3.oktoober

Rehviparandus – pärast väljalaenutamist katkise kummiga tagasi saadud hobutreiler on praeguseks 6 euri maksma läinud, tugiratta parandus tuleb veel kallim. Praegu seisab pakkude peal. Enam ei laenuta.

Pank, ametiasutused, G4S – viisime tagasi turvasüsteemid, mida me reklaamitust poole kallima hinnaga sugugi ei vaja. Kodus töötades olen ise turva küllalt.

Den Viliberdi juures vilja järel.

Nõupidamised raamatupidajaga, kuidas suhestada ennast ja oma firmat nii, et see ei pooks.

Tarmo laiendas lambakoplit, et need saaksid seni söömata platsi lagedaks nipitseda.

Kroonikas ilmunud ennatlik lugu meie lõunarändest vallandas Hispaania-eestlannade kirjade tulva. Hästi meeldiv. Ja FBs sõprade poolehoiuavaldused – koos kaastundeavaldustega, mis nüüd küll Delfis ja Õhtulehes juhtus, kui kohutavalt kommenteeritakse. Ei tea, ei loe. Aga energiavoog võtab jõuetuks muidugi – kahjuks ei saa me kureparvena lendu tõusta ja uttu tõmmata.

Enne tuleb kenasti iga päev uusi arveid saada…

Naabrinaine tõi tagasi sadula, mille pidi ära ostma – mille eest sel kuul toitume, veel ei tea.

Olev Roost palus mul koostada võlanõude ehitusfirmale, kus ta nädal aega tasuta töötas. Muidugi koostasin.

Ristipoeg tuli arbuusiga nõu küsima, kuidas raamatut kirjutada.

FBs oli tihe ja oluline konverents-chat – nii kinnisvara, hobumüügi kui eksistentsiaalia teemadel. Tuli üks uudis, mida ei julge praegu jagadagi. Siis, kui on tõesti nii läinud… Ptüiptüiptüi!

Oi, enne und tuli veel üks uudis, mis on veel ptüiptüiptüi-m…

Ehk aitab see uudis täna öösel ometi magada?

Kui unetuna püherdamine jätkub, saan infarkti, lähen hulluks või kärvan üldse maha. Kõige rohkem nutab selle pärast ilmselt Swedbank – mu kodulaen on kindlustatud 😛

Nende kahe ptüiptüiptüi nimel… Meie Isa, kes Sa oled taevas…

Lugesin lõpuks ometi läbi Kreet Rosina teose „Minu külluse raamat“, mille ta kinkis mulle ligi aasta aega tagasi. Aeg antud… Võrratu ekstrakt paljudest paksudest raamatutest. Soovitan!

4.oktoober

Nägin unes Esteponat. Tegime temaga koos tööd. Seejärel nägin maailma Estepona pilgu läbi – parem silm tugevasti looritatud… kuni kukkusin voodist välja. Hommikul oli parem silm peaaegu kinni paistetanud. Aga see möödus kohe, kui liikuma hakkasin.

Sain meeldivaid kirju pojalt ja Kreet Rosinalt. Ja Zone-meedialt ähvardavas vormis teate, et www.aabramihobulausujad.ee aegub 60 päeva pärast. Miks asutused ja firmad ometi ei oska asjalikke teateid sõbralikult sõnastada – ähvardav toon muutub üha enesestmõistetavamaks.

Sain FB sõbra kaudu teada, et mu vanaisa Valter Tohvelmanni (Vello Taimre) viimane naine Veevi elab Iru vanadekodus, on väga üksildane ja ootab mind külla. Millal ja kuidas ma sinna lähen? Sain täna jälle 200 euro eest arveid. Masseerin hambapasta tuubist viimast kübet välja – Irusse sõidan jalgrattaga, eks?

Oi eluelu…

Tarmo müttas kolm tundi Raplas ja liivahunnikus, seejärel putitas treikut – mitte kunagi enam ei anna me seda kellelegi välja! Kati vastas kirjadele, koostas arveid-dokumente täpselt sama kaua. Veolia ei leidnud ülekannet, mis oli täiesti olemas. Pank, mitmed hobunduskodukad paari noore hobuse müügiks… Oi, mu silmad. Ilukirjandust on ses mõttes parem kui kirju kirjutada, et pilgu saab 10 sõrme pimemeetodil tippides aknast välja suunata.

Sealt väljast tõin täna ära pool esimest vaatust näidendile „Palun mulle meeter maailmalõppu“. Termikas luges läbi Kreeda külluseraamatu!!! Kolm hüüumärki pole siin mitte juhuslikult 😀

Peremees tegi täna ei-tea-mitu käiku süüa. Ainult kassid-koerad ootasid rinnuli aknal, kuhu küll piimanaine jääb. Hiljal oli eile kartuli sorteerimine, täna tuli mitme eest ringitada – jõudis alles kell üheksa. No küll on vintske emand.

Mina aga kirjutasin kümme lehekülge näidendit. Hirmus on. Nalja ei taha selles situatsioonis, kuhu naised saadan, kuidagi tulla. Küllap näitlejannad ka naljavõtme leiavad.

Päeva lõpetuseks pidasime ülimalt huvitava FB chati Raili Eerik Welchiga Floridast. Tahaksin temaga loo teha. Usun, et ta on nõus ka.

Sel ajal, kui Termikas luges Minnile unejutuks „Väikest nõida“, löristasin mina salakesi nutta, lugedes oma „Projektilaps Pärnust“ tegelase Midli-Madli-Kudli-Kadli sooja ja armastavat kirja.

Niuks…