22.-23.juuli

Homme on kaduneljapäev, mille olemus jääb sedapuhku hämaraks – Avesta järgi on keelatud koristamine ja pesupesemine… Hea, et Aleksander läks issi juurde, keda ta väga igatses – peavad Võrtsu ääres sünnad koos – kauni sauetarist Ireenega eputamine oleks mu juhtmed kokku keevitanud. Sain kolm kaunist tundi kätte – ja olen tänulik, et sain – ja mööda sai 😀

Leopoldi kaudu sugulaste Tammarude siinolles sukeldusin eile mõnusasse turvatunnelisse – nemad tegid lammastele vihtasid, mina käisin üsna pikalt Isa juures. Meelde jäi unenägu noorepoolse tõmmu armastajaga. Üdini hingeline ja pühendunud.

Heaksmagatud kakspäevak jätkus Margoti teatega, et käibekat jäi isegi ette ja Kehtna tõstis pohhuimulli välja. Seega ei tule siia enam täiturite-inkvisiitorite teateid, kui vägevalt tiitseil mudas mulistamine sujub.

Eile õhtul käisime Ulvi juures melonit ja tobleronet, itaalia jäätist ja kõrgeid vibratsioone konsumeerimas. Mu kallis sõber meenutas – manifesteerides tuleb olevikuvormis taotlus kirjutada – ning tänades ja naeratades põletada. Ütlesin Jannele ja Andrusele pärast seda õhulist kohtumist Ulvi maagiliselt pulseerivas aias, et selle naisega koos sõnastan mitmeid nädalaid-kuid kuhjunu paariks täpseks lauseks ja tõusen järgmisele tasandile. Alati. Aitäh.

Hilisõhtul olid põhjalatroopilises koplis ainult kihulased – kõik ratsutasid. Ireene põhjalikult, Tammarud näitlikult. Nojaa, mina teenindasin, ei ratsutanud – aga see oli üks hea hilisõhtu.

Haldjad ise seadsid nii, et vahepeale jääb meil Indiga kolm kahekesiolemise päeva – MinniMannikate kaks-ainsus tuleb taastada. Indi pelgab ratsutamist ja oma enda poni – tule taevas appi – mis muud, kui ehitame külaliste lahkudes omale taas nukutoa, kus Indit keksutada.

Öösel Isa juures sahmisin – näiliselt tunde – Levandite kodus, mitu ööpäeva järjest. Üheks ööks andsid nad mulle oma toa, teiseks külalistetoa. Allar käis vahepeal intervjuusid andmas, Anna oli säravalt naeratades aina minu päralt. Olid leebed ja tolerantsed, kui lõputult sodi ja segadust külvasin 😀 😀 😀

Teises unenäos koorisin koos Aloga vanu puid, et uus koor saaks peale kasvada – ja Paasmäe Pets neid pildistada. Väga kõnekas.

Oma hommikuse kõne valasin Eesti Naise tekstisse ning sukeldusin dexterite lisaandmestikku – vaheldumisi niitmise ja musinate emmemise, skulptuuritamise ja lambavihateoga.

Kuuse talu Helile oli põhjust rääkida, mis sähvatus mulle täna hommikul tuli. Võti on sõnas MINA. Kuni arvame, et loomandamises kehtib miski idealistlik MEIE, surevad talled ja varsad, koerad kasvavad hulkuriteks-killeriteks – ning me mõlemad saame kirjutada suurepäraseid peatükke oma raamatutesse. Sellest, kuidas ei tohi.

Niipea, kui MINA võtab vastutuse ja osaduse ja astub ühendusse iga oma elukaga, saab elukate liikide, isendite-isiksuste ja arvukuse suhted paika. MINA vastutan – seega tajun nende iga hingetõmmet ja tujuvirvendust, aiman ohtusid ja hoiatusi ja mulle pole enam vaja šokkide keeles õpetust anda.

Kui üks on teel karjääriredeli tippu, teine killustunud liigharulises olmes, on kindel, et MEIE tähendab EI-KELLEGI. Aamen.

Õieti küll halleluuja. Hea ju, kui asjad selgeks saavad. Oleks vaid umut seda selgust ka pruukida, preili Vatmann, kes sa dexteritest lugu ja raamatupeatükki kirjutades ikka Mooni järele igatsed 😀 😀 😀

Karekas saatis:

Pimeda selgeltnägija Vanga 10 soovitust õnnelikuks eluks
(Katkendid raamatust “Vanga”, koostaja Anneli Sihvart, kirjastus Pegasus, 2011)

Vanga tõdes, et inimesed, kes ei oska oma keha kuulata, lahkuvad sageli veel enne 65. eluaastat. Selliste inimeste aitamiseks sõnastas Vanga 10 punkti, mida on kasulik järgida igaühel.

1. Kuulake oma keha ja saage aru, millal tal on mugav ja millal mitte. Küsige enne millegagi alustamist oma kehalt, kas see talle meeldib. Kui keha saadab vastuseks signaali füüsilisest või emotsionaalsest ebamugavusest, siis peatuge. Kui mitte, siis tegutsege.

2. Elage olevikus, sest see on ainus aeg, mis päriselt teile kuulub. Võtke tervikuna vastu kõik, mis teie juurde tuleb. Olevik on just selline, nagu ta olema peab, kuna selles väljenduvad looduse seadused. Ärge võidelge pidevalt, vaid tundke ühtsust kogu maailmaga.

3. Leidke aega vaikimiseks, meditatsiooniks, rahunemiseks ja sisekõneks. Püüdke olla nii, et sisekõne ajal juhiks teid intuitsioon, mitte väljastpoolt pealesurutud reeglid.

4. Vajanege vabadusest pälvida kiitust. Te ise olete enda ainus kohtunik ja teie eesmärk on olla väärikas sõltumata sellest, mida teised mõtlevad. Selle mõistmises peitub vabadus.

5. Vabanege raevust. Kui reageerite mõne inimese või olukorra peale protesti või raevuga, siis teadke – te võitlete üksnes iseendaga. Vastupanu on möödunud solvumistest tekkinud kaitse. Vabanedes sellisest raevust saate terveks ja ühinete kõiksusega.

6. Teadvustage end. Teadke, et sõna “seal” väljendab teie tegelikkust siin. Inimesed, kelle peale reageerite eriti suure armastuse või raevuga, on teie sisemaailma peegeldused. See, mida te kõige rohkem vihkate, on tegelikult see, mida kõige enam iseendas eitate. See, mida kõige enam armastate, jällegi see, mida kõige enam ihaldate. Kasutage “suhete peeglit” enese arengu suunamiseks. Eesmärk on enese täielik teadvustamine. Kui te selle saavutate, ilmub ihaldatu justkui iseenesest ja see, mis teile kõige vähem meeldib, kaob.

7. Vabanege kohtumõistmise koormast ja teil hakkab kohe kergem. Kõike võib mõista ja andestada, kuid kui olete kohtuniku positsioonil, siis lakkate mõistmast ja välistate võimaluse armastuse kaudu õppida. Teiste üle kohut mõistes väljendate heakskiidu puudumist ka iseendale. Pidage meeles, et iga andestatud tegu suurendab teie armastust iseenda vastu.

8. Ärge mürgitage oma keha ebasobiva toidu, vee või mürgiste emotsioonidega. Teie keha on midagi palju enamat kui mõista oskate. Ta on ratas, mis viib teid mööda arenguteed edasi. Iga raku tervisest sõltub teie tervis tervikuna.

9. Asendage hirmust tingitud käitumine armastusega. Hirm tuleneb millestki, mida te mäletate. Mäletades, mis on teile varem haiget teinud, suunate oma energia sellele, et midagi niisugust enam ei korduks. See ei kaitse teid aga kuidagi uue valu eest. Uue valu vastu aitab armastus. Juhindudes oma sisemisest tõest, suudate vastu seista igasugusele ohule, kuna teie sisemine jõud ei allu hirmule.

10. Füüsiline maailm on ainult peegel, mis näitab sügavamat mõistust. See on kogu mateeriat ja energiat korrastav nähtamatu jõud ja kuna selle osake asub teie sees, siis olete teie selle kosmilise jõu osa. Nii olete kõigega lahutamatult seotud ega saa endale lubada planeedi saastamist. Te ei saa endale lubada ka mürgitatud intellektiga elamist, kuna iga mõte väljendub selles ühises väljas. Nii teie kui ka Maa jaoks on kasulik elada tasakaalus ja puhtuses.

Elu on looming. On olemas palju teadvuse tasandeid ja seega ka palju võimalikke tasandeid loominguks. Üllas eesmärk on olla täielikult armastav, mitte mõista kohut ja kiita iseennast.

Teate, sõbrad, millal meil need lihtsad tõed – no heldeke, kesse seda kõike siis ei teaks??? – käest libisevad? Kui pole aega ega võimalust üksi olla. Kui me ei maga piisavalt. Kui killustume-hargneme iseendal käest ära. Nii lihtne ongi.

Kui mõni neist tõdedest veel alles jääb, siis piisab olla kirvendavate villide poolt tuppa surutud – ja juba näed igas fotos, kaasnevates assotsides ja üldse kõike, mis ajab villid veel enam kirvendama. Nii nunnu.

Eile oli nii õige õhtu kui vähegi võimalik. Kütsime pärast seda, kui Tammarud saagisid Soonele naeratava puraviku, sauna valmis ja sõitsime metsatallu. Teel haarasime Reti-Hanna peale – ja meile kõigile meeldis seal just niiväga, nagu oli arvata. Täna sorteerime Samaaria Stockmanni kahe hiidkoti sisu 😀

Leopoldi pereisa võttis meie punase panda alt lahtiloksunud plekitüki, mis vastu sumpsi käis, ära – midagi pole vaja keevitada – huh! Ja Taja liigutas mind nii väga, et ronisin ise talle selga, ehkki üldjuhul ei pea oluliseks hobuse armastamiseks seda per perse tõestada 😀 Kuna trakaunitar pakkus harrastajatele ka siis, kui ratse ega säär mingit tuge ei pakkunud, kõike mida oskab, ronisin talle paariliseks, et öelda: kõik, mida oskad, kehtib – aitäh!

Oli saun ja jäätisesüdaöö. Tänu saunale on Oksaana ja Klafiira villakud kuivad. Saan loodetavasti dexterite-teksti valmis, ehkki peas valitseb kummaline vaakum – ilmselt suuresti sellest lõdvestavast turvatundest tingitud, mille tõid kaasa Tammarud. Ilmselt kulus väga ära. Aitäh.

Looja saadab meile ikka tõepoolest kõik, mida vajame – kui käes, saime teada, kuiväga vajasime. Kasvõi seda Janne meenutust, millist valu talle põhjustas teismeeas kolimine. Et ma nüüd Indile sama ei teeks – Brigitat sai ju mööda Eestit kolitatud… Või arutlust, miks lapsed on jäägitud isade fännid – mida see emadele õpetab. Või imestamist, miks kõik me, kes neid oskusi ju oskame, enam käsitööd-kompotitamist-jne ei harrasta. Seda, et mina pole õpetajanatuur, teadsin juba enne 😀 Aitähaitähaitäh!