4.jaanuar

Olen hilissügisesest ületöötamisest toibunud – eile õhtul saunas varbaid kõlgutades ja korraks puhtaks saades mõtlesin – mõlema tütrega sundimatult lobisedes – oma hobunatele. Igaüks neist on maailma kõige erilisem isiksus. Mann kõndis eile Metsküla vasikate-pere väikeste lastega asjalikult mööda vahekäiku, kaks rüblikut seljas – ise nii uhke ja õnnelik, valmis kasvõi lobjakatuisku marssima, kui vaja. Täna, kui lapsed palli mängisid ja koeraga jooksid, lükkasid sälud Manni ette – mine vaata, miks koer jookseb ja millega lapsed mängivad – suur Ema Mann, meeter kümme kõrge 😀 Taja ja Nibiru pistsid oma osavõtlikud molud eile Metsküla beebi turvahälli – nii väike varss! – Namaste hüüdis oma boksist – tulge imetlege mind ka, mu suviste lastelaagrite tüdimus on ammu möödas! Täna tuli Namaste boksist välja, et Kerli ja Rebekaga suhelda, kui need meie juures ülimõnusa-siirapärisjuttude õhtu veetsid.  Maruusja tegi mulle eile õudset nägu, kui teda kuivatasin, et ta ei külmetaks – seletasin talle, et tema eas ja seisus ei tohi külmetada – mispeale ta lasi mornilt kõrvad lonti ja moka tölli ja kannatas enda teenindamise virilalt ära 😀 Täna lubas ta veerand tunni arutlemise peale Kerlil oma kõhtu uurida. Loomalausuja mõningase keskendumise peale – sellega on meil kõigil raskusi… – näitas varsakene lumivalget nina  – üldse väga valge on. Kas sellel on mingi seos Carlose tseremoonial korduvalt tulnud nägemusega – Maruusja läks mu palvete peale mustast valgeks… Ma ei tea – ütlesin ju, tühmä. Ma ei tea, mida rääkis KukeMaie tallist Jaaguranda mind mõnda aega saatnud kotkas. Ma ei tea, mida rääkis Indi-Hanna-Tony süüdatud telgilõkke kohale kerkinud paarikümnemeetriste tiibadega kotkas, vaade meie majal. Ma ei tea!

Rahu ja vaikust… Natukeseks. Palun. Aitäh.

Kui pühad läbi ei saaks, oleks mu ülemine magamistuba paari päeva pärast valmis – õigupoolest kulub väike hingetõmme eelkõige mulle endale ära – sest nii kui ülemine tuba valmis ja ma sinna kolin, algab ju sauna ehitus. Mööbel lahti võtta ja uutele omanikele jagada. Riided sorteerida ja paika panna. Uus saun sisse seada. Vana kevadeni tiksutada  – torude pärast… mnjah, igav vist väga ei hakka… Tasapisi – ütleb Soone Saara, kellel muidu on nii täistuurid ja eile oli vaja 😀 Ei muud kui et vahepeal on lihtsalt kirjutada vaja. Ja nüüd on see aeg.

Kui isand Ulman mulle täna järgmise tööfrondi ette kätte saatis, esitasin talle prognoosi ja aruande, mis ja millal – endal ka huvitav teada:

jaanuar – näidend mõisatuuriks
veebruar – Tori hobusekasvatus 160 raamat – see tasub mu magamistoa ja sauna lennutamise

märts – triloogia 3. raamat – Ingli puudutus – sellega ehitame uut talli

suvel – uue talli ehitus ja mõisate tuur – nii teenitakse väike traktor

sept-okt – loomad-lausujad suurteos – tasuks maneeži katus

nov – mõisanäidend raamatuks – nii need maneeži postid ostetakse
dets – lastekas – talveheinad-viljad võiks ju ka osta 😀

Ja taas ma tõden  – selleks, et mitte hetkes väsida ega neuroositada, peabki mul olema ees väga mastaapne ja kaugelepaistev panoraam. Mis samas ülearu illusoorset turvatunnet ei tekita – siis läheb pinge maha. On paremaid roose ja soore kui neuroosid ja illusoorid 😀 Aitäh.

Kerli ja Rebeka tänane külaskäik oli kuldne – kõik nii õigesti ja paigas ja täpne kui veel olla saab.

Ehitusnädal tekitas vaid kümmekond euri suurema elektriarve – seal sees olid imelised 200eurose kilovatiga päevad, aitäh, fossiilebardid, raisk – lisakulud tekitas mitmenädalane koletulestik, mistõttu mul öösiti tallis tuli põles, raiskade raisk – aga sellist janvarri, nagu lubab gismeteo.ru, tahan küll: