24.-25.august

Tänane sünnipäevalaps Margo Mitt andis teada:

Noore kuu loomine esmaspäeval 25.augustil kell 17:13!
Uue kuu sünd on hetk, mil meie soovid saavad erilise jõu.
Kasuta ära kuu jõudu 8 tunni jooksul peale kuu loomist. Mõtle hästi läbi ja pane oma soovid paberile kirja.
Augustikuine kuu sünnib neitsi tähtkujus. Seekord on eriti jõuline aeg keskenduda oma soovidele järgmistes eluvaldkondades:
*Füüsiline tervis, heaolu, paranemine haigustest, kehakaal.
Õige aeg soovida oma toidulauale vaid neid toiduaineid, mis on maitsvad ja kasulikud meie kehale. Hea aeg soovida omale parimat trenni või füüsiliste harjutuste harjumust algavaks hooajaks. Olla terve ja parimas füüsilises vormis. Kui oled mõelnud muuta oma toidulaual midagi, siis on just praegu selleks parim aeg.
* Töö, kaastöötajad, planeerimine, paberitöö, kaoses korra loomine.
Hea aeg soovida uusi harjumusi, et olla igapäevases töös efektiivsem. Soovida uut tööd või äriprojekti, mis on just sinu vajadustele parim. Võid soovida parimate tööalaste võimaluste äratundmist. Kui oled mõelnud, et su töö või ärielus oleks vaja teha muutusi, siis just praegu on aeg, mil ka kuu loomine sellele otsusele kaasa aitab ning leiad kergemini omale parima uue tee.
* Perfektsionism, muretsemine, kriitiline meel, kohtumõistmine.
Hea aeg soovida vabaneda liigsest muretsemisest ja iseenda ning teiste pidevast võrdlemisest ning liigsest kriitilisusest. Või lihtsalt keskenduda soovile, et lihtne rõõm ja õnnelik eluvaade saaksid igapäevategevuste osaks. Lubada asjadel kujuneda sulle parimal moel ja võtta vastu uued võimalused täis positiivset ootust.
Loo oma elu just selliseks nagu sina soovid.

*

Just seda olemegi sõpradega viimastel päevadel eriti eredalt teinud – kusjuures mitte ükski sooritus ei kujune nii, nagu planeeritud, vaid palju paremini.

Eile viisin pärast neljast keskpäevani kirjutamist Indi Reti juurde, et ta õhtuni isa ei peaks ootama. Isa saagis õhtul siin Karla tehtud kahekännulisele teole näo… koja peale – ja ühele väikesele kännule veel näo, mida on vaja tibakene järele aidata 😀 Aitäh 😀

Eile sõitsin enne oma kirjastaja abiellumise õnnistamist pihlakate, viljapeade ja hobuserauaga Kirnasse. Kuna Maruusjal oli pärast traumat kolmas, kõige valusam päev, oli ta kohutavalt turses, haavad leemendasid, pilku silmades polnud – ja see määras minu Carlose tseremoonia sisu.

Sõime Karekaga Puuderselli nullpunktis kõhud täis, sõitsime Jaaguranda – ja mitte kellegi tseremoonia ei kujunenud selline, nagu plaanitud. Teiste eest mul kõnelemise õigus puudub, ehkki täna oleme Jaanika ja Kareka, Jaagu ja – ka Erkiga, kes on osalenud varasematel rännakutel – pikalt arutlenud.

Kui Kirnast Pärnusse sõitsin, hing haige ja meel must, tõusis metsast maantee kohale emakotkas, kes jälgis mu sõitu vähemalt pool kilomeetrit. Ja ma… ei saanud temast aru. Kas ta tuli Maruusjat ära saatma, head sõnumit tooma, midagi kolmandat… Carlose riitusel tegin avapalve, et minu südameverega kirjutatu oleks nüüd ja edaspidi valutu – et minu puhtakspõletava loovuse hind ei oleks mitte kellegi uus valu. Aga kujunes Maruusja-öö.

Käisin läbi terve öö Maruusjat silitamas, kuni sain musta mära… valgeks. Täiesti valgeks.

Hommikul ärkasime Carlose ja Ivariga peamajas, kui autosse telefoni sisse lülitama läksin, hüppas Jaak kõva plartsatusega arteesiasse – ja kui vend Karekat Hundinuia paviljoni äratama läksin – Maruusja valutas kogu mu kehas – kohtusin kolme haigruga. Pikal koduteel oli saatjaiks hulk kulle.

Kodus puhastasin kogu majapidamise hoonehaaval, Indi ja Karekas tegid seni süüa, julgustasin hobused tas tallist õue minema – ma ei tea, mis neid hirmutas, aga nad kruttisid neljakesi end mulle ümber nagu heitunud boad – emmeeeee! Tegelikult ma tean – neid heidutab puhastusfirma käimise järgne energeetiline teisenemine. Üsna täpselt tean, mis ja kuidas ja miks neid hirmutab – läheb üle.

Kütsin sauna, Indi käis naabritüdrukuga mängimas ja Karekas magas pikka magamata ööd välja.

Kuni Karekas laudast aita kulgeva kääks-tseremoonia korraldas – tänan, ma ei soovi sellest rääkida – pesin pesud ja põrandad, kütsin ahjud, vestlesin Terje ja Kerliga, saatsin Lipa külast ühe meie eesli tütre Peipsi äärde teele, limpsisin Terje-toodud Mahtra-veini – valge, õudselt magus, aga täpselt õigel ajal ja kohal igas mõttes – ja juurdlesin mõnede vaenulikkuse, pahatahtlikkuse, hävitamispüüu aspektide üle – neid on mitmes suunas mitmel tasandil – ja ma ei saa aru, mida Jumal nende kuhjamisega silmas peab. Hobusekasvatajate seltsist ma enne 9.septembri üldkoosolekut mitmete mulle väga oluliste inimeste palvel veel välja ei astu. Veel.

Indi magas ööl vastu tänast mu kaisus, hommikul startisime aegsasti, et Karekas tööle jõuaks – tegime peatuse Eermas Alla Nazarova tallis – ma veel mõtlen, mida selle uskumatu teemaga peale hakata. Sealsed araablased läksid mulle otse loomulikult väga südamesse… Alla ise ka. Suurvene aristokraat. Tänases Eestis. Welcome to Estonia…

Kareka tibu on akvaariumisuuruseks punaseks kanaks kasvanud, Šunka rõõmustas loigud kõrvuni, pakkisime lihad-subproduktid, pistsin kaks papa Laose võileiba nahka ja jätsime Kareka Jõõpresse raadiostuudiot-lasteringi tegema. Kuna olime Pärnule nii lähedal, käisime pontšikuid söömas – tagasi kodus magasime Indiga mõned tunnid.

Misjärel tuli noorkuu tähistamine. Tööd ritta, uued failid arvutisse lahti, sõpradega arutelud – ja arutelud ka nendega, kes ei ole sõbrad. Nendega eriti. Noorkuu puhul kütsin uuesti sauna, sest dr. Annukiga oli vaja pärast katuseparandust – sajab-sajab, eterniit korstna kõrvalt puudu-puudu – kaua võib! – sooja ja kuiva saada. Soe ja kuiv järgneb alati külmale ja märjale – ja nii ongi 😀

Kummalisel kombel meenuvad ja sõlmuvad, seostuvad ja ühenduvad viimaste päevade rännakute sõnumid ja järeldused, õpetused ja ivad alles nüüd. Aitäh!