5.oktoober

Õpetajate päev.

Termikas üritab metsast välja saada uskumatut kogust palgijuppe, mille ukrainlased ära põlgasid. Sealt tulevad veel ühe talve puud. Käsitsi. Optimist ütleb, et sealt tuleb ka üliheas vormis mees :D.

Saara vihub näidendi esimese vaatuse viimaseid stseene ja püüab mitte mõelda kõigile maksmata arvetele – lahendus on lähedal, raha pole maailmast otsa saanud, hingeke ole rahulik, silmad, pidage vastu, sõrmed, andke arvutiklahvidele valu, sirp, lõika, alasile, haamer, löö!

Ja neuroosi seljatamiseks reastasin ka järgmistel nädalatel kogutavad artiklimaterjalid, et tooks õnne rahvale me tubli töö. Kui vaid postkast pidevalt arvete ja ähvardustega ei lööks…

Vestlesime pikalt mu venna lese Mall Vasaraga. Ja saime kümnesuunalise konsensuse papa Aloga. Ja. Ja. Ja.

Positivist ütleb – täna oli hea päev, sest kõik arved, mis sel kuul tulemas, on käes. Kahe päeva peale kokku 250 – lasteaiamaks kroonis tordi. Väga hull polegi. Realist ütleb: oodake külmade kuude elektriarveid…

Kurat küll, Kreet Rosina raamatu leebe järellaine hakkab hajuma ja külluseenergia kipub taanduma. Sirvin enne näidendi teise vaatuse – ropp ja sünge, olen tulevasi vaatajaid hoiatanud! – kirjutamist Kreetcheni raamatut uuesti.

Sain „Palun mulle meeter maailmalõppu!“ esimese vaatuse valmis!

Armas Jumal, tee nii, et see sobiks tellijale. Taban end igal õhtul palvetamas – õigemini Jumalaga kauplemas. Olen jamadest, ebaõnnestumistest, pettumustest ja arvetest nii väsinud, et nüüd võiks Kessu lubatud komm ja ühe hea nõia Tarot-nähtud Õnneratas ometi tulla…

Homme tuleb näidendi teine vaatus, mis on kohutavalt karm. Aga ma luban – lõpp on õnnelik.

Nagu meil kõigil.

 

6.oktoober

Liigsed sms-id soovimatult isikult rikuvad päris kindlasti hommiku. Seda kindlamini, kui oled öö otsa unetuna sipelnud – seekord mitte mure pärast, vaid näidendi teise vaatuse loomepalangus marineerides.

FBs ootas mind kiri ühelt „Projektilaps Pärnust“ tegelaselt, kes kirjeldas, millisena tema mind mäletab – ja kuidas meie ühist elujärku nägi. Mälestused ja muljed ongi subjektiivsed.

Öösel mõtlesin välja paar kohta, kuhu on vaja tingimata avaldused teha. Tegin ka.

Lambad panid uuest koplist, kus on küllalt süüa, metsa tuulevarju. Padukas ja torm. Hiilgav. Annaks taeva, et see hilisristikut ei lamanda – ma loodan ikka veel sellest silo saada.

Näidendi teise vaatuse õõvastavat õhustikku leevendab mängiv ja möllav lasteaed mu ümber – Lili, Ingel ja Taavet. Kelle madistamist onud Puhh ja Notsu mornilt tolereerivad.

Hobused otsivad tuulevarju. Dingod Donna ja Bella ei saa aru, mida hobud sehkendavad – ja üritavad neid karjatada. Ime, et Estepona ja Battaya pole neile selle siblimise peale veel molli andnud. Loomad on üksteise suhtes üllatavalt kannatlikud ja sallivad.

Termikas tuhnib – solidaarsusest minuga? – mööda katastroofisaite. Aastal 2016 – päev on ka teada – tabab Maad meteoriit, mille purustused on kordi suuremad kui Hiroshima tuumakas või Siberisse prantsatanud meteoriit. Näiteks. Ja Bruce Willis siin ei aita. Tere tulemast!

Postkastis oli järjekordne Päevasõna. Seekord ilma inglikestega kõrvarõngasteta. Kes küll neid saadab? Igatahes aitäh.

 

7.oktoober

Verine reede. Ilma haaremita braamakukk, kes kogu aeg tiukru-täkk Rammsteini käest kolakat sai, läks marinaadiga külmutuskappi, et homme mõnusaks laupäevapraeks saada.

Ehkki kavatsesin kohe hommikul teise vaatuse tagumikku – vabandust, tagumisse kolmandikku – sukelduda, pidasin ikkagi kaks tundi tööalast kirjavahetust.

Kuna natikene ülekandeid tuli, saime 2 stseeni vahel saeketid Raplasse teritada ja mõned dokumendid vormistada viia. Kavandatud tunnist Raplas sai kaks ja pool. Siuh siia, säuh sinna.  

Ja siis jälle ülekandeid teha, kirjutada, hobuste mahajoostud vahevärava tükke kokku korjata, tänada ja naeratada ja öelda: mulle meeldibki oma unistusi orjata. Luuletus selline 😀

Just sel hetkel, kui tahtsin keset kuldset päikesepaistet Rein Haggile helistada ja öelda: lammaste siloristik… Tuli selline plauhh padukat, et… Nojah… Praegu pole see ristik veel hävinud. Ja ma küsin veelkord: kui ma ostsin nurmesegu, mis koosnes timutist, raiheinast ja teistest kõrgetest kõrrelistest, kust kuradi kohast sai meie 4,5 hektari peale see põlvekõrgune ristik, ah???

Tänu Elmatarile maksin end leheküljepikkusest arvekribulate nimekirjast vabaks. Vabandatagu mu upsakus – need olid tegelikult suured arved – aga need, mis maksmist ootavad, on suuremad. Kõik on suhteline. Einstein.

Aleksander sõitis Garfieldiga. Tõsi jah, enne ehitas Termikas emmele ja Garfieldile parkuuri – tegime ära. Asi see hunnik kumme ületada on 😀

 

8.oktoober

Kaks viimast stseeni on küll kirjutada, aga selle eest küpsetasin üle pika aja täitsa ise koogi.

Ja kuke porganditega – sorry, braamakas…

Meid külastas Termika vennatütar Jane – käis elus esimest korda hobuse seljas. Estepona.

Ja Reneli oma vanematega.

Mamma Elle Mässak rääkis meiega tunde ja tunde – ja me saame tema käest ees käiva hobuse koos Pätsi aegse vedruvankri ja reega. Appi, ma ei oska hobust ette panna… Õpin.

Aleksander sõitis Esteponaga, kelle silma pealt kaob kae iga päev 1 mm. Temast saab kevadeks kahe silmaga trakeen – ja papa Palladium naeratab. Arvake ära, milline näeb välja valge hobune, kes püherdab Eestimaa sügises… Oeh…. Hari, aita!

Teeme täna ainult oma perele sauna.

Ja mõtleme Margoti võimsa tädi peale, kelle matused on täna…

 

9.oktoober

Hommikuks oli viimne kui hobune küla peal.

Erinevalt tavalistest käimistest olid nad kolme kambaga kolmes eri kohas. Aleksander, Minni ja Termikas said kell 8-10.30 kõndida, kõndida, kõndida…

Oleksin võinud Esteponaga neile appi minna – aga mul olid leida ja täita dokumendid, mis lähevad homme posti – AHF, PRIA jne jne jne.

Leidsin dokumente korrastades üles treileri paberid, kõigi võimalike kaartide pukid ja simmid – ja päike paistab.

Kuni Uhtna mõisapaar Garfieldi tuleb külastama, kirjutan.

Loodetavasti jõuab ka Lauri-Kare Laos 2 utega siia – pistame jääradega ringi. Ma ei küsi isegi nende uttede nimesid – et suudaks neisse kui lihakombinaati suhtuda.

Kuradi braamakukk käis küll lootusetult suus ringi. Ei ole õige eestlane… ;P