26.september

Kirjutasin ajakirjale Naised loo Aave Kullangust.

Termikas ehitas hobuste tallimineku koridori.

Lugesin üle pika aja ajakirju – mida teised kirjutavad.

Suhtlesin põhjalikult Erika Salumäe, Monica del Norte ja Anna-Maria Penuga.

27.september

Ootamatult maandus meie juurde taas trummi-Inge.

Ronis omal algatusel õunapuu otsa ja halvas kõik meie muud tegevused.

Sõitsin 3 hobust, Termikas oli šamaani saabumisest nii endast ära, et rääkis väga üleliigseid asju.

28.september

Sõitsin 3 hobust ja viisin Inge koos tema tütre Dianaga Margoti juurde külla.

Olin väga väsinud sellest, et meile toodi kõhugripiga laps minu sülle oksendama. Minust suurem laps.

Ühtegi oma arvutisse sisse ei pääsenud – igal pool kükitas mõni kutsumata külaline.

29.september

Elmatarist saabusid Edgar Valteri uued raamatud. Uurisime Minniga neid kõhuli põrandal – võtsime lahti ka Maestro Etsi maaliraamatu, elulooraamatu ja kõik Elmataris välja antud lasteraamatud. Lugesin Indirale Lehte Hainsalu Nõiamaja ja Etsi enese Isand Tuutut.

Tagumiku sain Garfieldi ja Battaya seljas täisistakus selliseks… nagu alati. Ai.

Grundar teatas, et enam ei taha, sest kõik on sitasti. Ja ärgu ma neid huiaku. Issand, NEMAD tegid mitmekülgse koostööettepaneku. Mina uskusin ja usaldasin. Teretore, mul pole hetkel isegi homme Tallinnasse Ringvaatesse sõitmise raha. Keeldun paanikasse sattumast.

Tahan elada, mitte oma mehe mineviku ja pideva rahahäda pärast unetuna ja hüsteerilisena ringi viselda. Aga selle eest saime teada, et meie veterinaarist piimanaine on Olev Saveli õde – ja Sigrid Saveli tädi. Sigridi naine on omakorda Peeter Paasmäe naine – ja Petsiga oleme koos teinud kirjastuses Elmatar mitukümmend raamatut. See ongi Eesti.

Kõik olulised tulijad lükkavad tulekut iga päev edasi. Seegi on Eesti.

30. september

Saan üle eilsest šokist. Ehkki öö jäi jälle magamata ja süda on rütmist väljas.

Kuna Termikas saatis soovimatu külalise üsna jõuliselt minema, et ma tööd saaksin teha, tegi ta meile kingituse. Helistas Kroonikasse ning rääkis meie tulevikuplaanidest ja Termika minevikust.

Alati, kui inimesed on enda arvates oma minevikust välja kasvanud, puhtaks ja lahti saanud, topib keegi meid ninapidi vanasse värki. Selleks, et sihilikult haiget teha. Fui. Siinsele talule oleks kohe inglise-iiri investor, kui leiaksin juurde 200 hektarit nisukasvatuseks sobivat maad.

Kirjutasin Elle Kulli raamatust ja lugesin-lugesin-lugesin.

Kirjutasin Õpetajalehele loo eliitkoolidest.

Õhtuks sõitsime Minni, Margoti ja Raivoga Tallinnasse – nemad tahtsid tuulduda, mina käisin Ringvaates rääkimas oma raamatust „Projektilaps Pärnust“. Kuna sõber Reikop polnud raamatut lugenud, rääkisime kõigest muust. Tuuldumine oli hea ja grimmi tunne oli ka üle mitmete kuude mõnus.