22.mai

Viis meigast kell viis. Köögiakna taga nokitses viis paksu metstuvi. FB-st vaatas esimese asjana vastu Colorado Stephanie katastroofiseeria. Olen rääkinud, et mul on mitmes maailma riigis rida hobuinimestest hingesugulasi – Stephanie, Maria, Michael, Peter, Klaus – lady Wendorf tegi mõne tunni eest veoautoga avarii – jäi terveks – ja samal ajal poegis mära, kelle sünnitust ta juba ligi kuu on närviliselt oodanud – nii tüsilikult poegis, et poisu esijalad ja kael on elastses lahases… Mida ma siin üldse ibisen. Oma takerdunud papi ja argikomistustega. Tühitähi-tipidtäpid ju.

Eile öeldi mulle kolm korda nõid. Piisav, et tahta olla pigem haldjas. Haldjas, kes kallistab metsapere koeraga – mispeale see peni paneb paar tundi hiljem kodust lõiku ja juhatab pererahva minu kadunud pärakäruporte juurde… Aitäh!

Üks taat – metsa-Karla – ütles, et tal on raierahu aeg, enne nädalavahetuse kuuma on talutav ilm, ta tuleks ja teeks alleetoomingad halgudeks ja laoks ära… Enne, kui taipasin jaa-jaa-jaa, oh muidugi jaa hõisata, tuututasin midagi sellest, et pole kuhugi panna. Lollakas. Pardon.

Kolm inimest rääkisid eile hobusesöötadest – Orissaare Maria, Lipa Margit ja Jabara Kaisa. Märk… Kindlasti. Üks kirjatöö tahab tegemist. Ükspäev. Panin looma ja laagerdama.

Viiest seitsmeni – kirjatöö ja kolme kirja vastused – teemadeks loomade taimeravi, mõisnik, kompanjong Pärnust ja kirjastaja Tallinnast.

Seitsmest kaheksani – tall ja tallipealne puhtaks, töötuba ja laut värskeks – kerisin ka lambakopli allääres abituks ja mõttetuks osutunud karjuselindid kokku. Ja pihustasin kõikjale soola – täna on kadukas ju. Mis teed, see kaob…

Indi kooli – oh häda, inetu ähvardusega, et täna parandatakse viimased augud hammastes tuimestuseta, sest ta jättis jälle hambad pesemata… Mida ma pean tegema??? No ei pese vabatahtlikult. Appi!

Kirjatöö – saun ja ait puhtaks, paar-kolm-neli masinatäit pesu.

Karlaga podisesime puudelõhkumise eeltöö juurde mõnusalt juttu – jälle üks arusaamatul kombel üksik kuldaväärt mees…

Kirjatöö – boksid, püramiid, lastemaja puhtaks.

Saabus poe-Olga lapselapsega – pool tunnikest loomade musitamist kinkis meile purgi muraka- ja purgi mustikamoosi. Nii armas. Aitäh!

Kirjatöö – kabinet ja vets – Karlale lõuna.

Indiga hambaarstile – raamatukogu kohvikust läbi, pildid albumite-seinte-vanaemade jaoks valmis – ja autoga arstile, arvuti kaasas – kirjatöö, mis muud… Rääkisime mehhaanikupoistega elamise julgusest, sõjaväest ja inimvõimetest. Nad teevad enne sõjaväkke minekut mu auto nii korda, et kogu aja vastu peaks. Ka Indi hambad tehti nii korda, et peaksid vastu, kuni arst on titaga kodus – paari kuu pärast sünnib. Ja ma olen lausa rõõmus, et homme on jälle vaja paar tundi seal istuda ja kirjutada, kuni Aleksander bussilt tuleb. Seekord näib siiski tulevat… Rõõmus spst, et need autoteeninduse kolm poissi ja üks mees on võimatult kihvtid kujud. Igaüks nii erinev. Nii huvitavad, et üle arvuti neid vahtides võiks terve riiuli täis kirjutada.

Tagasi kodus –sahver-magamistuba-Aleksndri tuba – teiselt poolt tuli Indi oma tuba puhastades vastu -, suur tuba ja esik puhtaks.

Indi tuba, arhiiv, sadularuum – seni möllas mu ingeljas tütretiba akudrelliga 😀 Võttis elektriauto pealt parim-enne-katuse maha. Avastas, et akulaadija on Vehendisse tassitud. Ühest küljest protestiks, et me ei lubanud seda autot minema viia. Ahnusest. Teisalt sellepärast, et Oinas Tainas sai minema saadetud.  Vaja protesteerida – ja seejuures meile liiga teha, eks. Me Indiga harjutasime kahekesi viharavi – vot ei vihasta.  Saame tagasi. Ja tüdrukud ei peagi siin kogunedes enam üksteist selle autoga edasi lükkama. Sõidavad elektriga.

Hambaarsti juures kohtusime ühe tüdruku emaga. Kes küsis, kuidas poole asula laste siin pidamise eest tasuda. Ma ei tea. Indi on õnnelik. Ja kuidas teistpidi see asi olla saaks – kogunevad mõnda korterisse? Mingi jagamine tuleb välja mõelda küll. Küll kujuneb.

Õhtul lugesin Helina arutlust voolamisest ja usaldamisest.  Nii ongi. Kui ei krambita, tuleb kohale. Ja usaldades võib sageli tunduda, et elame üle jõu. Igas mõttes. Ent murdumise piiril tulevad lahendused. Enamasti naistelt. Sürr. Kuni rahamehed ei saa perst isamaa mullale maha,mängivad pätti ja pollarit, suurustavad ja peavad plaani, tuli mu kallilt sõbratarilt jahmatav teade. Hea teade. Mul oli seda lugedes hea ja halb. Meeste pärast halb. Tema pärast… sõnu pole, kui hea.

Viimase perioodi kõige kõvem mees on olnud onu Karla – pakkus end ise paariks päevaks siia – müdistas kaks kolmandikku alleepuid täna juba riita – ja küll on turvaline, kui ta siin podiseb ja müttab. Aitähaitähaitäh. Homme jälle. Jagame teineteisele midagi, mis teisel puudub.

Kuna mul on see va ei-vääri-kammertoon – jaaaaa, ma tegelen sellegaaaaa! – siis ma ei saa aru, miks metsarahvas ja Karla mind niimoodi hoiavad. Ma teen ju kõike enda arvates ikka vähe… Ehkki mu päeva jälgides ütles Karla täna, et ma teen oma tervisele halba. Kuna see käib voolamises, vaimne ja füüsiline vaheldumisi, siis tegelikult ei tee. Tõsi jah, varbaid hetkel ei tunne…

Kõige viimasena sai köök puhtaks  – kuna võtsin kõigis hoonetes ja elumajas eriti ette kõik liistud-lülitid-lambid, oli napilt enne südaööd taburetiga lagepidi ronimine ja seinte nühkimine pehmelt öeldes ennast ületav… Tehtud. Nii puhas ja helge ja hea on.

Oi on ka. Aga rõõmus oi.

Jälgisin kogu päeva end kõrvalt – liigun päripäeva ringidena – suuremad ja väiksemad ringid – kusjuures ma ei tee seda ise. Voolamine tingib selle. Aitäh.

Loomad pidasid suurema osa tänasest päevast siestat. Inimese tahtejõud paraku ei lase tal normaalne olla. Põleme-sulame – ja kiidame ennast selle eest, et väga raske, kohati väga halb oli…

Ükski loom ei piitsuta ennast. Iga loom on enda arvates piisav. Ja ongi. Ja sellepärast nendega koos nii hea ja õige ongi. Mu järgmise raamatu teema.

Järgmises elus võtan puhkuse. Saan olema mees-miljardär – ja minu elu saab olema lill. Milline idüll – meeslill…

Homme tuleb Šunka meile. Bella pojavunts. Mõnus. Karekas läheb Perepeo finaali appitšeerima, hilisõhtul topime Orkestri – Ofelia ja Orelipoisid – talle Volvosse. Olen oma lõhnavas kodus läbi ime ka kirjatööga järje peal. Aitähaitähaitäh.