21.-23.detsember

Toomapäeval viiakse tuhkatoomas välja. Avesta – ma kohe armastan seda Avesta kalendrit! – ütles pühapäeva kohta: Kasulik on mõttes kaevata kanaleid, mida mööda voolab elustav vesi, mis seob, puhastab ja tervendab. – njah, minul kui füüsilisel kuntsiinimesel a la Kaja Kann tuleb see enamasti ka tegudena, mitte ainult mõttes…

See on sugulussidemete hoidmise ja tugevdamise päev. Üleüldise armastuse päev, tasakaalu  päev. Tänased raskused on kui autasu mittehelgete tegude eest – nad on õnnistus, mis näitavad, et sa ei allu kurjale…

Ärkasime tütre kodus – mina viiest kirjutama, tüdrukud kaheksast – niimoodi, et ülitegusa päeva veetnud Hanna ei ärganud öösel kordagi. Meie Indiga siplesime – tema magas nagu ingel. Toitsin lapsed ja Elsa-koera, seadsin maja korda, tõin meid koju, talitasin loomad. Ostsin Soonele pissipoti, panin lapse pärast hommikusööki enesestmõistetavalt potile – kuni ise ahjusid tuhast tühjendasin – meil oli diil, mina puhastan ahjud, tema kakab. Istus, mõtles – ja kakas. Ise ehmatas. Siis puhastasime koos poti. Pärast selgus, et see oli esimene kord 😀  Kui kodu koristatud ja Indi abiga lapselaps tuttu pandud, tulid tütar ja väimees Pärnust hingetõmbehetkelt. Reti läks lumesaju ja päikese ühispaistel hobuseid harjates särama.

Taevasse ilmus vikerkaar.

Mihkel harutas nii aida kui elumaja küljest lahti viis erinevatest aegadest ripakile ja voolu alla jäänud juhet. Kaitseinglid on meid väga hoidnud – oleksime iga päev võinud… Aga meid hoiti. Oikuiniiväga aitäh – nii selle eest, et meid voolu all ämblikuvõrgus tervena hoiti kui selle eest, et väimees ämmamoori majast nüüd loodetavasti kõik eluohtliku on lahti ühendanud ning me võime asuda uusi ruume ja elukorraldust kokku lahutama.Algas talv koos laia puhastava lumega, päev hakkab pikenema – ja seda tähistasime Mahtra talveunise lilleaia keskel hunnitu õhtusöögiga. Punane kala aedubade ja porru, sidruni ja oliivide, kuuseriisikate ja motsarellaga – ning värske moosi saiakesed mustasõstra mahlaga. Terje õpetas Indile ülikiire ja ilmeka päkapiku joonistamist – ning koduteel nautisime klaasi peale sadanud tuhksuhkrus uisutamist. Taas põhjus kaitseingleid tänada. Aitäh…

Mahtrasse sõites panin muide lumesajus ühest teeotsast mööda ja tegin ringi ümber Juuru kiriku…

Terjega arutasime, kuidas küll igal elualal Eesti elu hävitatakse – millises olukorras on kirjandus ja üldse kultuur – kuidas elu sedasi seada, et väsides-lagunedes sunniviisil korterisse ei peaks kolima, kuidas lemmiktaimi kasvatades, nagu Terje – ja lemmikloomi ku pereliikmeid kasvatades-hoides mitte miinustesse sattuda. Me saame hakkama.

Tänase kohta ütles Avesta: päev on pühendatud surematusele ja seotud elu tärkamise, armastuse, õndsuse, rõõmu ja puhastava naeruga.

Jah, mu lambad olid täna kõik normis – Alfa enam mitte nii kurb, tema tütretütar jäi ilma dopinguta, saab juba ise, Eliise on täiesti vinksvonks – emata jäänud O’Hara tstab jõuliselt pead. Kõigekõigekõigem. Sõnnipiiga ju ka. Hobuseaasta Sõnn, mitte lammas.

Kui eelmisel õhtul läksin kogemata kombel veriste kätega – viisin liha külakostiks noh – hobuseid talli panema, puhkes paanika – lollakas olen, jummala eest – täna kallistasime ja arutasime, selgitasime ja rahunesime. Meid lähendas tõsiasi, et ma avasin jootmisvanni jääkirme – mida nad tegelikult saaksid ka ise lahti – aga emme ju saab alati kõigega hakkama…

Ahjah, Avesta… tunne elust rõõmu, suhtle, viibi palju värske õhu käes… Ma kirjutasin Aune loo, sain pildid, saatsin – vastasin kümmekond kirja, korraldasin kirjastusega raamatute saatmise ja saamise – ning sinna vahele vedasin kõik padjad-tekid-vaibad värskesse lumme. Saunas kujunes sellest suurpuhastus – põlenud puuriida jäänused said ka otsa. Huh.

Alusta uusi loomingulisi ja igavikulisi projekte… Ma kirjutasin näidendi Täisring esimese lause, ülesehitus on üldjoontes paigas, mõned stseenid lausa sisesilma ees lavastatudki juba – nii et kõik on õigesti ja hästi. Täisring. Koos kuuloomisega algas ideede sünni päev – sel päeval on kasulik olla omaette, sest luuakse teadvuses mentaalseid struktuure ja kujundeid, mis saavad reaalsuseks!!!

Nii ütlevadki.

Kusjuures mul tekkis pööraseid ideid, millest ma veel ei räägi 😀 Sest Avesta soovitab ideed ja plaanid enda teada jätta – partneritega jagada, aga mitte ilmale kuulutada – kadedad ju… Tuleb selgeks teha oma tõelised soovid ja jätta kõrvale pisemad, mis energiat vaid killustavad ja eesmärki hägustavad.

Mõtlesin ja visandasin, kõndisin ja kallistasin ja kujustasin – et puhtal-värskel kodul endast puhata lasta, sõitsin Raplasse – lasin selle aasta viimased pildid teha, ostsin Realiseerimiskeskusest sokke-sukki ning kui koju kobasin – kleepuv, aga kaunis lobjakas akende küljes ju – oli Kaupo ja Ingridi kitarritund juba alanud. Ingridil olid meile mõlemale jõulukingitused – mul talle ka! Me lobisesime veidi pärast nende tundi – mille ajal panin pildid paika, tõin homsed puud – ja ma tundsin ennast pisut süüdi, et saatsin Kaupo läbi hullude teede Märjamaale – tal olnuks Aleksandri toast teoreetiliselt lihtsam homme tööle minna – praktiliselt kibelesin tagasi kirjutama – mida südaööni ilma tõusmata-hingamata tegingi – pausiks vaid pooltund Margotiga raamatupidamist sättida-lõpetada – aasta lõpeb…

Tegin ka Margotile väikese jõulukingituse – millega ta sõidab Põltsamaale üht hädasolevat peret jõulukülastama, pereema abistama, pidurooga valmistama… Need lihtsalt oleme meie.

Teisipäev kõlbab kenasti kahe ammukoostatud teksti lõpetamiseks-lähetamiseks. Ilmselt kirjutan Täisringi telje otsast otsani välja – tapeedi peale loomulikult, kuhu siis veel? Ja panen seinale loomade-lausujate sisulooklemiste kõrvale. Millega teil siis toad tapetseeritud on? Minul on tapeetidel teljed, skeemid, sisukorrad, tähtajad 😀

Avesta ütleb, et päev on seotud üleminekuga uude kvaliteeti, vabanemisega mittevajalikust, uudsuse, avantüüride ja uute tegude algusega. Inimene võib saada jumaliku õnnistuse ning alustada elu puhtalt lehelt.

Selle eeldus – kirjad-kõned tihedasse filtrisse – et pidevalt lainelt maha ja rütmist välja ei loksutataks. Aga – Avesta soovitab vastupidist – ole juhustele-seikadele avatud, lase imedel oma ellu tulla – päeva kandev mõte on valgustumine, vabanemine, muundumine. Täna ei alustata uute asjadega. Hea päev võitlejahingega inimestele, kes teava, mida tahavad, võitlevad selle nimel ega nna eluraskustele alla. Ära kuula inimesi, kes elu üle virisevad – muutud ka ise haavatavaks.

Jõululaupäeva kohta, mil lähen mesitallu ja metsatallu ja kirikusse, öeldakse: see on taevase tule päev kõigis tema ilmingutes. See on väga võimas päev, kui oskad seda kasutada – eelkõige loomingulises mõttes. Ei tohi laiselda… jajah, see oleks tõesti mulle omane 😀

Mis seal veel on… peretraditsioonid, elav tuli, aktiivsed kontaktid, diplomaatilisus, hoiduda äkilistest riskeerimistest – hea ja kurja tundmise puu, teadlik valik. Kui sind tabab kuumahoob, näitab see energia tõusu, tervise tugevnemist – hihiiih, ma arvasin, et kliimaksi lähenemist 😀 😀 😀

Neljapäev on mediteerimise, puhastumise, magamise ja filosofeerimise päev – kui seisukohti ja ideid ei kaitse, võivad asjad känni käia. Loogiline ju.

Kahlasin siin mööda seda Avestat selleks, et mitte rääkida sellest, millest ma tegelikult rääkida tahaksin. Kirjutan sellest. Raamatutes. Näidendites. Mõttekaaslaste portreelugudes. Jõuluõhtul on telekas mitmeid maitsvaid asju – vaatan teadlikult elus esimest korda jõuluõhtul telekat – ja uskuge mind, mitte dye hardi 😀 😀 😀