6. ja 7.november

Vilde ja UFO, tõesõna 😀 Nii eile kui täna hommikul möllasin viiest kaheksani programmilisi tekste kirjutada, aeg ja missioonitunne kuklas tiksumas. Meenus Eduard Vilde, kes kirjutas oma lehesabasid – Mahtra sõda, Külmale maale… – niimoodi, et ajalehe jooksupoiss seisis kirjutuslaua kõrval ja ootas nina nokkides, millal tindimärjad paberid talle pihku pistetakse – ei midagi uut siin päikese all 😀

Ja meenus ajakirjanik-talunik – legendaarne vaalakütt Linda Murutar. Täna, SSOR aastapäeval lahkus ta teisele poole. Terve ja tugeva ja tublina. Mulle kaks kuud varem öeldes – vanaema käest saab alati abi… Niuks? Ei ole niuks. Saabki. Kui kulund kere pole tüliks seljas, siis suisa siuhviuh.

Täna hommikul kirjutasin enne Indi kooliviimist ligi 20 kirja ja memot, pärast kooliviimist programmilise teksti, millele peab järgnema veel üks programmiline – üks portree, kaks väiksemat ajakirjalugu… Ja nii ongi. Ütlesin Jaanikale – kes palus siinkohal edastada oma e-aadressi – jaanika.gross@gmail.com – mida ta eelistab puntrasse sattunutega suhtlemisel telefonile – et ma tunnen ennast kõrvalt vaadates UFOna. Möödunud aastal kahlasin läbi kaamose venivas-kleepuvas deprekas – talitasin-kirjutasin-funkasin ilma perspektiivi ja unistusteta, kang-sang-hang-pang iga liigutus küsis – mille nimel, kui kaua veel… Ja nüüd on ühest küljest pöörded üha kiiremad, unistused helgemad ja kõrgemad – ja teisalt ütles oraakel Pargiwaht täna hommikul kuue paiku, et see on absoluutselt normaalne, et ma jäin eile wäekümbluse esimese kolmandiku ajal magama, ärkasin kella ühe paiku elutoasohval iseenda norsatuse peale, panin ahjusiibri kinni ja tuterdasin kinnisilmi oma voodisse kasside kallistusse. Esiteks toimuvad Asjad teadvuse igas seisundis. Teiseks oli eilne päev nagu kiirrong. Millel ühest küljest istusin juhina, teisalt reisijana ja kolmandaks kõrvaltvaatajana. Kes imestas, kui rahulikuks ma toimuva keskel jään. Tänu loomadele ja füüsilisele tööle, mis on parim praktiline meditatsioon.

Kõhnaksjäänud Karla käis eksprompsti viirpuumarju ja toormoose toomas. Rääkis, et on käinud Inga Lunge vanaemale ja ilmaennustaja perele puid tegemas vahepeal. Ning üks südamestimulaatoriga 90aastane nõudis, et teeks kahe talve puud vähemasti – mine tea, kas tuleval aastal tegijat on – temast kütjat on veel aegu ja aegu 😀  Minust tuleb samasugune saja-aastane tüütu vanamoor 😀 😀 😀 Ning üllatusvisiidi järel sain oma wäekümmeldud uues pöördesageduses mõne minutiga programmilise teksti kirjutamise lainele tagasi.

Pole eufooriat, kui lõikan vendadele kasakatele oma köögis metsatalu kodusaia – on asjalik pühendumine ning kogu hariduse-kogemuse-oskuste panustamine. Pole ekstaasi, kui saan Hispaaniast koostööpakkumise – tänulik rahu. Ega ole ka lämmatavat meeleheidet. Seda rääkisin eile Saksa gümnasistidele, kes koos õpetaja Anuga suure bussiga Soonele tulid.

Parkisin nad söestunud nottide ja lubjakoti vahele sauna eesruumi ja jutustasin selle hilissuve kogemustest lootusetute lammaste emmemisel, puuriida põlemisel ja hingekeste ärasaatmisel. Et uued saaksid tulla. Tutvustasin neile hobuseid-lambaid-kasse kui isiksusi, tee- ja töökaaslasi – ja viimne kui mu pereliige oli ülesannete kõrgusel – näitas end parimast küljest, suhtles ja eputas, silmsidus ja töötas oma liigi parima esindajana.

Poisid panid vorstid grilli – tänu millele sai grillvann puhtaks – ja tüdrukutele talupidamise logistikast, ise hakkama saamise võtmetest rääkides tegin kümnest purgist veiselihaga borši. Pliidil samas keemas kanakartulid ja koeratoit. Ning selgitasin oma töönurka näidates, mis on missioonitunne ja kuidas jagada erinevaid aspekte endast – emadus eelkõige.

See emadus ilmutas end tõsiasjana, et ilma minuta Indiisu koolist siiski koju ei tulnud, ehkki hommikul sihande jutt oli. Kui olin Mustamäe gümnasistid teele saatnud – tahavad kevadel õppeaastat lõpetades telkima tulla ning mamma Anu tahab siia õpetajad tuua, sest ma olen lummav 😀 😀 😀 – kaapisin ikka ise oma lapsele järele. Mängis paari klassikaaslasega klassitoas ja ootas.

Kui kodu oli korrastatud, punus tütar mulle peatäie peenikesi patse. Õhtusele talitusele ilmus ise mu kaaslaseks – mis on kangesti mõnus. Pesime koos pesu ja lappasime mõõdukalt köetud saunas eelmised pesud kokku. Täna tuleb nii puhta pesu kui Samaaria Stockmanni kapitamine.

Laulamulaulu saatel viskasin koos Mäksiga Leale näppu – ma lähen metsa elama!!! – koostasin tekste ja tegevuskavasid. Ning täna tuleb poja. Homme tuleb jäär. Ja Heleni-korraldatud ujumisõhtu Valtus. Kuna Jaanika Preeria-riitusel on ainult naised, viin lapsed veega-sõbraks-üritusele – Aleksander saaks küll koos Preeria-Markoga kive kuumutades-kandes teenimises olla, aga me läheme aastalõpus siiski pigem Kareka jõekääru. See on see. Lastest lähtudes. Ja kellest muust ma ikka lähtun. Nojaa, külalistele pean muidugi sütitavaid loenguid teemal ise-on-kõige-keskmes 😀

Hiina meditsiini arst Rene Bürkland kirjutab oma värskelt ilmunud raamatus “Tervise alkeemia. Hiina meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigustele” sellest, kuidas mõjutavad meie tervist erinevad emotsioonid.

Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune teoreetiline ja praktiline süsteem, mille eesmärgiks on saavutada organismi sisemine tasakaal ning tasakaal keha ja väliskeskkonna vahel.

Et mõista, mis toimub meie kehas, tuleb osata lugeda märke, mida keha meile igapäevaselt annab. Kui sisemuses on midagi korrast ära, siis paistab see tavaliselt välimuses välja. Küsimus on selles, kas me oskame neid märke ja sümptomeid märgata ja nendega midagi ette võtta.

Sisemised haiguste põhjused

Hiina meditsiini järgi on põhilisteks sisemisteks haiguste põhjusteks emotsioonid. Füüsiline keha ja emotsioonid on omavahel lahutamatult seotud ning emotsioonid mõjutavad otseselt siseorganite seisukorda.

Erinevalt kaasaegsest meditsiinist, mille järgi on emotsioonid närvisüsteemi töö tulemus, omistatakse hiina meditsiinis emotsioonid siseorganitele.

Emotsioonid on tähtsad enese väljendamiseks ning välisele stiimulile reageerimisel. Probleem tekib siis, kui mõni emotsioon läheb äärmusesse või hakkab liiga sageli esinema. Kui me ei valitse emotsioone, vaid emotsioonid hakkavad meid valitsema, põhjustavad need haigusi.

Hiina meditsiinis eristatakse kuut põhiemotsiooni: viha, rõõm, kurbus, muretsemine, hirm ja šokk.

VIHA

Viha kui emotsiooni alla käivad ka ärritus, raev, frustratsioon ja kibestumine. Kui need emotsioonid on pidevad ja pikaajalised, põhjustavad need maksa qi* seiskumise või maksa kuumuse tõusu. Maksa qi seiskumine väljendub poomistundena kaelapiirkonnas, raskustundena rinnus, spastiliste valudena kõhus jne.
 Maksa kuumus liigub ülespoole, väljendudes pea- ja kaelapiirkonnas – lagipea peavalud, peapööritus, tinnitus, kaela kangus, punased laigud kaelal ja rinnal jne.

RÕÕM

Rõõm on iseenesest postitiivne emotsioon, mis toidab südant.
Äärmuslik rõõm (eufooria ja ülierutus) võib hakata kahjustama südant, tuues sinna liiga palju energiat. Tavaliselt väljendub see palpitatsiooni ehk südamepekslemisena, rahutuse, unetuse ja pideva rääkimisena.

KURBUS

Kurbus nõrgestab kopse, kuid mõjutab ka südant. Lisaks kurbusele on samasuguse mõjuga lein ning minevikus tehtud otsuste ja tegude kahetsemine. Kurbuse toime seisneb kopsude qi ära kasutamises ja nõrgestamises, mis väljendub hingelduse, väsimuse, depressiooni, nutmise ja raskustundena rinnus.

MURETSEMINE

Muretsemine on üks levinumaid emotsionaalseid haiguste põhjuseid tänapäeva ühiskonnas. Ebakindlus ja pidevad muutused panevad enamikku inimestest millegi pärast muretsema. Muretsemisega sarnast mõju avaldavad ka liigne vaimne töö ja aktiivsus ning kinnisideed.

Muretsemine mõjutab organitest kõige rohkem põrna ja kopse. See põhjustab qi seiskumist. Kui muretsemine mõjutab kopse, tekib rinnus ebamugavustunne, hingeldus, õlgades pinge; see tekitab köha, jume on kahvatu, hääl muutub vaiksemaks ja nõrgemaks ning inimene ohkab sageli.

Põrnale mõjudes tekitab muretsemine söögiisu langust, ebamugavustunnet ülakõhus, pinget või valu kõhus, väsimust ja annab meile kahvatu jume.

HIRM

Nii pikaajaline pidev hirmu all elamine kui ka äkiline hirm kurnavad ära neerude qi ning suunavad selle allapoole.
 Lastel väljendub see öises voodimärgamises. Täiskasvanutel võib äkiline hirm kõhu lahti võtta või kontrollimatut urineerimist esile kutsuda.
 Krooniline hirm hakkab kahjustama neeru yin’i, mille tulemusena tekivad kuumahood, öine higistamine, rahutus ja unetus. Samuti tekitab krooniline hirm neeru yang’i vähenemist, mis toob kaasa seksuaalsuse languse ja potentsihäired meestel.

ŠOKK

Šokk kasutab hetkega ära organismi qi-varud ning mõjutab kõige rohkem neere ja südant, tekitades palpitatsiooni, hingeldust, unetust, kõhulahtisust või uriini kontrollimatut väljumist.

* Qi tähendab hiina keeles õhku, mida hingame. Lääne kultuuriruumis on qi’d hakatud nimetama ka energiaks.

Loe lähemalt Rene Bürklandi raamatu “Tervise alkeemia. Hiina meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigustele” kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.

Kuula Rene Bürklandi Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”