30.september

Herilased! Nii õues kui telefonis. Maruusja pageb herilaste eest talli. Minu ümber keerlevad nad kõigis aedades, kus õunu korilen – ainult ühe sahmaka olen nõelata saanud ja seegi on oma viga. Ent kui nendega paralleelselt helistavad täpselt need, kellel pole vaja helistada, on ilmne – miski pole juhuslik. Seegi pole juhuslik, et Loojale mõnd küsimust esitades tuleb vastus kust-iganes – igatahes hetkega.

Nagu ka see, mis hetkel raadiost millist uudist kuuled. Porisesin Indi peale, et kui taaaa, siis maaa – kui tema ei viitsi kõigi minu tööde kõrval neid pisikesi teha, millest tema jõud ja oskused üle käivad, siis ei arene tema keha osavaks ning minule ei tule siis veel põhjalikumalt meelde, mis aastal mul viimati puhkepäev oli. Igale meie hobunale ja lambertile on hetkega tahtja. Talu saab välja üürida. Tema kolib Võrtsu äärde ja mina lähen Ugandasse ennast avastama. Makelega.

See urin tuli sesmõts täpsel ajal, et Mann oli just Indit hüüdnud, end õnnelikult tema ümber kruttinud, temaga metsas ja naabrite juures käinud – ja ma palusin lahkelt kujutleda seda ponimummit Juurimaa tallis iga päev erineva lapsega, laagrite ajal kaks-kolm trenni päevas, tunnihobusena töötamas. Ja raadio ütles samal hetkel, et Uganda-Sudani buss sõitis veokiga laubiti kokku ja ligi kuuskend Makelet sai otsa. Miski pole juhuslik.

Putukate sooritused jätkusid.

Mul käis eile külas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni naiskond. Üks väga eriline, kaunis daam – ainsana köögitäiest – oli totaalselt hädas kärbsega. Üks vihane kärbes piinas teda, kuni teine daam selle maha lõi.
Üks kärbes.

Ja samas oli selles midagi nii erilist ja olulist, et annab seedida.
Seda enam, et miskipärast joonistas Indi pildi, mille peitis selle naise kinga sisse.
Kaitse- ja tähendamismärkidega.

Lihtsalt uskumatu, mis toimub.

Paarikümne daami siinkäik oli äraütlemata inspireeriv ja kirgas, kodune ja soe, nii palju ilusaid silmapaare…

Nad lubasid reipalt tulla mu nukutoale ilukirurgiat tegema. Siiralt. Juba loob. Aitäh. Aina loob. Ja loksub paika. Nii et hing on iseenese kulgemise kiirusest kohati kinni. Kõik kohtumised ja detailid, putukad ja projektid on kuidagi nii õiges kohas ja vahekorras. Lõpuks ometi… Aitäh.

Ka see pole mitte üldsegi juhuslik, et ühel hetkel sahmatasid mu postkasti Siiriuselt tulnud sama hingeparve sõduri – minuga analoogne kaksikheeliks – ja Ulvi kirjad. Ulvi jutustas: Tere Valgused!

Saadan mõne sõna selgituseks, mis need vanad mustrid meis on, mida niikaua peame endas vabaks andma.Paljud ütlevad..mõtlevad, aga ma ju olen palju andnud vabaks!

Mustrid meis, mida valguse tõusuga enam meis esile kerkib, on aegadest ammu meie uskumuste ja tõekspidamistega. Ka tihti religioossed…siin pole tegu Jumala arusaamisega. Religioon pole Jumal. Meie kohtumõistmised enda ja teiste üle.

Mitte enda aksepteerimine olla nii nagu oleme.

Suhted perega, kaaslasega, mees, naine.

Suhted lastega..soov olla nende kontrollijad, ning mitte aksepteerida nende valikuid.

Ka isegi siis, kui nad väga kardinaarselt teevad midagi teistmoodi, kui me ise oleme seda elus saanud lubada.

Seos rahaga, ludada endale puhkus, reis, või midagi muud, kui selleks on olnud võimalus. Selle asemel, me kas muretseme laste asjade pärast..,või oleme oma hirmudes kinni..aga äkki tuleb vaesus, ning pean oma säästud kiivalt pangas hoidma. Hirm, et raha saab otsa…siis saabki see otsa ja vaesus tuleb majja,,et teile seda kogemust anda. Muidu me ei lõpeta oma mustrite vabaks andmist.

Suhted vanavanematega..mõista neid just nii nagu nad on..,mida vanemad nad on, seda raskemini nad uut maailma endas mõista soovivad.Las olla omas maailmas.

Uue suhte alustamine.. ,või uue kaaslase otsimine.Oleme harjunud ikka looma neid tingimusi, või siis olla vanas suhtes kinni. Ikka tahame luua kokkuleppe tingimused armastusele…selle asemel lihtsalt olla ja sobitada uue kaaslasega energiat. Miks peab keegi olema kohe minu tahtmiste järgi.?

Miks peab keegi tulema ja minu kodus midagi tegema hakkama, kui ma ise sellega enam ei suuda? Kas see uus on siis minu saamatuse pärast valitud? Ta on hing, kes vaatleb ja proovib ennast kohandada uuega..ka valikuga, mis on valitud.

Seisukohad peavad olema, kuid need ei pea olema paindumatud, ega jäigad.Oleme loovas ja uuenevas maailmas, kus vormelid ja mustrid peavad meis muutuma.Tähtis on oskus näha ja mõista olemasolevat, ning leida uuenevas maailmas enda sees seda kirgastumise momenti ja sära.

Paraku on maailm milles elame siin Päikesesüsteemis väga palju kontrollitav, sest kunagi algse kavaga läksid paljud  projektid nihkesse. Just selle soovihaluse järgi olla kõikidest üle.Kontrolliv ja olla kontrollitav!

Tomineerima hakkas just maine Ego. Tegelikult on ka siin mängus paljude tähesüsteemide olendid, kes lõid enda koolkondade meister klubid, kes kui palju suudab ära teha siin Maa sisemuses.

Meie DNA RAKUSÜSTEEM MUUDETI, NING SEEGA OLEME VEEL KAUA OMA VANADES USKUMUSTE MÕTTEVORMELITES, NING MEIE MÕSITUS ON VÄGA PIIRATUD MAAILMAS. Oleme Kulla, vere ja kinnisvara omandi sõltuvuses.

Mis peamine, meil on vaja mõista, et meie endi sees on koodvõtmed, mis täidavad õigeid soov tõekspidamisi, ning aksepteerida seda sisemaailma kosmost.

Iga inimese sees on pühakood.. ,võti uude reaalsemasse maailma..kuid seda saab avada ainult hing ise oma rännakuga.

Eile sain väga suure kanalduseteksti, kuidas seda lähemale tuua oma maailmas, ning kuidas on võimalik muuta oma arusaamist ja reaalsusetaju uuemasse maailma. Minu meistrid andsid mulle koodid..sifrid.. koodijada, see koosnes väga pikast numbrist, millega sain minna õhtul oma Sisemaailma kosmosesse, ning näha avatud hingesilmadega, kus on saanud alguse see kõik.

See oli midagi nii uskumatut, et võttis hinge  nukraks…kuid teades, et see pole midagi enamat..ega vähemat, mis meil kõigil oma hingemaailma peegelduste võtmetes olemas.

Olla ajas mõõtmetega hetkel vast tundus 5 erinevas, olin nagu peegelseinaga toas, kus iga kaader eludelõigust liikus ekraanil. Näha ennast 12 osana, hingeaspektidega, kes mis ajal on kehastunud, ning mis on otsene ülesanne siin maailmas.

Kuid mitte  lõplik. Mittemidagi seda, mis on siin maailma osana, pigem uut..ühineda oma 12 DNA heeliksiga, ühineda 12 energiakeskusega,12 aspektiga… avada need lõplikult valgusekoridorile.

Kuidas paljudel on rikutud kehas naiselik osa läbi kontrollijate mehanismi. See on peamine ülesanne paljudele, tõsta oma naisenergia tase..et lõpetada hirm ja paanika.

Inimeste suurimaks mureks siin maailmas on hakkama saamine enda eest, olla vastutavad oma tegude eest.Soov näida ennast kõrgema ja targemana..,

Kallid hinged.. see mis tegelikult on tarkus..on teie salahinges peidus veel kaua. Mõnel läheb aega 2 sajandit enne kui hingesilmadega nägema hakkab.

Need on mustrid ja vormelid, mis meil paljudel..enamus inimestel on vaja muuta.

Tark annab endale aega atra seada, ning oskab vajalikul määral lihtsalt vaikuses olla..vaikida.

Õpin ka ise paljusi kordusmustreid vabastama, kuid siiski päev korraga ja andestades endale palju. Porisen ka vahel endaga, kuid siis küsin endaslt palju, miks ja milleks, kus ja kelle oma.

Me oleme suletud maailmaruumis  ühtses Päikesesüsteemis, ning meiega sama süsteemis on veel paljud, kellel õppimise protsessid käsil…taasühinemine pigem selle iidse ja vana targa olemisega.

Leia üles oma Püha-Graal. …ainulaadne ja kordumatu võti..  esivanemate uskumustemustrid..sümbolid, tähised..ruunid, mis seda maailmasüsteemi tegelikult mõjutavad.

Päikest ja hingerahu sisemaailma kosmosesse.Pühamusse ja pühasse iidsesse paika, kus on alguse saanud sisemaailma rännak avakosmose maailma, siia päris  endi rikutud  uskumuste maailma.

Kallistused palavad ja rahulikud.

Ulvi-Michelle

Namaste.

Mis muud kui vastukallistus ja tervitus meie Namastelt, kes oli külalistega eriti edev ja südamlik – nautis tähelepanu sajaga 😀 – ja annab seedida kaht ristuvat sõnumit. Üks – väimehe konstateering, et mu maailma on meest vaja. Ja Ulvi üldine hoiatus, et paarilist ei saa kutsuda nii, et ise ei jaksa kõiki oma töid enam teha, siis valin inimriista 😀 😀 😀

Seda seedimist ei soorita ma mõistagi apaatselt – kirjutan ingliraamatut, kütan, boksin, selgitan ühele noorele inimesele, et Inglismaal riputatakse prostide kuulutused koos telefoninumbrite narmareaga postide-telefoniputkade külge, niimoodi ka Eestis tööd ei otsita – ning kontrollin üle kogu Indi koolitöö.

Ooperis arutasime küll parunessiga, et tema oma hukkunud tütre laste koolitöid ei kontrollinud. Teda ega mind ei kontrollitud. Aga täna võtan selle siiski ette. Tunne on selline, et peab. Ning õhtul sõidame Arutam Ruymani vestlusõhtule. Aitäh. Nojaa, tänan. Aitähhin 😀