1.-2.jaanuar

Planeet tähistab 2005.aasta orkaani 10.aastapäeva… orkaaniga. Tormihoiatusi kuulates meenub väga täpselt ja otse kondiüdist, kuidas tookord, laste ja koeraga Liust pagesime, langevate puude vahelt Vehendisse sõitsime, limjaamas sõpradega tormiõõva jagades sinna lõksu jäime, nädala elektrita olime – ja mina alustasin 3.orkaanijärgsel päeval oma rannatalu taastamise manöövreid. Meeter merd majas, kogu kuuri sisemus segamini pööratud – puud-riistad-jalgrattad ühtlases keras – meremuda-lammu akendeni, peldik ja prügikonteiner muuli peal, suitsuahi ja kaevukast majaseina ääres, vetikad kappides… Kaks nädalat kuivatamist ja kaevamist hukkasid mu liigesed – võtsin põrandad üles, kaevasin maja alla poole meetri sügavuse haua – milles ise taltsalt köögipliidi ees köötsutasin – Murutarid panid seni uue põranda, kui kaks nädalat haiglas olin, kevadised talgud eesotsas isand Kranichiga kaotasid õuelt hunnikud ja õõva ning ma ehitasin uue talli-paviljoni koos selle peal oleva toaga, elumajale teise korruse ja ka kuuri peale teise korruse vaatega merele. Aamen ja halleluuja 😀

Tänu sellele, et me tahamegi teha kõike seda, mida on vaja teha, oleme uude kalendriaastasse kulgenud täpselt seda tehes, mida tahame Mihkel ja Reti tegid vana aasta viimasel päeval üsna õhtu lõpuni Soone talule ilukirurgilist katuseseõidutamist. Iiri-ukrainlane Anthony ja hollandlanna Eva kütsid allika ääres higitelgi jaoks koos Indi ja Hannaga kivilõket. Õhtuse rongiga Pärnumaalt töölt  saabunud tseremooniameister Karekas sai sweat lodge’i jaoks värske väljanägemise – Mihkel ajas tema mahoogi-sonksi nulli. Üks peni, meie oma, pabistas toas, teine – Milly – õues. Kena neljaringiline kirkalt punaste kividega riitus oli ingliskeelne – ja see andis hämmastava täpsuse-lakoonilisuse-kaalutletuse efekti…

Pihtisin oma suurimast hirmust mitte väärida armastust – oma ema hoolimisest alates ja lastele kõlbamisega lõpetades – tänasin lõppenud aasta õnnelike sündide eest ning palusin uuelt aastalt õnnelikke esimesi hingetõmbeid endale näkku ja südamesse.  Kõik 10+n jooksmist käruga hoovi ja metsa vahet, hobunad sabas, tasusid end kuhjaga ära.

Tseremoonialt väljusime uuestisündinuna just õigeks ajaks, et südaööks rühmituda – Babtšenkod läksid küla peale ilutulestikku imetlema. Karekas laulis üksinda saunas. Kati ja Indi hoidsid paugumeres tallis käppi-kapju – Indi istus peni peal, Kati jorises hobustele lohutuslaulukesi. Kusjuures Taja valis sel aastal hangumise ja peidusolemise autistliku tee – mullu laamendas ja värsises oma suure kõhuga, nüüd liikusid vaid ninasõõrmed ja kõrvaotsad 😀

2015.aasta esimesel päeval veeretasid poisid hobunatele rulle, kuni proua ja preili Babtšenko, preili Vatmann ja preili Murutar – arvake lahkesti ära, kesse on kesse 😀 – käisid külapidi kooserdamas. Tassisime kogu naiskonnaga uue aasta õnne mu tütre ämma-äia majja – ja sõime pirukad ära – käisime Margotit-Raivot-Helena-Riinu kallistamas ja Margoti-keedetud kitsepiimaseepe sisse õnnistamas – nõiamoorid aimavad neile toodetele suurt tulevikku. Margoti elukorralduses on pikelt küpsenud kriis-soikumine-stardiasend kuidagi eriti jõuliselt tähelennuks valmis – rõõm näha.
Mida aasta esimesel päeval teed, seda teed terve aasta. Kati mängis metsas ja tallis, koplis ja köögis. Indi trallas naabriplikaga külatanumat pidi. Babsud vihistasid materjalikuhilaid mõistuspärasesse värskesse ja oskuslikku asendisse.

Ja me sõitsime Tallinnasse. Palusin endale kestvat spontaansust, elamise julgust ja uusi laule – jumal küll, kui kulunud on olnud elujärkude koitanud jenkipenkindus… Ja ma sain selle. Sing my sister, sing… Aitäh! Tomi ja Jane väelauludeõhtul oli hämmastavalt palju esmakordseid külastajaid – minule väga lähedal seisvad-istuvad isikud said positiivse vapustuse nii eelmise õhtu higitelgist, väelauludest kui jalutuskäigust vanalinnas – selleks, et elu toimuks, tuleb lihtsalt minna, laulda ja hingata, lustida ja toimida – ja ennast korduvalt täiesti oimetuks naerda.

Meiega juhtus ridamisi nii naljakaid ja absurdseid asju, et me lihtsalt möirgasime naerda – ei ole õiged eestlased 😀  Ja me kavatseme alanud aastal just sedasi täiel rinnal ja kogu südamest elada. See oli alles sissejuhatus teemasse! Nii higitelgis pihtides ja palvetades kui sõpradele parimat soovides kui Inglisaali väelauludel end nii tühjaks kui täis lauldes ja tagasiteel autos pisarateni naerdes – a vot ei räägi, enamus nalja käis minu kulul – avastasin väikese lihtsa igihalja lollikindla nipi: olgem tänulikud ja õnnelikud selle üle, mis meil on – ärgem vigisegem kõige selle üle, mida meil ei ole – polegi vaja! Jumal annab meile kõike, mida vajame ja seda nii hullumoodi täpselt ja kohe, et… ajab naerma 😀

Täna tuleb poja. Et ta saaks mõned tunnid oma kõige kallima Hannaga täiesti kahekesi olla, jääb ta seni Hannat hoidma kui Babsud tallipealse viimased osbid maha võtavad, ukse eest ära saevad, augu osbiga katavad ja – kohtumiseni kevadel. Siis tulevad sealt prussid-laudis-tuuletõke – suurem osa Hausi maja juurdeehituseks – ning kui uus tall valmis, jääb vanast vaid külapoolne nurk koos rõduga – maneeži tulevane üks nurk.

Indil on Krissuga trenn, minul Haimres esinemine. Ja siis poeme üksteise kaissu tormivarju. Aidapealse ja hoovi uksed-väravad võtan targu eest, et millelgi poleks minema lennata, mida püramiidi purjedega teen, arutan Mihkliga. Ilmselt mitte midagi – kui ehk, siis mõned sisselõiked, et nad ühtki pidi tuult ei peaks. Halleluuja.

KAITSEINGEL MARMEI INGLITIIB SAADAB
TEELE JÄRGNEVAD SOOVID :

” .. see SINISE VEEHOBUSE AASTA
ei ole veel lõppenud,
kuid luuakse juba uut
ja olete selle poole teel.
Jõuab juhtuda nii mõndagi
eriskummalist veel …
enne kui veebruaris vahetatakse
” vana kuub uue vastu ” …
Ette rutates saan öelda vaid
sedavõrd, et uus saab olema
RAHULIKUM  kõigest halvast olevast !
Ebaõnn lükatakse jõulise
käega kõrvale,
ehitamaks
PAREMAT SAATUST
järgmiseks ALGAVAKS.
See meenutab kui
pitsi kudumist kauni mustrina …
Paljud teist ei usu oma panusest
KÕIKSUSE OLUKORDADESSE ,
kuid teie kõigi nõrkusmoodul
on kujundanud paraku käesoleva ,
mis toimus planeedil
MAA …
Õnnetuste ja edutuste spiraaljas
pitsikangas siplemise asemel
saate kõik
OMA PANUSE ANDA :
IKKA LÄBI INIMLIKU HEADUSE !
Palju olete endist ise
kõrvale lükanud
ja nüüd koputab kurjus ustele…
Teadke ,
ET OLETE MIDAGI ENAMAT
KUI MÖÖDUV TEIE ROLL
on olnud …
Saabumas on
KASVAMISE ja
EDASILIIKUMISE AEG :
UUED ROLLID MAISTES TEGEMISTES !
Mõelge sellele …
Looduses ROHELINE on uuenemise ,
kasvamise jõud ning rikkus ..
ROHELINE LIILIA ÕIS :
kuninglik ja kaunis –
ulatatakse ÜLIMA VALGUSE poolt
emakese MAA kätele
ja see on HEA MÄRK järgnevaks
TEILE KÕIGILE !
Olge hoitud !

/ 31.12.2014 /
Inglikaitse Rita

Hea Jumal, palun aita minu südames ja peas elavad seitse teost minu seest nii võimsate ja valgustavatena raamatuteks-näidendiks, nagu neid oma kõrgema mina teadvuses kannan ja tajun. Kui minu inspiratsioonist sünnivad vägised teosed, sünnib küllus ning kõigil minu kallitel on hea. Aitäh…