26.-27.august

Vahetasime eile terve katuse ühe esijala vastu 😀 Sesmõts terve, et tervendatud. Ilma hookuspookuseta – naelte ja kruvidega. Ka edumehega sobib sedasorti ekvivalent. Tohtrihärra parandas redelid, millega katuseharjale pääseda – ja parandas katuse. Ning sai tasuks lamba esijala ja purgikese Margoti-tehtud kitsejuustu. Järgmisel korral toob ta korralikud korstnapuhastusvahendid kaasa. Korjasime koos temaga eile ka akadeemiku aiast õunad ära, tegime vaatamata sulgima hakanud kanade puhkeasendile siiski korraliku omleti – ja just siis, kui tema liinil Saue-Soone-Astangu teele asutas, helistas meie ühine sõber Andrus Teemant. Tuletas meelde, et dextrereid on müügis. Üle kümne. Kellelegi suurepärane karjaalustus. Sõbrahinnaga. Mis muud kui häälitseme – siin ja FBs. Kusjuures ma ei saa aru, miks seda imelist miniveiste tõugu veel avastatud pole. Universaalne, piimakas, vastupidav ja vähenõudlik, sõbralik ja nunnu. Õnneks helistas Teemant just siis, kui lõpetasin lambalauda ja hobutalli haldamise, nii et sitatantraline koogutamine oli värskelt meeles 😀

Hobused olid nii eile kui täna öösel sees – eile õhtul oli lasketiirus tulistamine, Taja sellest ähmis – ning tuule-vihma-paugutamise koosmõjul värises Nibiru nagu lehekene. Käterätikut tüdruk õnneks ei peljanud, nii et kuivatasime Indiga ta korralikult ära nagu lapse kunagi. Ehkki Namaste nägi, kuidas õde kuivatati, ronis tema-hellakene mööda seina üles, kui pakkusin ka talle teenust 😀

Vestlesime Kessu ja Padari, Imre Kaasi ja veel seitsme olulise persooniga. Reastasin vastavalt noore kuu käskudele järgmised kirja-toimetus-tõlketööd – ja töösõidud. Mõni ikka terendab mu kodus püsida püüdval horisondil. Nii töösõit kui koduspüsimine. Aitäh.

Viimistlesin Kerli teksti. Koostasin Ameerikasse kuus lühikirja. Ingliskeelset, olgu grammatika mulle armuline 😀 Mispeale viisime Indiga metsaperele ja Karlale raamatud-kiilud-kirved-vikatid ning Terjele tüki lammast ja raamatu ning tegime pildistamissessiooni.

Nii imehea oli üle mitmete päevade, raputuste ja peegelduste mullika-Sallyt kallistada. Mis ei teinud noore pulli lihast kotlette-sülti põrmugi vähem maitsvaks… Paradoksid.

On olnud põhjust juurelda looma tahte vastase loomakaitse üle – kui überrohelised lasevad kasvandusest hõberebased põldudele lahti, lasevad ümberkaudsed talumehed nad maha, saavad nahad – ja kogu loomakaitse. Ning Eerma-Alla nõiaringi üle on samuti põhjust mõelda. Kodakondsus. Keeleoskus. Pidev palk. Treeninggrupid. Turvaline varustus ja turustus. Ja veel kord – kodakondsus, keeleoskus… Heldekene, milline suletud ring!

Ja kui mõistlik on püsida omas elemendis, oma maailmas, oma taimede ja loomade keskel – mitte pista nina võõraste taimede-loomade sekka – millest samas ju aimu ei saa, kui ei uudista. Neid suletud ringe. Mis siis ikka, ennast ja oma ringi on hea ja arukas armastada, kui kõrvalepiilumised peegli asetavad. Aitäh.

Analüüsisime eile Terjega mustreid, millest meil kuidagi välja ei õnnestu murda. Ilusti-kenasti-neli-viis-korda järjesti. Peab õnnestuma! Loodan väga, et ta ei saa mu raamatutest mirgitust – ridamisi loeb neid. Nüüd uus ka veel. Ka Ulvile poetasin selle postkasti.

Eilse päeva rosin tuli lillehaldjalt:

Eile kui lugesin sinu “Ämbliknaise mudamaadlust! pahvatasin äkitsi kõva häälega naerma, ja mõtlesin et küll on ikka hea elada üksi oma veidrustega- ei pea kellelegi aru andma,  Naeru pahavakas oli aga kas rännaku järelmõju, või väga konkreetne äratundmisrõõm- arboristil ja õunapuudelõikajal pole suurte vahet- haisevad nähtavasti mõlemad ühte moodi. Eriti kui olen saega märgade puude otsas.  Paljud üksikud naised pakuvad ka korralikku  kehakinnitust. Küll on enamus naisi pigem 70 le lähenevad. Üks selline lausa kurtis oma üksindust ja küsis et kas ma ei tea mõnd tuttavat meest kes võiks tema juurde elama kolida. Paljudel kellel puid lõikamas käin, kukub maja ja tara ümber maja kohe, kohe kokku ja mina olen kogu aeg mõelnud et mis häda neil nende õunapuudega  aga see võiks ju ka  ovulatsioon olla.

Igak juhul suur tänu hea tuju loomise eest!

Kallistan!

Meie teeme täna prias lambamajanduse järjekordselt korda, külastame Tammiku fotoäri, pildimajandus on juba hallatud, Ulvi ja Ameerikaga suheldud. Mul on kõrvus Ulvi meeldetuletus – palu ja sulle antakse, ära ainult palumise energiasse liiga kinni jää…

Loodan väga täna läbi ühe suure käsikirja lõpuni kahlata – järgmisest raamatust avasin endale ette 30.filee – ja uued energiad-tööd-pühendumised rüsivad peale. Kusjuures tänu viimase nädala raputustele – Maruusja trauma, Carlos, nürimeelsed loomakaitsjad, omadega puntras koostööpartneri bumerang jne – on mul paradoksaalsel kombel kergem uusi töid ette võtta. Iga raputus tõstab uuele trepiastmele. Aitäh.