20.juuni

Loomalausujate lastelaagrid:  7.7.2014 on kaunis kuupäev Aabrami hobulausujate lastelaagritega alustamiseks. See pole äri-, vaid eluidee ning autor on Maria Indira Murutar 😀 Kutsume 3-päevalistele 3-lapselistele pere-vormis suve sujutamistele Soone talus. Tulijate vanus võiks olla 7-12 aastat. Nii ühe pere ja linna kui erinevat päritolu. Pakume loovalt looduslikku olemist kirjaniku kodus:

–          Vestleme suure ja loomarikka kodu töökorraldusest ja elusättimisest, majandamisest ja rehkendamisest, vastutusest ja kohustustest, õigustest ja võimalustest

–          Õpetame erinevat liiki loomadega suhestuma, koos hobustega puhkama ja mängima

–          Jagame tööoskusi ja tööriistade kasutamise nippe

–          Juhendame enese ja loomade hooldamist

–          Külastame lähikonna järvi ja teekaaslaste talusid, käime kinos ja kohvikus, varustusretkedel ja ühistel asjaajamistel

Lapsed elavad avaras-valges-puhtas tallipealses külalistetoas – kassid seal ei käi, seega pole karta allergiasööstu. Kaasa võtta ilmastikukohased riided-jalanõud päevaks ja ööseks, hügieenitarbed ja vajadusel ravimid, mida laps kasutame. Meie kasutame sõbralikku talukööki ja suurt sauna ning püramiidi ja mängumaja.

Asume 1,5 km Valtu-Kaerepere keskusest, 5 km Raplast Türi poole, 55 km Tallinnast.

3päevase meiega-olemise hind on pool tavapärasest ratsalaagrist – vt. www.juurimaatall.ee – mida Indi kogemuste põhjal väga soovitame, ent mis on juba välja müüdud.

Maavanaema Kati on 47aastane filoloogiamagister, kellel on viis last ja kaks lapselast. Noorperenaine Indi on 8aastane, rohkete sõbrannade võõrustamise kogemustega piiga ning noorperemees Aleksander veedab meiega juulikuu – kui tema augusti alguses 12aastaseks saab, seilab jahtlaeva „Kajsamoor“ pardal jungana merele.

Traditsiooni tekkides jätkame külalis-lastega ühist teekonda ka sügistalvistel nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Elu toimub kogu aasta iga päev. Jumal on alati kodus – meie kodus! – seepärast on iga päev püha päev 😀

Kati ja Indi – 5107709 – www.aabramihobulausujad.ee

Ootavad Taja ja Nibiru, Maruusja ja Namaste, Mann ja Alfa, Amatsoon, O’Hara, Ogalik, Eliise Mää, Elfriide Engelberta, Bella ja Donald, Lilli ja Taavet, Puhh ja Notsu.

*

Mida harvem ajalehti loed, seda õigemate teadete peale satud. Marju kohvikus lugesime Indiga, et tagurpidine Merkuur mürtsutab Veevalajas. Meie peale on see viimastel päevadel toiminud niimoodi, et üritame aega läbi loomade tagasi keerata. Mida ma põrgin tütrega, kes Franzu koopiast kassipoja salakaubana koju tõi – ma ise kippusin eile tagasi ostma oma vanema poja hobust Lady Terbyt. Õnneks helistas just selle hullu uiu haripunktil Reti. Arutasime, et Terpsu tagasiost tähendaks rulli heina nädalas, kaht kärutäit sitta ööpäevas – ja mul oleks kolm mära sõita. Kusjuures 12aastast Riksu see mulle üsna kindlasti tagasi ei tooks 😀 Heal juhul hakkaks ehk Reti paar korda kuus vana Terbi ja Lokomotiivi tütrega nõksutama. Temagi igatseb aegajalt Soome-müüdud EQ järele – aga keerulise iseloomuga ruunaga teha meil midagi poleks. Kippus paksuks ja lammastega kaklema. Ei tulnud Brigita Monti Tigrisena tagasi – ega ole aeg üldse tagasi keeratav. Tuli hoopis peatükk loomalausujate raamatusse. Just eelkirjeldatud teemal.

Aleksandril tuli kaks suurepärast ideed. Ta müüb kogu pohhuimullilt saadud tiskutehnika maha, asemele ostab ühe korraliku ja tõeliselt vajaliku. Ning tuleb homme Tartumaalt koos Retiga siia ja meiega koos läbi Jõõpre-Liu-Pärnu Valka. Nii armas.

Ning kui eile Indiga koos koplitest lindialuseid ja nõgesepõõsaid niitsime, püramiidi ja mängumaja koristasime, tuli ühine idee. Teeme lastelaagrid. Võime siin arvutama jäädagi, mida maksab üks laps päev otsa pidada – umbes viie raha eest süüa, teist sama palju lõhutut-korraldatut. Hädaldamise asemel tuleb asi ära korraldada ja ametlikuks teha – hakkame juba 5.juulist, kui Võrtsu laager läbi, 3päevalisi 3lapselisi perestiilis laagreid tegema. Geniaalne!

Nagu ka kokkusattumused – üheaegselt käisid läbirääkimised Pokumaa ja minister Padari, Hea Teo ja kunstnik Pilvi ja lõpuks ometi Eestisse jõudnud Bojaariga. Kuna on pööripäevaeelne fantoomide välja puhastamise aeg, puhastasin FB sõbralisti – seal on üle 100 fantoomi. Ilmselt surnud profiilid, mis risustavad nii listi kui energeetikat. Kohutav aja- ja energiakulu. Aga vaja. Väga vaja puhastada.

Merkuur korraldas meile ka lambasegaduse. Käisime Kulla juures lambaid arvelt maha võtmas. Ehkki kolm läheb alles juulis uude koju, tegin kõigi bürokraatia ühe korraga ära – üks jukerdamine. Koju tulles avastasin, et olin Mäekülla möllinud hoopis Oikuitore. Mitte Amatsooni. Just ajal, mil selle avastasin, nägin ka, et Alfa esimese parema jala parempoolne haru on põiki lahti murdunud. Vaene eidekene… Kui seal sõra sees põletik oli, siis see voolab nüüd välja. Tunne on tal ilmselt selline, nagu inimesel, kel küüs maas.

Korra tekkis kiusatus juba juulis jäär tuua – aga üsna jabur on jõuludeks tallesid treida. Igatahes midagi lollimat kui üks aasta tallesid vahele jätta – endise tegija soovitus… – ei saa olla. Talledeta uted on paksud ja nukrad. Enam nii ei tee.

Tegin ka kodulehe loomalisti puhtaks ja korda. Seejuures mõtlesin, et parimas eas ülivägeva villaga utt, kes annab igal aastal väga kirju talle – Elf, Eliise Mää – on Kristile hinnalisem ja töökindlamgi jääratasu kui Amatsoon. Vot kus susservusser. Ju pidi nii olema. Loodan, et nad Olaviga arvavad sama 😀

Kõik lõõskavad magada – Indi ja Taja, lambad ja kassid – mina kisun endast raamatu sissejuhatust ja lastelaagri tutvustust välja ja sunnin end ühtaegu nii enda käsikirja viimast osa kui emand Petersoni romaani lõppu lugema… Keskes minu silmakeisi lahti hoiaks… Näiteks jahmatus mustade maagide rünnaku peale? Ainult korraks. Ma olen juba harjunud, et perioodiliselt lendavad maagid mulle lambist perssega näkku kinni. Seekord mingid noored matsakad müdistajad. Mispoolest ma oma Lumivalgekese eluga neid segan? Nomakaitjaa. Fuih.

Pärast seda, kui hommikupoolikul sai mitu lühemat teksti kokku ehitatud ja raamatu kaanekujunduse peale kulmudele tõustud – tõeliselt sulnis – avanes meil siin juba üks laagri vahetus 😀 Tõin rongi pealt Reti, Hanna ja Aleksandri, pärast liitus Mihkel. Tegime süüa, vaatasime Namaste ja Maruusja boksi üle – sinna tuleb vahesein tagasi ehitada. Kummalegi hobunale oma boks. Ja arvutasime-mõõtsime-joonistasime pärakäru peale poni- ja lambatreiku. Ja korrastasime Retile ühe meie jalgratastest.

Ja Reti ratsutas! Minni nagunii. Aga proua Babtšenko sai pärast titat esmakordselt sadulasse. Viimati sõitis kadunud Garfieldiga… Nad sobisid Tajaga suurepäraselt, kõik olid õnnelikud – ja kuni ma Nibirut jälgisin, sai Minni oma trenniga ainsagi viperuseta suurepäraselt ise hakkama.

Kütsime sauna, kuni Reti kooriproovis käis – ja oli ütlemata mõnus õhtu. Mille lõpetuseks jaksan ühe suure teksti loodetavasti lõpuni üle käia. Või hommikul…

Homme teeme pööripäevatule – ja naabritel on noorproua 30.sünnipäeva pidustused. Aleksander sõidab Tajaga ja Brigita vaatab, kuidas ise saab 😀 Ma pole juunis pooli töid teinud, mis plaanis olid – aga olen teinud ebamaise virna töid, mis polnud üldse plaanis. Ja selle üle tänulik. Aitäh.