21.-24.jaanuar

Auk on laes ja maakaardil nüüd ka liinibussi bambus 😀 Kumma ristist meieni on pea igas kurvis ja postis keegi parkinud. See oleks naljakas, kui see poleks nii kurb. Hämmastav on, kuidas kõigi suuremate liigutamiste juures on meil siin alati osalised.

Metsataadi kõne – Heli visiidist rääkimata – tulid kolmapäeval ülitäpse ajastusega – Mihkel saagis Reti assisteerimisel ülemiselt korruselt alla trepiaugu just siis, kui meil oli Heliga pikk ja asjade-olemuslik vestlus ning Sally pere helistas, et uurida, millal piima järele läheme. Indil on laktaasivärk, minul moll ei eelda vahelduva vistriku-narbenduse-turse pealetungi rütmis jõulisi valke, koera hotspot ammugi mitte – kanade jaoks ma ju ometi neid sajandi-libedaid teid pidi mitutkümmet kilomeetrit ei heitle…

Selle üle, et just Heli oma väiksemate lastega sel ajal siin Päris-asjadest oli rääkimas, kui ajalooline korruste ühinemine sündis, on mul hea meel. Niisugused rituaalid liigutavad palju enamat kui Soone Saara tuba ülejäänud majapidamise külge.

Vahepeal on sünnipäevi olnud – Maruusjal ja Alfal – nii kõrges eas mõlemad, et numbrit ei sobi nimetada. Ja mõlemad tiined. Ja mõlemad iga päev koheldud nii, nagu tal oleks sünnipäev. Meil kõigil. Ja ongi. Aitäh.

Sain angervaksatolmuse ööheinarulliga ühele poole, aga järellainetus on kroonilise väsimusega kenas resonantsis – erinevate faaside totaalne ekseem ei anna järele – küüned lõikasin nulli ja iga päev loodan, et täna on loodetavasti punapudrutamise lagi ära. Dr. Annuk saabus teisipäeval tavegüüliga ja näitas meile Indiga taskulambiga valgust, kui paarkümmend soojusvillakotti läbi külaliste magalaks saanud teise korruse minu toa aknast välja kantisime ja Garfieldi boksi ladustasime – Mihklil on neid sealt hea otse edasi enda juurde transada. Ehkki teel lennujaama siin puhkav doktor tahtis juba seitsmest tuttu minna, mängis Indi temaga nukkudega ja aliast 😀

Pidasin kahel õhtul järjest läbirääkimisi koostööpartnerist kantsleriga, nibisin korda mulluse arvemajanduse, et Margot saaks aastaaruande ära teha. Valmistasin Eesti Naise loo ette, et neljapäevahommikul seda kohe kirjutada – aga kohe ei saanud silmi lahti, kõva pool tundi läks luukide kangutamisele külma tee kompressidega.

Teisipäeval just siis, kui Nibiru kobarasse-kimatud koplilaudu tagasi jaurasin ja karjuselinte uuesti üles panin, helistas üks telesaade ja kutsus reedeks salvestusele. Näis, kas lööve räägib, et ma ei peaks minema – või et peaksin minema just sõnumit võimendavalt kobrutava molliga.

Minu paistes moll ja tavegüülist keerlev pea ei takistanud kõnelemast EHSi uue juhi Üllar Laidiga sihtasutuse loomisekst, Alatskivi lossiga näidendi produktsioonist, kui püüdsin oma teemeära-katussõidab-talgud regada – et plokkide vajajad teaksid end siia materjali järele planeerida – ei pääsenud sisse ning lubatud uut salasõna pole tänini saadetud, printisin välja Mihkli väljaarvutatud trepi – vaja on kaht prussi, mis võivad vabalt akadeemikul lausa olemas olla, nii et ma ei pea tohujaarikute platsilt koju sõitma, 4meetrine prussipaar kannist välja turritamas. 3meetrilise riidepuupulga tõin küll ära – natukene oli aknast väljas. Noortele läinud riidevarn ja muu neile tarviline mahtus pandasse suurepäraselt.

Reastasin uued ja kooskõlastatavad lood, koostasin arved, süstematiseerisin dokumendid – ja saatsin Eesti Naise loo Poola – õieti küll Austriasse – ja Lasnamäele ülevaatamisse. Andsin mõistagi nõusoleku koos Heliga 28. Veebruaril Varbolasse esinema minna. Tühjendasin magamistoa riidekapi – ja just siis, kui valisin boksidetegemise järel pessuheidetute asemele puhtaid riideid, helistas Põllumõnna lepingu ettevalmistamise asjus ning saabus Uusküla ilmarändur-Reet koos vennaga riidekappi laiali võtma.

Jätsin noored omapäi sauna ja sõitsin Indiga Järelpa mõisa abikoerte lugu tegema ja tundsin, et allergia, kihelus, põletik on mu sajaga ära kurnanud… issand, mu molu… See läks erakordselt kütkestava Liisiga talle kuuluvas Järlepa mõisas vesteldes meelst. Ent läbi Pirgu ja Härgla tagasi sõites oli pilt üsna risti ja püsti.

Öine ahjukütmine koos koeraga käis sügamise ja pidevate ärkamiste rütmis.

Hommikul ärkasin vaatamata sügelevale rähklemisele kell neli – riidekapis on võimatu sügavalt magada – panin enne Tallinna-päeva Liisi ja Heli lugude teljed kirja. Pisut kirjavahetust-talujuhtimist ja oli piisavalt valge, et loomad õue lasta. Talitus-veed-boksid ning seejärel Tallinn – Bollywood-Savoy-CCPlazza. Hämmastavad paralleelmaailmad.

Bollywoodis võimaldas teleproduktsioon mul Pikas uulitsas treppi parkida – muidu oleks veel põhjalikumaks rabistamiseks läinud – grimmi tegi üks mu lemmikuid, kes polnudki mu punapudru üle väga kohkunud. Intervjueeris õde Tibar – Elo sekundeeris. Indi rääkis seni mu telefonis kantsleri ja Tomiga. Kes kutsus pärast sahmimise lõppu enda juurest läbi.

Ent siis hakkasid haldjad tegutsema – jäime seitse minutit Solarisse hiljaks, tegin otsustava vasakpöörde – ja otsustasin lumekuninganna asemel kuue kangelase kasuks. Sekundi murdosa jooksul. Jah, mul oli televõttelt tuline kiire kinno. Sellepärast, et kui väike tütar võetakse talinatesse kaasa, peab ses päevas talle ka midagi olema. Lisaks Bollywoodidele-Savoydele. Ja oligi! Kohtusime kassas Tomi ja Ramsesega! Kujunes perekondlik kinoskäik. Keset äpugeeniuse saagat jäin loomulikult magama – üle veerand tunni ma vist siiski ei kaotanud – pisaratpigistavaks finaaliks olin jälle siinpool.

Tom viis koos oma õega lapsed Lidosse, kuni mina hotellilobis paralleelmaailmade kõrki rafineeritust imetlesin. Enne kojusõitu analüüsisime Tomiga Horre poe tugitoolides ähkides toimunut ja toimuvat. Jane jõudis ka koju – Indi sai eluliselt tähtsa kallistuse kätte.

Koduteel sain Paka metsa kontori ees Egonilt uue saunapõranda kätte – polnud väga suur, aga sigaraske see rull, nagu autost majani vankudes avastasin. Ja ühtlasi teatas Paka mets kurvastusega, et peab siiski mu elektrisae mootori välja vahetama, keti ka – ja lisaketi paneb kaasa. Hõissa. Elan üle. Emme saab alati hakkama…

Kodus emmesin musinad – tõsisema kallistamiseni jõudsin täna – eriti Tajaga oli pikk ja hell teineteise hoidmise hetk. Tavaliselt keskendub trakeeniemme imevale varsale jäägitult – täna ei pannud ta õieti tähelegi, et Nibiru ka oma soovib – pühendus üleni mulle. Nutt tuli peale… ja ei tulnud ka. olen põletikust kuivaks põlenud. Ükspäev saan aru ja teada,mida see – nüüd juba nädalane – põlemine tähendab. Ördinand astus mulle seljatagant niimoodi saapasse, et mul andis hulk aega teda jalast kätte saada 😀

Enne pojale bussi vastu minekut tegin tolmuimejaga esikuseinad puhtaks ja panin riided nagisse, mõtlesin välja, kuidas Lius merevette jäänult spooni maha visanud kapile uue sauna eesruumis kena välimus anda – ning tänasin veel kord haldjaid, kes kapi tagant meile suure ja kena esikupeegli ilmutasid.

Õhtul kütsime lastega ahjud, tegime õhtusöögi, ja saabus varajane vaikus. Tütar oli talinaretkest väsinud, poeg tõi Tartust imelise viiruse – lugesin ajakirju ja ärkasin Aleksandri köha peale õigel ajal, et siibrid kinni panna ja oma riidekappi tuterdada – hämmastavalt korrapärane kaos on meil – kõik aina paikneb ümber, ent on sellest hoolimata puhas ja korras. Tänu sellele loodan, et  värskel viirusel ei õnnestu siin juurduda…

Tänahommikune tund loomade-puude-värkidega suubus keskpäevaks hämmastavasse kohmerdamisse – kõik läks sõlme, takerdus, ärritas. Metsatalust tuli piim ja kuked – kolm peata kukke, kuna Sally laudas on ka pärast tänahommikust koksamist ikka oma 30 kukke… Ja kõigil sünnivad jäärtalled. Helil-Gerlyl-metsatalus – aina poisid.

Koos kohmerdusega tabas mind nii kohutav ärritus – nagu näos, nii sees, et viisin lapsed Raplasse. Sellistel puhkudel, kui juhe läheb sõlme, tuleb kas ära minna või magada – mis on seesama. Lastega Rappelis lasid lapsed Indi telefoni pärast kolmekordset valepinni käivitada, ostsin seni porgandid ja teised puuviljad, lastele burksid – sorrikene, mõnikord võib jah – et toiduvalmistamiseni aega võita.

Bokse tegin täna ligi kaks tundi – rääkisin kordamööda kõigi hobustega – hõljusin ära – ma ei mäleta, mida vahepeal tegin, see oli üks hea kakstund. Allergiast kurnatud korpus käskis seejärel näpsata kaks tudutundi. Ärgates tuli doping:

„Aitäh sulle sügava ja huvitava intervjuu eest. Sa oled tark, intelligentne ja eriline inimene ja mul on rõõm sind tunda. Kõike head ka sinu lastele ja ma arvan, et ka teie suhted lähevad aina paremaks, sest sul on soe süda ja haiget saanud hingele vaatamata on sinus oskus tõeliselt armastada.“

Vastasin Elole, et tõelise armastuse oskust on mulle õpetanud hobused.

Pole ühtki teist olendit kui Taja, keda kallistades ma end nii puhtalt ja täielikult vabaks ohkan.

Pole ühtki teist olendit kui Maruusja, kelle vihast võitlust oma ja tulevase varsa koha eest ma nii mõistan.

Pole ühtki teist olendit, kelle väikese jupsaka kogu kallistamine annaks nii suure turvatunde kui Mann.

Pole kedagi nii graatsiliselt lähenevat ja üha sügavamasse usaldusse sukelduvat kui väike roosa ratsu Namaste – ja nii pubetujukalt naljakat ja hella kui Nibiru.

Nemad õpetavad Armastama. Inimlikud südamesse sülitamised ja haavade peal tvistimised on võrreldes selle tõelise ja tegelikuga tühine. Me saame alati hakkama.

Leppisin pühapäevaks käigu loo jaoks Käbiküla kelgukoerte juurde – Hellele tulevad ka kliendid, saab tegelikuma aktsiooni. Kirjutasin Rotary-loo. Saatsin märtsiloo pildid. Riputasin Jalajälje loo oma kodukale, siis veel Tori raamatu peatükkide sorteerimine – ja oligi pühapäev.

Loodan hommikul Heli teksti valmis kirjutada.

Ehk annavad täna apteegist hingehinnaga toodud ravumid häirimatu une. Seda oleks hirmsasti vaja…

Kogujamees itsitas mu allergia üle: Nõgeslööve on täiega pekkpask haigusnähtus. Iiobi raamatu järgi on see saatana potikild (heinarullis tolmav angervaks). Tean hästi, mida too potikillu kraabing inimese ihul tähendab (emal mõned aastaid tagas oli).

Ma ka tean.

Hästi. Liiga hästi. Just avastasin, et kui nägu ise narmendab kuivalt, siis kaelal on saarekestena uued villid ja kõrvad leemendavad – silmaalused vaba vedeliku kotid aga on punakalt läbipaistvad. Lihtsalt… Bliiiiiinnnnnn!

 

Urtikaariat (nõgestõbe) põeb elu jooksul 15-25% inimestest.

Kuidas urtikaaria tekib?

Nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. Neist histamiin on kõige olulisem biokeemiline mediaator urtikaaria tekkes.

Arvatakse , et neuropeptiidid vallandavad dermografismi urtikaaria ja emotsionaalse stressiga seotud urtikaaria.

Urtikaaria võib vallanduda erinevate mehhanismide kaudu:

1. Immunoloogiline e. allergiline urtikaaria
Siin on artikaaria kujunemisel haaratud immuunsüsteem, olles klassikaliselt vahendatud IgE antikehade kaudu.

2. Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria
Immuunsüsteem urtikaaria kujunemisel ei ole haaratud. Löövet võivad esile kutsuda ained, mis otse nuumrakkudest histamiini vabastavad või mõjutavad arahidoonhappe ainevahetust, näit. röntgeni kontrastained, opiaadid, aspiriin jt. valuvaigistid, ka bensoaadid(toidukonservandid)

3. Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria.
Siia kuuluvad füüsikaline urtikaaria ja kontakturtikaaria.

4. Idiopaatiline e. teadmata põhjusega urtikaaria

Urtikaaria ja angioödeemi põhjused

1. Ravimid
Ravimreaktsioonidest 25 % kulgeb urtikaariana. Mõnikord võib prob leem tekida isegi kuni 14 päeva pärast ravi lõppu. Nõgeslöövet võivad põhjustada sagedamini:

antibiootikumid – sagedamini penitsilliinirea ab., kuid samuti polümüksiin, ciprofloxatsiin, rifampitsiin, vankomütsiin

kemoterapeutikumid

valuvaigistid, palaviku alandajad (aspiriin jt.)

rasestumisvastased pillid

rahustid

vitamiinid

verepreparaadid

valku sisaldavad hormonaalsed ravimid

2. Toiduained
Toiduained on sagedamini lastel ägeda urtikaaria põhjuseks. Täiskasvanutel on nad probleemiks harva- 1-2 % juhtudel.
Konservandid ja toidulisandid on kroonilise urtikaaria põhjuseks 3-4 % juhtudel.

loomsed valgud – kala, muna, piim, juustud

köögiviljad – tomat, seller, oad, petersell

puuviljad – õun, kiivi, tsiruselised

marjad – maasikad, mustsõstrad, kirsid

maiustused – kakaotooted, pähklid

karastusjoogid

maitse- ja säilitusained

alkohol(punane vein)

3. Infektsioonid

parasitaarsed (sooleussid)

viiruslikud – B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt.

bakteriaalsed – mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt.

seeninfektsioonid – dermatofüüdid, pärmseened

4. Sissehingatavad allergeenid

õietolm

hallitusseente eosed

loomakarvad

parfüümid jt.

5. Insektallergeenid

mesilase-, herilasemürk

kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised

6. Sisehaigused

verehaigused

kasvajad

kilpnäärme haigused

sidekoehaigused

7. Psühhogeensed tegurid

8. Füüsikalised faktorid

mehhaaniline trauma

temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus

vesi – põhjustab nn. akvageenset urtikaariat

külm – nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda, tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik! Näiteks külmas vees ujumisel!