad heinad ööseks talli valmis, kutsusin Maruusja korrale, rahustasin-kallistasin Taja.

Indi läks naabrilaste juurde batuudile, mina vastasin kirjad, tasusin võimalikult palju arveid, tegin kindlustuse ümber, asusin korraldama autoraadio kaardi hankimist, koostasin seitse uut tööfaili, korrastasin viimastel päevadel kogunenud fotodelaviini.

Ja palusin üleaedse appi – Taja suure talli boksi ja selle ees oleva boksi vahelt oli vaja vahesein ära võtta, et neile moodustuks ülisuur boks ja nad saaksid äikeste ajal seal teiste ligi olla, mitte suvetallis närvitseda.

Kodust ära minnes võtsime kogu elektroonika välja – nett tuli sissepannes tagasi, nagu näha juuresolevalt pildilt – telekas ei käivitunud.

Niisiis – nädal läks sajaga käima 😀

Arvuti-Aivo juhendas telefoni teel, kuidas digiboksile lihtne restart teha. Käisime isand Raua juures – jalgratastega – paari asja järel ja törtsu juttu puhumas – ja ka siis kui Taja poolesuurenenud kahetoalisse boksi viisin, sain veel ühe heldinud higise kalli.

Aitäh, tüdrukud – mu helged ja ustavad teekaaslased. Kohati võitluskaaslased… Tuleb väljateenitud ja kavandatud summad ka välja võidelda – ja ongi hästi. Ikka on hästi. Alati on hästi. Aitäh.