5.november

Energiajänku. Ulme. Suurmeister. Kui mulle selliseid asju öeldakse, võin vabalt nutma hakata. Aga õnneks ei näe seda keegi, nii et ma ei ütle, et tegelikult on jah niimoodi 😀

Ja on niimoodi, et mind ajab valelik ja äraostetav, tagurlik ja oma rahvale ohtlik Eesti riik ka nutma. Tori hobustest rohkemgi lõikus mulle hinge mölak-riigi hävitustöö nii kasvanduse kui meie kõigi kallal. Tegijad on surnuks koormatud. Ja mulle saadeti selline kiri: 1. Enne valimisi on plaanis elektrituru seaduse muutmine nii, et hetkel arenduses olevad ja uued tuuleenergia projektid jätta toetusest ilma ja „üle kullata“ senised tegijad, peamiselt Eesti Energia seltskond ning sellest välja kasvanud 4Energia seltskond;

2.  ENMAK2030 – Eesti energiamajanduse arengukava kuni 2030, selle kohaselt väheneb tuuleenergia osakaal 2030-ndaks poole peale võrreldes praegusega, ja imeväel hakkab pea kogu elekter tulema põlevkivi uttegaasist, millest elektritootmine tänase tehnoloogia põhjal (eriti eesti Energia uus tehnoloogia Enefit280) käib eriti vaevaliselt. See dokument on hetkel küll arengufaasis, kuid sellisena vastu võttes liiguks Eesti oma energiaga küll vähikäigul peatselt kiviaega tagasi.

Tegijaid torpedeeritakse, tulevikulisi missionääre pedereeritakse. Terve mõistusega inimesed on üle koormatud, tühjaks kurnatud ja lõppkokkuvõttes võimetud. Just võimetu meeleheide ajabki nutma, vot.

Koostan humanitaarlasest visionäärina arutlust taastuvate energialiikide tulevikulisusest.

Minu loova loogika järgi tagab Eesti poliitilise ja majandusliku julgeoleku ja iseseisvuse tuul-päike-vesi-biogaas – mitte fossiilsed kütused ega ammugi mitte idast saabuv gaas.

Samas investeeriti äsja gaasipõhisesse reservelektrijaama 135 miljonit – ent lasti põhja võimalus tuuleparkide rajamiseks saada 150 miljonit euroliidu toetust.

Tuuleenergia projektid püütakse enne valimisi toetusest ilma jätta ning energiamajanduse arengukava aastani 2030 vähendab, mitte ei suurenda tuuleenergia osakaalu. Päikesepaneelide, hüdroenergeetika ja biogaaside kasutamise unustamisest rääkimata.

Samas teab iga koolipoiss ja Rooma klubi ammu, et fossiilsed kütused lõpevad ning Eestimaa ja planeedi Maa tulevik on taastuvate energiate kasutuselevõtt, kuni pole avastatud ulmelisi uusi energialiike.

Minu taluperenaiselik ettemõtlemine ütleb, et kaevurid, kes meil praegu populistlikus telereklaamis Jumala poole rusikat raputavad – olgu olla veel ja veel põlevkivi ja fosforiiti, uraani ja loodetavasti ka kulda ja naftat! – tuleks nende lollitamise ja raharaiskamise asemel kiiremas korras ümberõppele saata.

Maa alt välja toodud kaevurid peaksid täna – õieti juba eile – õppima tootma Eestile vaja mineva 300+ tuulegeneraatori miljoneid vidinaid, nad peaksid hakkama siin ja praegu valmistama päikesepaneele ja biogaasielektrijaamade seadmeid. Praegu taritakse – nojah, ametlik sõna on tarnitakse J – neid Itaaliast-Hiinast-jne – ent tulevikulise lisaväärtuse tootmine tekitab tehased ja töökohad, uue põlvkonna haritlased ja riikliku kestmise.

Miks kõlab üle terve mõistuse hääle ikka veel umbluu tuulegenekate põhjustatud kliimamuutusest Golfi hoovuse suunamuutuseni välja? Kes peaks koolide sulgemisest, piirivalvetusest ja muudest genotsiidini viivatest hullustest tuimaks jahmunud rahvast julgustama uus-energeetilisi insenerioskusi õppima asuma ja tulevikurahvaks tõusma? Minul on tunne, et fossiilpoliitikud ja korruptiivselt aplad mentaliteedid viivad Eesti-nimelise firma krahhini. Ja väga ruttu.

Aga Teil?

Vastama oodatud olid Strandberg, Tarand, Gräzin, Keit, TTÜ, Jaan Soone – Eesti Rooma klubi ja muidugi Ülo 😀 – Rutiku ja Saale. Enamus vastas ka. Tänase päeva pühendasin vastustest ja eelnevatest materjalidest loo põimimisele.

Eile läksin neljapäeval küllatuleva noorkaardiväe asjus üsna närviliseks. Kas osad ratsutada ka saavad, küsiti. Ja kas loomade talitamiseks ka läheb, küsiti. Vastasin, et suurkarjas talitab loomi masin, väike kari on perekond ning talitus on intiimne nagu imiku mähkimine. Ning kui ratsutada tahetakse, saab üks koolinoor tund aega Maruusjaga, teine tund aega Tajaga tegelda – puhastame-saduldame-kohaneme-sõidame-analüüsime-puhastame – ja nägemist. Mida ülejäänud seni teevad? Ikka ja jälle pean inimestele ütlema – kodu pole lõbustuspark – ka mitte siis, kui ta asub maal ja on puukütte ja loomadega – ning hobune pole motikas ega karussell. Mis siis ikka. Muudkui ütleme. Ja sellised meeldetuletused on väga vajalikud – ma ju kirjutan inimestele, kes otsivad poni süütevõtit  ja oletavad, et lammas käib talveks kappi jalust ja tülist ära.

Ka eile õhtul oli tunne, et see ei saa olla mina. Kuna pidasin taastuvenergiakojaga, 4energeetika ja Kolga rahvaga kirjavahetust, ei jõudnud enne hambaarsti lauta ära lubjata. Hambaarsti juures tegi Kristiina Puksoo minuga imesid – ilus ja professionaalne töö – mina poolteist tundi selili, järgmise kliendi ajakava lõhki. Hind – ahju klaasuks.

Ütlesin rahulikult, et kui mul on ilus naeratus, tuleb ka ahjuukse raha – kui soovin, tuleb terve klaasmajagi 😀 Päriselt ka. Nii ongi. Mina elan jõukuse ja edenemise – mitte närutamise ega haleduse energias. Võib olla perioode, mil ees kõrguv poolteisetonnine arvetejoru teeb pisut nõutuks – nagu praegugi – aga ma olen maksmiseks väga palju tööd teinud ja tegemas ja need summad tulevad. Kuhjaga.

Panin kella kuueks saabunud kottpimedas tormis lambikese pähe, koos Indiga lupjasime lauda ja panime puhta allapanu, talitasime loomad – ja otsisime hobused kopli tagumisest nurgast. Tegime süüa ja kütsime ahju ja minu ees rullus veel m

Tmeid kilomeetreid energeetika-teemalist kirjavahetust.

Mina vä? Lubja ja jaaniussilambiga tormis ja mornide lammaste keskel, heitunud hobunaid otsimas ja pärast hammaste tuimestuse taandumist lõpuks ometi kella kaheksase lõunasöögini jõudmas. Aga see-eest mitme mehe eest 😀

Samas meenutan endale… iseennast. Minu müdistamine oma suures nukutoas ei muutu. Areneb ja edeneb. Aga olemus on ikka sama. Praegu reastan enda ette igapäevast-nädalast-kuist-aastast parkuuri – kirjutamine-arved-kirjad-kodutööd-kirjutamine-hobused-kirjutamine – täpselt samamoodi, nagu mitmete aastate eest Freddy ja Aire maneežis tütardele jõukohaseid parkuure ehitasin. Kargekülmal koolivaheajal – igaks hommikupoolikuks uus nukutuba… Me olime õnnelikud. Oleme õnnelikud. Igaüks oma nukutoas.

Kui medekülas täna üks koer korraks kaotsis oli – tänu Bella-penile sain teada – ta jooksis appi otsima 😀 – jooksid mu mäluvoogudest läbi kõigi mu viiega juhtunud – ja tegelikult juhtumata jäänud katastroofid – ning tuli aga meelde tänada. Nibiru ütles seepeale mulle, et talle ei meeldi kindad ja must vihmajope. Või nii 😀

Hetkel, mil üks abielukriisi tõttu kodust katapulteerunud naine tahtis otsekohe siia sõita ja nõu pidada, jooksin korraks kokku: Isversusver, hullumaja puhvet on asja nimi. Miks mind korraga kõigil vaja on??? Tuulegenekate korüfeed liinil. Tulevad homme hommikul siia. Emand teletäht teisel liinil. Tuleb pühapäeval. Nonii, tänaõhtuse parkuuri siristasin juba ette, öösel kirjutan kaks teksti, homme hommikul on geniaalsed kasakad siin neljatunnilisel töömaratonil, misjärel tuleb saksa gümnaasiumi ekskursioon, reede hommikul tuleb puusalt kaks lugu kirjutada, õthupoolikul tuleb mu poeg Tartust. Laupäeva hommikul tuuakse jäär, lõunast lähen preeriakotta tseremooniale, pühapäeval tuleb esmaspäevaks kaks lugu kirjutada ja ette valmistada. Ja uude rattasse. Selle vahel käib korraline talliteenindus, hobuste emmemine, tütre logistika ja koolitööd, söödavarumine, pesupäevad ja puhas kodu. Pehmeltöeldes – ma ei igavle. Mis tähendab seda, et ma ei saa ega tohi ega taha ka telefoniteel kellegi teise elu elada. Kui kellelgi on naiselikke jebundraid lahtiharutada, ehk leiab Jaanika Gross aja – 51944577 – kallis Jaanika, ma loodan, et tohtisin Su tillefunni paljundada – Sinu töö tikub minu koju. Abua.

Vanajumal jälgib oma lapse käitumisi nii kuhjumiste kui seisakute, nii venimiste kui paanikaosakondade puhul. Jah, Papa – käitunkäitun, miks ei käitun! Igal telefonil ja kõnenurgas kordamööda ja samaaegselt keegi, kes tahab küll metsatalu piima, küll lausa tissi – nagu segaduses jebundra-rahvas enamasti ikka – aga meie ülesanne on oma tissid endale hoida. Hõissa.

Paar tundi madinat metsatalus, tütre ja tütretütre pealevõtmine ja tütre laulukoori poetamine lõppes maratoniga. Nagu ikka, sõin end metsatalu lauda ja elumaja vahel soojas köögis praeräime pealaeni täis – aga see sai kõik auga ära põletatud. Mul oli pärakärus kuus viljakotti ja neli riidekotti, autos kaks riidekotti ja kast, kaks toidukasti ja kott ning Indi kooliasjade ja trennikotid. Kui kõigi nendeg ükshaaval aita ja majja jooksmine kokku arvutad, sai päris palju kilomeetreid.

Õhtutunnid lapselapsega veetsime Samaaria Stockmanni lapates ning riideid sorteerides – ja tunnikese jõi ka väimees meie juures metsatalu kodusaiaga teed. Üks suur kott läks neile ka – ja nii muhe, koostööaldis ja jutukas kui eile pole Hannakene seni olnudki.

Täna järgneb kirjutamisehommikule üks ülioluline visiit, siis gümnasistid, talitamine – ja kirjutamiseõhtu. Parkuurime rõõmuga!

Mida teevad rikkad teisiti kui vaesed?

05. november 2014 07:37

Kas see on müüt, et rikaste ja vaeste inimeste käitumisharjumused ja tavad on erinevad, või peitub selles ka mingi tõde?

Mida siis ikkagi rikkad teevad vaestest erinevalt? Tom Corley, reastab oma kodulehel RichHabitsInstitute.com, mida teevad igapäevaselt rikkad inimesed ja vaesed erinevalt.

1. 70% rikastest sööb iga päev alla 300 kalori rämpstoitu. 97% vaestest inimestest sööb iga päev üle 300 kalori rämpstoitu.

2. 80% rikastest on keskendunud mõnele üksikule eesmärgile. Ainult 12% vaestest teeb seda sama.

 

3. 76% rikastest inimestest treenib aeroobselt 4 päeva nädalas. Vaid 26% vaestest teeb seda sama palju.

4. 63% rikastest inimestest kuulab audioraamatuid teel tööle. 5% vaestest teeb seda ka.

5. 81% rikastest inimestest koostab ja jälgib enda oluliste tegevuste listi. 19% vaestest teeb seda sama.

6. 63% rikastest palub oma lastel lugeda iga kuu vähemalt kaks mitte ilukirjanduslikku raamatut. Sama teevad 3% vaestest.

7. 70% rikastest vanematest paluvad oma lastel iga kuu teha 10 tundi vabatahtlikult tööd, 3% vaestest teeb seda sama.

8. 80% rikastest helistab ja soovib õnne sünnipäevaks oma tuttavatele. 11% vaeseid teeb seda sama.

9. 67% rikastest kirjutab oma eesmärgid üles. 17% vaestest teeb seda sama.

10. 88% rikastest inimestest loeb iga päev 30 minutit midagi harivat. 2% vaestest teeb seda sama.

11. 6% ütleb alati kõik otse välja, mis neil mõttes. 69% vaeseid teeb seda sama.

12. 79% rikastest inimestest suhtleb otse oluliste inimestega iga kuu vähemelat 5 tundi. 16% vaestest teeb seda.

13. 67% rikastest vaatab telekat alla 1 tunni päevas. 23% vaestest teeb seda sama.

14. 6% rikastest vaatavad tõsielusarju. 78% vaestest teeb seda sama.

15. 44% rikastest ärkab 3 tundi enne oma töö algust. 3% vaestest teeb seda sama.

16. 74% rikastest õpetab igapäevaselt edu saavutamise põhimõtteid oma lastele.1% vaestest teeb seda sama.

17. 84%rikastest usub, et head harjumused loovad õnne jaoks võimalusi. 4% vaestest usub sama.

18. 76% rikastest usub, et halvad harjumused põhjustavad ebaõnne. Sama usub 9% vaestest.

19. 86% rikastest usub elukestvasse õppimisse ja -enesearengusse. 5% vaestest usub seda sama.

20. 86% rikastest armastab lugeda. 26% vaestest armastab lugeda.

Tõlkis: Rain Siemer

Autor: Tom Corley

Allikas: www.daveramsey.com