21.oktoober

Leidsin Lauri-Kare Laose profiililt – kurask, korista oma jäärad koju! – meie, tähendab Jäärade, tänase horoskoobi, mis tekitas äratundmise külmavärinad:

• You’re still trying to make nice-nice between family members who haven’t spoken in … oh, who knows how long? And why? You’ve put your all into it. Isn’t it time for them to start trying, too? Let yourself off the hook.

Compatibility: Virgo

Mood: Relieved

Lucky Color: Brown

… Vaata veel

Lucky Number: 57

• Just minu mõte! Iga inimene – olgu pereliige, sõber või muidu teekaaslane – peab elama oma elu. Teise eest elu ära elada ei saa – ja kui seda püüdes oma enese elu raiskad, saad karistada. See, kelle eest elada püüad, pole tänulik, vaid nõuab veel ja veel ja veel… Muutub hellikuks, peab pidevat saamist enesestmõistetavaks ja naudib ülbelt oma abitust. Lõpuks oled kohustatud kõiki teisi emmema ja orjama – ning muutud oma õnnetuses üha jõuetumaks ja inetumaks. Kuni ennast ise ka ei taha. Nii et – viimase peal horoskoop. Seda peaks iga päev lugema.

Kell on jälle kaks – ja mina vahin kurvalt Desperadot, kuulan tütarde unehääli ja… palvetan.

Kell kaheksa hommikul sõitsime Reti ja Minniga Tartusse. Reet sai meiega kirgastava Tartumaa-päeva. 

Panime tüdrukud Tihasesse, kallistasime Riksu-Kaisat ja sõitsime ülikooli raamatukogu kohvikusse, kus kohtusime giid-ajaloolane-politoloog-teoloog-filosoof-hobuideoloog-mõisaentusiast Elina Aroga. Milline müstiliselt suure vaimuga daam…

Külastasime Emajõe keeltekooli ja vestlesime tema asutaja-omaniku Signe Laiguga. Väga perspektiivikas ettevõtmine ja äärmiselt särav naine.

Imetlesime Reolas Alari Suurmetsa lille- ja roomajakogu ning vestlesime selle karismaatilise noorhärraga nagu vana tuttavaga – Aiaklubi kaudu Reet ja Alari sõbrad ongi. Reet uskus ja toetas Alarit ka siis kui foorum ta orhideesõja käigus surnuks sõimata üritas. Nii tuttav tunne… Õnneks on nüüd ka Alari õppinud mitte kommentaariumides tuhnima. Koolirahaks paanikahäire. Jälle tuttav…

Sõime Asseri eelsünnipäevalauas kõhud täis – kõik mu lapsed olid koos. Alo andis mulle Edgar Valteri karikatuuriraamatu – ja Reedale sõidutasuks sületäie raamatuid.

Palamuse ja Kassinurme vahele Änkkülla jõudsime hämaras – ja sõime Külliki Alekanna – kannu – kandi? – õdusas köögis fantastiliselt kerkinud õuna-biskviitkooki.

Põltsamaale Sri Lankal elava Eve Rüteliga Schmidti majja õhtust sööma jõudsime pool üheksa – aitäh, Eve, et Sa olemas oled!

Koduteed alustasime kell kümme. Korjasime Margoti juurest peale Reeda tütre Renelii ja vaarusime koju.

Reedaga koos oli äärmiselt meeldiv intervjuusid teha – ta täiendab mind suurepäraselt. Ta sai tuulduda. Ja Reti sai Suuri Daame näha. Öösel kell üks saabus talle hiline ehaline – ja mulle üle pikkade aegade kottsügav uni.

22.oktoober

Tarmo pakkis asjad, käis Joonase abiga mõned asutused läbi, saatis hondapanni Aare-saadetud puksiiriga Tallinnasse tagasi ja sõitis maanteele Orma rekka peale – sealt edasi Paldiskisse ja Kapelskäri. Palvetagem…

Mina võtsin Raivo fotokast 200 fotot arvutisse, laadisin fotoka uuteks tegudeks – esimesel võimalusel ostan endale samasuguse – ja süstematiseerisin eile kogutud materjalid.

Oli suurematsorti pesu- ja koristuspäev.

Näis, kas õhtuks saabub vaatamata vihmasele ilmale paar plaanipidanud külalist – meie Retiga kütame kahekesi sauna igal juhul. See aitab ka pesul kuivada. Igatahes oleme kõik teatud mõttes õhku astunud seisundis.