02. oktoober 2011
1.oktoober
Jälle unetu öö.
Kui olime Tallinnast tulles vaadanud filmi „Sügisball“, tuli ülisügav ja magus uni – ja siis pääsesid kassid Minni tuppa, vallutasid tema voodi, algas kõva kisa – ja uuesti magama jäin vastu hommikut… kuni käis raks ja kõik hobused istusid majatrepil. Nad võtsid varahommikul kopli ja hoovi vahelise aia maha.
Püüdsin ennelõunal magada, aga tuba oli kärbseid täis. Paha siga, mitu viga, kärss kärnas, maa külmand…
Kuna tänu persevestist sponsorile oleme mitu päeva 10 sendi režiimil elanud, tõid Margot ja Raivo meile kartuleid, leiba-saia, hapukurke ja pannkooke õunamoosiga. Õnneks olen ka Kuusemäele vastupidises olukorras nii palju toitu viinud, et ei pea selle kummastava olukorra pärast muretsema. Idee poolest on mulle lähenemas neli reaalset tuhandet ja kaks teoreetilist – aga süüa majas ei ole. Väga vägev olukord näidendi kirjutamiseks.
Võimalik, et Jumal nägi sellise depressiivse olukorra ette just selleks, et saaksin apokalüptilist näidendit kirjutada. Kuna päike paistab, oli kuraasi kulud-tulud kahte tulpa reastada. Kui saaksin kõik loodetu ja teenitu kätte oleksin vägagi plussis – aga kõik teenitu venibvenibvenib.
Kirjutasin perekond Noorte vaimsest-permakultuurilisest kommuunist-reservaadist.
Ja siis tuli Kirill. Ukrainlane, kes algselt pidi meil siin metsa tegema. Vaatas üle hakkepuidu, millega omavahelised rahasuhtekäärid korda saaksime. Hiljaks jäime. Siit metsast ei saa enam hakkepuitu. Ja võimaliku lisaraie ees seisab hüpoteek, mida pole rentaabel maha maksta.
Ja siis tuli Naiste peatoimetaja Inga koos tütre Agni ja fotograaf Daisyga Türi õunalaadalt. Pakkusime neile oma kapsahautist, Margoti pannkooke ja meile jäid nende vorstikesed.
Ja siis tuli Kessu, kes on vaatamata suurele maakleritevõrgustikule meie talu väljavahetamise suhtes ilmselgelt pessimistlik. Minu soov oluliselt väiksem talu ja loomahulk saada-jätta süveneb iga hetkega. Koostan siiski uue müügipaketi. Las ripub – äkki meid tabab see, mida Kessu nimetab lotovõiduks.
Haned lähevad ilmselt juba homme sügavkülma.
Kanad, lambad ja sead jäävad – kaks noort jäära vahetuvad järgmisel nädalal Lauri-Kare Laose samaväärsete uttede vastu.
Kassid-koerad jäävad.
Ponid Madonna, Ymke, Napolen ja eesel Opaal jäävad.
Hobustest jäävad Estepona, Garfield ja Bee. Rohkem pole vaja – õppehobusteks sobivad said nagunii Ranna rantšole, sporthobuste selga lapsed ja algajad ei sobi – ja nad ei tulegi. Järelikult tuleb pidada vaid neid, keda ise vajad ja keda oma majapidamisse vajad.
Tigrise, Battaya ja El-Salvadoriga tegeleb Anne-Mai intensiivselt. Mida vähem sööjaid-sittujaid talvel tegevusetuna su kõrval igavleb, seda suurem lootus on kevadet näha.
2.oktoober
Esimene korralik öökülm.
Esimene magatud öö – nipp oli selles, et magasin väljas-, mitte seinapool. Selgub, et rasketel aegadel ei tohi magades tunda end nurkasurutuna – tekib resonants. Nägin üle pika aja ridamisi unenägusid. Meeldivad olid. Mõnda tegelast mäletan, ühtki tegevust mitte. Korraldamine ja rajamine käis – ja kõik õnnestus.
Leppisin homseks viljaveo, ehkki eelmised on maksmata. Anun ümberkaudseid talumehi, et nad meie ootamatult tärganud ristiku siloks teeksid – kõigil on sügiskünd, sitavedu, viimased kiired ehitused, riistad rikkis või juba ära pestud… Rein Haggi peale loodan praegu kõige rohkem.
Ja ma kirjutasin. See on tõesti midagi erilist – heheheh.
Tarmo sõitis Garfieldiga ja avastas hulga meie metsa maha jäänud materjali, mille ukrainlased ära põlgasid. Sealt saaks veel vähemalt ühe talve jagu küttepuid. Kuidas välja vedada?
Mina pildistasin loteriivõidu nimel – nagu Kessu praegust kinnisvara liigutamist nimetab.
Lähenevad maksude-laenude tähtajad ja honoraride päevad lähevad oktoobris vähemalt sama suurde kääri kui septembris. Aitäh, lubajadmehed…
Kas ma suudan üldse kunagi veel millestki peale raha mõelda?
Jah, töö ja segaduse vähendamiseks on haned vaja sügavkülma saata. Tarmo tegi külmakasti juba tühjaks, sulatas ja puhastas. Ta on neid hanesid kasvatanud ja hooldanud, kahju on tal neist kindlasti – aga kanade seljas sõtkumine, joogivee poriseks pätserdamine ja lõputu mögin peab enne lähenevaid külmasid lõppema.
Huvitav, kellel tänapäeval veel päriselt hästi läheb?
Hobused igatahes lähevad täna ööseks sisse. See on üks kindel minemine. Ja sellest algab siis ka sitaralli. Tere, sügis!
Facebook



















