11.oktoober

Mida värki – poliitikud eesotsas peaministriga lähevad geibaari pidutsema – uus tase riigi elus – siis visatakse rõivas ees, kaamerad järel, välja – ja algab orgia. Selline uudis. Telekas. Sest nii ongi. Peaminister pedebaaris, üksildased lesbid üle Eeriku pea kurtmas, et neil polegi kellegagi notari juurde minna, porduemand, vabandust, portaaliemand end biks pärgamas ja minu kodus per-telekas kräunumas, nagu halb unenägu… Wiiralti põrgu oli kogu selle absurdiga võrreldes laste muinasjutt. Ausõna, nüüd minge küll persse. Mul kama, kas kondoomiga või ilma.

Õhtul enne magamaminekut lobisesime ühe ääretult armsa geiga – meenutab väga kartulite-apelsinide Unot, nimetab mind Mummeliks ning ütles, et selline orgiastiline hoorusekeskne pedepidu kahjustab kõiki homosid ning valimiste-eelse absurditeatrina iseloomustab kogu meie riiki – mis ongi väärt fail baltikuga giljotineerimist. Aamen.

Öösel põrkasin istuli spst, et mu enese muinasmaad taheti giljotineerida. Nagu ilmsi, nii ka unes imbus meie koju hukatuslik heategija. Ka unenäos voolas ta üha kõrgeneva lainena, nagu kehastunud abivalmidus meile kaela. Näiliselt muudkui tegi ja toimetas. Alateadlikult aga hävitas. Ja rajas samal ajal oma muinasmaad, kuhu meid lõksu püüda, kui on meid tühjaks imenenud. Kordi ja kordi nähtud skeemi järgi tegutsev vampiir püüdis oma abiga armastust ära teenida. Tema alateadlik lammutusjanu aga tegi parimat soovides aina enam halba. Ta vajus meile ka unenäos nõudliku lämmatava massina kaela, muutus üha käskivamaks ja sekkuvamaks, paiskas elukorralduse, päevaplaani, energeetilise laengu ja tasakaalu segamini. Ning hakkas mind ümber kasvatama. Nii unes kui ilmsi, mõtte-sõna-teoga. Ette hoiatamata ja igal kellaajal. Ta oli ju nii palju meie heaks teinud. Ärkasin õõvaiiveldusega ning raadios laulis Mati Nuude tahan-tõesti-ehitada-kodu-sulle-sõstrasilmne-sinilind-kauneim-neist-kes-iial-ilma-loodud-ütle-ainult-üht-kas-sallid-mind… Heeeeeeeeeeelp! Mida see Pargiwaht-viimatimineja meile eile sümbolitest ja väemärkidest rääkis? Kõttkõttkõttkõttkõtt!

Hingelt 24aastase naise kallal kummitab vanaisast puuk, kes ajab naise pingesse ja siis hakkab teda muutma-rahustama – see on ju õõvastav õudus. Minu geisõber, kes mind Mummeliks hellitusnimetab, käskis kategooriliselt sellise vampiiramise ära lõpetada. Kas ma soovin sellises energias ehitada ja edeneda? Midahekkipekkifakki! Kui puuk meie energiaväljas laiutab, ei mahu ju Omad ligigi. Ei!!!

Lõpetasin ühe peatüki ingliraamatut, lähen puhastan talli, korjan Anne õunad ja pesen pesu. Maruusja ja Namaste panen neljast talli, teised jätan vabalt liikuma. Väimehe juurest võtan pliidi ja metsatalust puud. Siis tuleb raamatuesitlus, Lii juubel ja öine Tootsi-talu-reid – olgu haldjad mulle armulised…

Homme riisun lisaks kirjutamisele lehed ja teen värvitööd ning käin tunnikese elujõu keskuses. Ikka tööl – aga pühapäeval tegemiseks patutult elujõulisel tööl. Tänan ette kõigi õnnestumiste eest.