28.jaanuar

Milliseks teeb allergianarmendus randmed? Selliseks, et ei saa liigesesalvi ega villaseid kindaid kanda. Mitmekihiline ülestikuline valu, hakitud uni ja elamuste üleujutus teeb kokku täpselt selliseks, nagu võibki arvata. Ja mitte miski ei muutu. Ikka leian väikese tütre lugemise asemel tahvlist, prillid üles veel-trepita teisele korrusele ununenud, hommikusöök söömata ja hambad pesemata…

Mitte miski ei muutu. Kui haige mees püüab paanilise superisa maski kandes oma laste ema vastu pööranud ussipesale meeldida – käib salaja öösiti toda ema kargamas, petab kõiki ja kõike ning haigus ei lase märgata, et ta on koletise balli peremees – siis sisisebki ussipesa lõpmatuseni, et ema on nad katki teinud, annab liiga vähe ja tuleks üldse hävitada. Mitte miski ei muutu. Selle kinnitamiseks tuleb uksest ja kirjakastist üha uusi haigeid mogrisid, kes kätevärinal-silmadevilinal aina veelveelveel ahnitsevad, kes oma igavest AA missiooni täidavad, kes… Tänu sellele, et ümbruskonnas paiskuvad pea kõigil pinnale aastakümnetevanused pasaladestised, nõuab resonants ja sünergia nüüd, et lahendaksime need kapilaipade utiliseerimised nüüd lõplikult – ja Jumal annab selleks kohe ka jõu. Kuna mitte miski ei muutu, tuleb mustrid põhjani, maapõhja välja lahti lammutada ja uueks luua.

Kas ma täidan seda päevaraamatut siin selleks, et tõestada neile, kelle armastust peab ära teenima, kui tubli tüdruk ma olen? Või täidan selle päevikuga harjunute ootusi? Lohutan ennast – tubli, ikka tubli – tühja kah, et puudlid ei mõista – või julgustan teisi?

Kõike. Ikka kõike rohkem. Ikka sinki rohkem ja vorsti rohkem.

Nende jaoks, kes mu nooremate laste kaudu mu tagalat õõnestada ja nuhkida üritavad, teatan avalikult – voodikaaslasteks on mul kolmandat aastat kassid ja vahel väike tütar, alkoholi limpsisin augustis – valget Mahtra veini – ja suitsetamist praegu veel maha jätta ei kavatse. Mul on 16-20tunnilised tööpäevad, ma ei tee ühelgi elualal haltuurat ega mööndusi ja otse loomulikult tahaksin ma sülle ja turvatunnet – ja kui Kuningas tuleb, on mul tänaste nuhkijate-õõnestajate-pahasoovijate kiuste rahulik plaan Kuningannaks saada.

Ah mis, ma olengi oma maailma kuninganna 😀

Kui kumm pendlina lehviva tasakaalukeskme otsimise käigus väga tühjaks läks, helistas mee-Ene – temaga vestlemine kirjutas lisaks laadimisele suures osas valmis Pargi-oraakli teksti. Kirjutasin selili ära koerteloo. Ja – ikka selili – Märkide Märkamise loo – ja aina selili mõistagi – Gunnari teksti telje. Magasin tunnikese ning ärkasin Omniva bussi saabumise peale – Skineks saatis Ogaliku uuel kujul koju. Saan omaniku 18.sünnipäevaks ta omakorda koos mitmete teiste asjadega jälle Tartusse saata.

Rändamine seegi… Igas mõttes.

Eile avasin seega arvuti alles kell üks – tänu millele hommikupoolikuga enne Indile järele minekut ja trepiprusside toomist, boksitegu ja pesupesu tohutu loometöö massiivi ära selitasin. Tekstid püsti, ise pikali 😀

Huvitav, kas see, et idr-inkasso on mitmendat nädalat vait, tähendab – saivad aru, et kokkulepet täita suutmatu osapool ei saa oma käkerdamise pärast käsiraha tagasi – või lugesivad mu ülipopist päevaraamatust, et minu advokaat on Kristel Voltenberg. Kui nii, siis tean küll, mille jaoks päevaraamatut kirjutan 😀

Jaanika kirjutas:

Eilane kohtumine Neeme ja Gunniga olid omamoodi pilguheidud tagasivaatepeeglisse. Õhtusöögi lauas rääkisin  meenutades Oonale ja papsile, et  Gunn oli just see mees, tänu kellele ma kohtusin ja üheks sain Tarmoga. Gunniga oli meil  aastate eest kokkupuude, üle aaastate taaskohtumine oli soe ja siiras!.)

Muide, Gunn oli omalajal see mees, kes siiralt imetles mu käsi, mis pani ka mind ennast oma kätesse pisut teisiti suhtuma. mitte, et ma ise oleksin imetlenud oma füüsilisi käsi aga ma hakkasin neid kuidagi erilisemalt hindama, austama ja aeg-ajaliselt  pühitsema kui taevaseid kingitusi, mis aitavad ühendust luua Maa ja Taeva vahel, jumala ja inimeste vahel!.))

Et siis sellised lood eilses päevas. Tänase päevas juba tänased lood ja teod, mis õnneks  vähemerutavad ja  jupike maisemad!:))

*

Olen übertänulik, et mul õnnestub olla selliste sõlmumiste tööriist – ja et Helina-Jaanika tõenäoliselt koos ispaanjapalvlemisele rändavad – super!!!!!!!

Aga mina?

Kunagi. Näis. Tarvis vaid kunagi näiste ajaks elus püsida 😀

Lein on nii pikk protsess… Nii hirmus pikk… Tänu kahe talu paralleelsele tuulutusele on samas ootamatu abi kõrval. Komistasin kabineti arhiivi tuuseldades mapi otsa, mille vahel olid Barbara dramaatilise pesakonna sündimise pildid, täpselt Indi-vanune patsiline-ingellik Brigita, hetked päevast, mil avanesid kutsikate silmad ja Indi sai eostatud… Indi avastas oma albumites kahlates Šunka ja Garfieldi ja… Tütreke nuttis meie mõlema eest.

Minu nutu hoidis ära Helmut.

Hausi maja vanaperemees, kes keeldub spst lahkumast, et tal polnud endal lapsi ning ta tahab Mihkli, tema naise ja tütre juures olla, kooserdab mul siin juba mõnda aega sabas – härjapõlvikud on ta kenasti omaks võtnud. Kui viisin Mihkli autosse Ivari toodud Moldova šampanja, et tal oleks homme mõnus oma Tartust naasvat naist tervitada, kuulsin selja tagant: „Hästi paned!“

Mäh? Enne pole ma Helmutit näinud, täna nägin. Ütlesin talle: nagu näed, jõuame kohe mu uue toa juurest sauna ehitamise juurde – saunaga koos avame ka otsepääsu lauta – üks sittamine ja mul hõlpsam jälgida, et esmapoegijatega ei toimuks seda, mis toimub ühes minu kasvatatud karjas ja millest ma ei taha rääkida… okei, natuke räägin – kaks ema on suure osa vastsündinud tallest nahka pannud. Õõvastav. Ent mitte sellest ei tahtnud ma Helmutile rääkida – hoopis sellest, et siis tuleb kevadeni sauna ja aida lammutus – peame Metsaperelt suurt valget bussi laenama, et kõik mööbel-materjal-aknad-ahjud Hausisse viia – ja Helmut võib pärast siinse uue talli valmimist – Indi kinnitab, et Niilus sünnib juba uues tallis! – oma põliskodu uute tubade, sauna ja töötoa ehitamist sekundeerima.

Helmuti palvel helistasin Eerikule. Vestlesin Rotary-Sirjega. Imetlesin oma lauatäit uusi tekste – ja viskusin selili Kaunimate-Valteri-Tungla raamatut lugema.

Lein on nii kohutavalt pikk protsess. Ahastus kadunud aegade, suhete ja hingede pärast näib olevat läbitud – ja ta tuleb taas. Salakavalalt. Selja tagant. Sest remont ja ehitus tuulutab kõik liikvele. Aga siis tuleb Helmut 😀 Ja paralleelselt kahe talu õigeks ehitamine on teinud meist Mihkliga sõbrad. Tänu sellele on ka kuidagi hea ja turvaline isegi ahastada.

Kuna Mihklil on 13-15 märts just vabad päevad – seega müttavad nad Retu ja Hannaga siin – saangi Brandoni rännakule, mille Joonas Saks väga jõuliselt kinkis. Jään ka ööseks sinna, et mitte rännakult välja tulla. Muidu on selge – varahommikul teen boksid, hilisõhtul koristan majapidamist – pigem teen seda naastes ühe korra ja korralikult.

Kui praegu iniseb reptiloidide puudli hääleke mul kukla taga „sa isegi ei püüa suhteid parandada“ – siis täpselt tänu Rännakule teengi midagi. Iseendaga. Kelle teisega siis veel? Ikka endaga, kes siis värske jõuga poegimiskevadesse kappab – kartmata öiseid valveid, hommikusi lauda-talli-ukse-avamisi – ega ma midagi maha maganud… Tänu taas lagedale ilmunud leinale olen valmis molli mõõtma igaühele, kes üritab mu kallite ajusid pesta, kui veel korra püütakse läbi laste nuhkida ja manipuleerida, sekkuda ja suruda, olen valmis ka täiesti reaalseks blokiks – reptiloidide traditsioonid ja klannimeel on kindlasti väga tore asi, aga oma kalleid ma sellesse musta auku tõmmata ei lase. Credo!

Ehk olen oma enese Kitse aastasse küpsenuna juba osavam neid valekoode-ussipesikuid-kiskjarämpsu laamendusi niimoodi ohjama-blokkima, et ei jääks valusaks mälestuseks, kuidas kord Indiga viiemeetriseid prusse pandaga koju tõime, korstnajala krohvi ja lüliteid tõime – nagu täna – ja kuidas väike ingel ehitas ja askeldas – kuna ma tean, kuidas reptiilid rammivad, saan selle ära hoida.
Selleks, et oma haavatud võsusid arstida ja tagasi Algallika juurde tuua, peavad nad ilmselt jalad täiesti põhja ära saama. Edu neile.

Mina kirjutasin ja saatsin ära Gunnari loo. Pidasin põllumõnna ja näidendi produktsiooni kirjavahetuse. Leppisin kokku reedese Paldiski-treti. Valmistasin ette kaks järgmist lugulaululoomist. Nuiasin Teeme ära talgute staabilt uut kasutajatunnust. Sain aru, et mul on ühe suure teksti jaoks vaja minna külla Ellen Niidule.

Allergoloogi visiit maksab 63, uuringud tulevad juurde – aga ma lihtsalt ei või enam. Arutasin asju kirjanike liidu, Eeriku, Riina, Eero jne jne jne ilusate ja heade inimestega. Anusin Reimot, et ta nüüd enne vihmaperioodi mu 60 rulli ära tooks. Ja sõdisin pideva diivanitõmbega, mis seal inimlikke soove salata. Veensin ennast, et loen Paavo Kangurit – ja tudusin ühest kolmeni.

Korjasin oma piigad kokku – Indi ujulast, Reti ja Hanna Tartust-ära-pääsemise bussilt 😀 – viisin babsupiigad Hausisse ja meid ennast Maximasse – kus koolidirektori ja pria-Kullaga sai hulk olulisi asju ära räägitud. Ostsin vissi-Sallyle kaelarihma – et metsapere teda huligaanitsemise eest sarvipidi siia ei tooks 😀 – ja Maruusjale tiine mammi mineraale, et ta vana talli seina enne lammutamist ära ei sööks. Toitsin Indi ja sõitsin Kabalasse – viljakuivatis oli vallatu vahetus – sain lehma kaelarihma eest oma uue toa liistudeks köie, kotitäie nisu ja kaks sahmakat Stockmanni Samaaria kraami. Indi jäi autos nii sügavalt magama, et lõõskas seni, kuni talitasin musinad, tühjendasin auto – ja siis kõndis tema kinnisilmi sirgelt voodisse. Tühja sest, et ta õhtust avameelselt-värki ei näe – salvestusel oli ju.

Metsataat ütles mu haige mogri-sõbra kohta õigesti – tema jaoks oleks minu puuduv sada tuhat sama, mis mulle kümnekas – aga ta ei saa kümnekatki anda, vähe ju, veelveelveel – haigus selline – kuni ühel päeval käib krõps ja ta tuleb heal juhul abi paluma – pigem aga istub kirjandusklassika mogriga analoogselt rohus ja vestleb ussikesega. Siis enam kindlasti mitte teemadel, millest ketrab praegune korduvkorduvkorduv plaat – ja siis ei laksata preestritele-indiaanimeistritele lõdva randmega ühtset esoteerilise pundi silti otsaette.

Mul on just sajakas puudu: 40 pangale, 10 talliehituseks, 15 traktori ostmiseks, 15 multifunk-angaari püstitamiseks, 15 päikesepaneelide paigaldamiseks elumajale ja 5 eest tuleva talve heinad-viljad-puud.

Oletame, et pakutakse mastaapne töö.

Või tuleb sajakaga kosilane.

Või pärandus.

Ma pole sugugi kindel, et ma seepeale pinget ei kaota – aegadel, mil mulle on tundunud, et olen turvaliselt tagatud ja varustatud, on loovus-toimimispinge maha käinud. Pean selle teemaga pööripäeva higitelgis tegelema – 20.märtsi päikesevarjutus annab sellele hea tonksu.

Ja tegelema pean sellega, et muudetamatut ei saa muuta. Kui ühe inimese tõttu on surnud sülem kängus lambaid ja koer, on loomulik, et sajus-tuules saab kopsupõletiku ka vana hobune ja lahkub, et noore hobuse elu saaks muutuda, enne kui ta eksikombel maanteele auto ette jookseb. Ma pean väga tõsiselt Jumalaga nõu pidada, kuidas tõmmata piir ja blokk selle ja enese – ning reptiili puudlite ja enese vahele. See on ülimalt oluline.

Sama oluline kui praegusel hetkel kõigi kolme projekti finants-peetuse lahti loksutamine. Vähemalt. Igatahes pole aeg, mil asju eitada. Kuidagi teistmoodi lahendamise ja lõpetamise aeg on. Nii, et allergiat tekitavat stressi poleks.

Suur Sämm stressist:

Kogujamees – vastu tulles lugejate ilmselgele nõudmisele – 😀 –

STRESS – sotsioonika valguses

Stressiteema on niivõrd populaarne, et sellest ei saa kuidagi mööda minna. Stressi määratakse kui mistahes organismi pingeseisundit vastuseks nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjutustele selle elulistele tingimustele. Tänapäeval tabab meid stress sageli ka töökohal. Kuid see, mis kutsub esile stressi ühel inimesel, ei põhjusta jällegi stressi teisel. Stressi käsitlemisel tuleb samuti lähtuda sellel kodulehel kirjeldavast tüpoloogiast.
Erinevate tüüpide eelistused ja stress

 

Siin on mõned situatsioonide näited, mis on enam sagedasemad stressitegurid erinevate eelistustega inimestel.

 

Ekstravert (I) – Introvert (E)

 

Projekti iseseisev teostamine on stressiks Ekstraverdile (E), kuid virgutab Introverdi (I) tegevust.

 

Tegevuse katkestused, mis ei võimalda keskenduda ja kontsentreeruda (on stressiks Introverdile (I), kui virgutavad Ekstraverdi (E) tegevust).

 

Sensoorne tüüp (S) – Intuitiivne tüüp (N)

 

“Ajurünnak” on stressiks Sensoorsele tüübile (S) ning virgutab Intuitiivse tüübi (N) tegevust).

 

Konkreetse informatsiooni kogumine projekti jaoks on stressiks Intuitiivsele tüübile (N) ning virgutab Sensoorse tüübi (S) tegevust.

 

Mõtlejatüüp (T) – Tundetüüp (F)

 

Isikutevahelised kontaktid kolleegidega on stressiks Mõtlejatüübile (T), kuid virgutavad Tundetüüpi (F) tegevust.

 

Ideede või projektide kriitika, nõrkuste otsimine on stressiks Tundetüübile (F), kuid virgutavad Mõtlejatüüpi (T) tegevust.

 

Otsustajatüüp (J) – Kohanejatüüp (P)

 

Kui tähtis projekt võetakse päevakorrast maha, siis see on stressiks Otsustajatüübile (J), kuid virgutab Kohanejatüüpi (P) tegevust.

 

Jäiga kavandiga ning rangete ajaliste tähtaegadega projekt on stressiks Kohanejatüübile (P), kuid virgutab Otsustajatüüpi (J) tegevust.

 

Professionaalne tegevus ning tüpoloogilised eelistused

 

Nagu lugeja on juba märganud, tegevus, mis on vasturääkivuses inimese tüübi loomulikule stiilile, võib kutsuda tal esile stressi. Stressiga võitlemiseks me aegajalt peamegi looma mitmekesisust igapäevases töös. Teades ja võttes arvesse oma tüübi, mõtiskledes oma tööst ning teostatavatest ülesannetest, suudaksime me leida paindlikum lähenemine oma vajaduste rahuldamiseks? Selleks et vaadelda suhtumist töösse läbi tüpoloogia prisma, võiks pöörduda alljärgnevale toimingute loetelule, mis vastavad erinevate eelistustega inimestele. Neile mittevastavus võib osutuda stressi põhjuseks.
Ekstraverdi (E) tegevus

 

Eelistab töötada koos teiste inimestega.

 

Pühendab palju aega telefonikõnedele.

 

Sageli toimib koostöös kolleegidega.

 

Tegutseb kiiresti ning eelistab mitmekesisust.

 

On avatud ning sageli arutleb midagi teistega.
Introverdi (I) tegevus

 

Tuleb iseseisvalt tööga toime.

 

Suhtlemisvahendina kasutab sageli elektroonset posti.

 

Katkestab aegajalt toimingut tähelepanu kontsentreerimiseks.

 

Mõtiskleb enne kui asub tegutsema.

 

Võib sügavalt kontsentreeruda millelegi ühele tegevusele.

 

Eelistab arutleda midagi nelja silma all, võttes arvesse kõike aspekte.
Sensoorse tüübi (S) tegevus

 

Tähelepanu all on reaalsus.

 

Millegi teostamiseks kasutab äraproovitud meetodid.

 

Laskub üksikasjadesse.

 

Veendub, et faktid oleksid täpsed.

 

Oma toimingutes toetub oma kogemusele.

 

On praktiline.

 

Intuitiivse tüübi (N) tegevus

 

Võtab arvesse sisetundeid.

 

Otsib uusi meetodeid vanade ülesannete lahendamiseks.

 

Eelistab põgusaid ülevaateid.

 

Veendub, et faktide tähendus on selge.

 

Toimib lähtudes võimalustest.

 

Käitub kui keeruline natuur.
Mõtlejatüübi (T) tegevus

 

Objektiivselt analüüsib situatsiooni.

 

Seab kriteeriume ja standardeid.

 

Märkab ja kritiseerib nõrkusi.

 

Keskendub ülesannetel.

 

Otsuste vastuvõtmisel lähtub loogikast.

 

Esitab küsimusi situatsiooni selgitamiseks.

 

Tundetüübi (F) tegevus

 

Hindab situatsiooni lähtudes isiklikust kogemusest.

 

Adapteerub individuaalsetele erinevustele ning nõuetele.

 

Osutub tähelepanu positiivsetele aspektidele ning väärtustab neid.

 

Keskendub protsessile ning protsessist osalejatele.

 

Otsuse vastuvõtmisel lähtub empaatiast ning isiklikest väärtustest.

 

Arvab, et küsimused vaid rõhutavad erinevusi, mitte aga soodustavad harmooniliste suhete seadmisele.
Otsustajatüüpi (J) tegevus

 

Organiseerib ennast ja teisi.

 

Planeerib, et tulla toime ülesandega.

 

Eelistab teada ajalisi parameetreid ning lõpptähtaegu.

 

Kavandab protsessi, et vältida “tulekahjusid”.

 

Lõpetab ühe tegevuse ning alles siis liigub edasi.

 

Plaanib „musti stsenaariume“.
Kohanejatüüpi (P) tegevus

 

Läheb protsessist üle plaani väljatöötamisele.

 

Et ülesandega toime tulla, usaldab omaenda lähenemist planeerimises.

 

Eelistab paindlikku lähenemist ajaparameetrites lõplikke tähtaegade asemel.

 

Kavandab toimingute teostamist viimasel hetkel.

 

Valmis ümber hindama oma väärtusi.

 

Loodab imele.

 

Paljud elukutsed nõuavad erinevate kohustuslikke tegevuste täitmist, kaasa arvatud neid, mis sisalduvad eelistuste loetelus. Siiski, kui kulutada suurema osa ajast tööle, mille suhtes puudub eelistus, võib see viia stressile. Seega, tuleks veelkord suunata pilk loetelule, et selgitada, millised tegevusliigid pole seotud antud inimese psühholoogilise tüübiga. Kui sellised on olemas, kutsuvad nad esile stressi?

 

Mida võiks teha?

 

1. Võiks tegeleda antud tegevusega koos vastava tüüpi inimesega, kellel see ei kutsu esile stressi?

 

„Kui sa annaksid mulle aruande, siis ma selle kirjutaksin“ (räägib introvert ekstraverdile).

 

„Kui sa valmistaksid ette eelarve tervikuna, ma täidaksin kõik ise põhjalikult ära“ (räägib sensoorse tüübi esindaja intutiivsele).

 

2. Võiks asendada mitteeelistavat tegevust hingele lähedasemaga.

 

Paljud inimesed võivad mõnda aega teostada „mitteeelistavat“ tööd, kui luua sagedasi vahepause.

 

Võiks pakkuda enesele ergutusi. „Kui ma lõpetan aruanne täna hommikul, siis kutsun sõbra endale õhtul külla“ (ergutus ekstraverdile).

 

3. Võiks teisiti formuleerida ning ümber jaotada tegevusi ning tõsta neid nende hulka, mis on antud isiksusetüübile lähedasemad.

 

Tundetüüpi inimene: „Kui mind palutakse kritiseerida kellegi plaani, siis ma võiksin vaadelda seda kui võimalust osutada neile toetust ja abi“.

 

4. Võiks teha teist tööd või täita teist rolli kujunenud situatsioonis.

 

Võiks antud tüüpi inimese tegevust vaheldada teiste tegevusliikidega.

 

Võiks lülituda ümber teistele rollidele, ehk minna üle peamistest rollidest episoodilistele või vastupidi.

 

Muidugi, eksisteerib veel palju teisi tegureid, mis ei sõltu antud tüüpi eelistustest, mis võivad tekitada stressi.

 

Stressi allikatel, või stressoritel, on erinev päritolu ning enamik uurijaid jaotavad neid kahte põhigruppi:
– füüsilised;
– sotsiaalpsühholoogilised.

 

Füüsiliste stressorite hulka loetakse järgmised:
palavus, külmus, müra, füüsiline vägivald, haigus, halvad töötingimused.

 

Sotsiaal-psühholoogiliste stressorite hulka kuuluvad:
a) perekondlikud stressorid: tüli, lähedase haigus/surm, erinevused harjumustes, probleemid lastega jne.;
b) ühiskondlikud stressorid: tööpuudus, inflatsioon, kuritegevus, keskkonnasaasatus;
c) tööga seotud stressorid: tööteostamise tähtaja ületamine, transpordihäired, konkurents, vallandamise või muude sanktsioonide oht, oma ebakompetentsuse tunnetamine, probleemid töökaaslastega jne.;
d) isiksustevahelised stressorid: erinevused väärtushinnangutes, konfliktid transpordis (teenindusasutuses, naabritega) jne.

 

Stressi tagajärjeks peetakse häireid erinevatel tasanditel:
füüsilisel, emotsionaalsel, käitumuslikul ja intellektuaalsel.

 

Füüsilisel tasandil võivad olla järgmised häired:

 

– unetus;
– vereringluse häired;
– seedetrakti häired/söögiisu puudumine;
– lihaste pingeseis;
– peavalu;
– kehatemperatuuri tõus/langus;
– südametegevuse häired jne.

 

Emotsionaalsel tasandil:

– ärrituvus;
– depressioon;
– afektid (emotsionaalsed vapustused);
– vaenlikkus jne.

 

Käitumuslikul tasandil:

– töölt puudumised;
– kvaliteedi ja efektiivsuse langus;
– ülimäärane suitsetamine/alkoholi tarbimine;
– töömotivatsiooni ning professionaalse kasvupüüe langus.

 

Intellektuaalsel tasandil:

– adekvaatse situatsiooni hinnanguvõime halvenemine;
– hajameelsus;
– ebatäpne ning ebaloogiline mõtlemine;
– loomingulise potentsiaali langus jne.

 

Traditsioonilised psühholoogid (nende seas ka väga tuntud ja autoriteetsed), kes ei tunne sotsioonikat, stressiteema käsitlemisel lähtuvad inimesest kui mingist amorfsest olendist. Sageli nende nõuanded piirduvad soovitustega nagu: naeratage teineteisele, olge üksteise vastu viisakad, äge ärrituge jne. Aga kui sinu suhtepartneriks osutub näiteks partner kellega olete sotsioonilises konfliktses suhtes? Sel juhul te iseendale aru andmata tahtmatult astute teineteise “konnasilmadele” ning mingit naeratust ja viisakust ei saa siin eriti oodata. Vastastiku ärritusest kõrvalehoidmisest rääkimata.

 

Lähtudes sotsioonikast stressijuhtimisprogrammide loomine sõltub paljus inimeste individuaalsete erinevuste ning sellega seotud stressiallikate mõistmisest. Sõltuvalt sellest millisesse psühholoogilise tüübi hulka kuulub inimene, ta vastavalt sellele reageerib tema ümber tekitatavatele stressoritele. Vastavalt reageerimisiseloomule stressorile võib eristada sotsiotüüpide põhigruppe mis on omavahel ühendatud neile üldiste psühholoogiliste tunnustega. Põhitunnustena esinevad siin järgmised paarid:

 

ekstravert (E) – introvert (I)
otsustaja (J) – kohaneja (P)

 

Esimene tunnustepaar osutab indiviidi tendentsile kas olla aktiivsel positsioonil stressori kui objekti suhtes (E), või passiivsel, lubades tal lasta ennast mõjutada või alluda situatsioonile (I).

 

Teine paar osutab inimese püüdlustele toimida stressisituatsioonis kas teadud kindla algoritmi (täpse järjestuse) kohaselt (J), või spontaanselt, sõltuvalt objektiivsetest teguritest või sisemisest seisundist (P).

 

Seega meil on neli sotsiotüüpide gruppi:

ekstraverdid – otsustajad (E**J) ehk stressitreenitavad;
ekstraverdid – kohanejad (E**P) ehk stressistabiilsed;
introverdid – otsustajad (I**J) ehk stressipidurdavad;
introvertidid – kohanejad (I**P) ehk stressimittestabiilsed.

 

Et teha lugejale sotsiotüüpide mõistmist lihtsamaks on kasutatud, siin ja edaspidi, kõrvuti nii Myers-Briggs metoodikas, kui ka sotsioonikas (pseudonüümid sulgudes) kasutusel olevaid tähistusi.

 

Stressitreenitavate (ekstraverdid – otsustajad) gruppi kuuluvad ESFJ (Entusiast), ENFJ (Kasvataja), ENTJ (Ettevõtja), ESTJ (Administraator).

 

Nimetatud sotsiotüübid toimivad kindlalt vaid stabiilsete ja ettearvavate situatsioonide tingimustes. Nad kalduvad autoritaarse juhtimisstiili poole, praktiseerivad jooksvat kontrolli ja arvestust ning püüavad maksimaalselt reglementeerida tegevusprotsessi. Neil jääb sageli puudu paindlikkusest ja diplomaatilisusest juhtimisotsuste vastuvõtmisel väärtuste ja prioriteetide vahetusel, „tulekahjude kustutamisel“.

 

Teiselt poolt, otsustajad ekstraverdid mõistavad uutmiste vajadust ning vabaturu eeliseid, et kiiresti vahetada vanu tehnoloogiaid ja teha vajalikke ümberkorraldusi inimressursside juhtimise valdkonnas. Vaatamata teatud moraalsetele ja materiaalsetele kulutustele, sotsiaalsete pingete ja konfliktide kasvu arvelt sundivad nad end adapteeruma uutele tingimustele.

 

Kõigele sellele aitavad kaasa nende sellised omadused nagu kindlus, sirgjoonelisus, head administratiivsed ja liidri võimed ning juhtiv „koleeriline temperament“, mis tagab kõrget energeetikat, impulsiivsust ja võitlejaiseloomu ning aitab ületada pikaajalisi koormusi ning raskeid takistusi. Nad ei põikle kõrvale võitlusest paljude stressiteguritega ning omandavad kogemust ja karastust, mida sageli pole suutelised teised isiksusetüübid.

 

Stressistabiilsete (ekstraverdid – kohanejad) gruppi kuuluvad ENTP (Otsija), ESTP (Marssal), ESFP (Poliitik) ja ENFP (Soovitaja).

 

Stabiilsus stressorite suhtes nimetatud sotsiotüüpidele on omane tänu selliste psühholoogilistele omadustele nagu paindlikkus, kohanemisvõime, kompromissivalmidus, „sangviinilise temperamendi“ domineerimine.

 

Sellised tüübid on efektiivsed sageli vahelduva turukonjunktuuri tingimustes, täpse seadusandluse puudumisel, poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ebastabiilsuse puhul. Nad orienteeruvad kergesti kaoses ning situatsiooni kiires muutuses, tulevad hästi toime „tulekahjude kustutamisega“, operatiivselt reageerivad mistahes struktureerimata infovoogudele.

 

Ja vastupidi, rangetes bürokraatlikes, staatilistes orgstruktuurides tunnevad nad end väga ebamugavalt, neil kaovad ajendavad stiimulid loominguliseks tegevuseks ja ettevõtlikkuseks.

 

Stressipidurdavate (introverdid – otsustajad) gruppi kuuluvad INTJ (Analüütik), ISTJ (Inspektor), ISFJ (Hoidja) ning INFJ (Humanist).

 

Tänu juhtivale „flegmaatilisele temperamendile“ need sotsiotüübid üsna vastupidavalt taluvad stressigeensete tegurite survet, säilitades sealjuures suhtelist töövõimet ning moraalset vastupidavust.

 

Otsustaja tunnus mängib stabiliseerivat rolli aidates taluda pikaajalist koormust, distsiplineerides inimest. Introvert-otsustaja on väga aeglane ning järjekindel, tal on head täitja omadused, temale võib loota kõige raskemates situatsioonides.

 

Stressimittestabiilsete (introverdid – kohanejad) gruppi kuuluvad ISFP (Vahendaja), INFP (Lüürik), INTP (Kriitik) ning ISTP (Meister).

 

Introversioon kitsendab võimalustediapasooni suurte stressorite arvu fikseerimiseks ning nende ületamisteede väljatöötamiseks. Introvert liiga palju tähelepanu ja energiat kulutab üksikutele stressoritele ning ei jõua reageerida teistele. Stress läheb üle distressiks (negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees, mis pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni) ning inimene kaotab stabiilsuse, alludes situatsiooni võimule. Sellele aitab kaasa juhtiva „melanhoolse temperamendi“ olemasolu mis on omane introverdile – kohanejale.

 

Kohaneja tunnus teeb neid sotsiotüüpe sõltuvateks jooksvast meeleolust, kus nad on võimelised kiiresti üle minema eufooria seisundist tugeva depressiooni seisundisse. Nad on liiga tundlikud ja sugereeritavad, vajavad moraalset tuge ning autoriteedi tahtejõulisemate ning dünaamilisemate partnerite poolt.

 

Seepärast nende efektiivsus sõltub väga positiivsest psühholoogilisest kliimast grupis või võimalusest saada kvalifitseeritud abi probleemide tekkimisel.

 

Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised:

 

suitsetamine;
liigne alkoholitarbimine;
narkootikumide tarbimine;
vähene liikumine ja istuv eluviis;
ebatervislik toitumine.

 

Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele.

 

Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:

 

unehäired;
suitsetamine või alkoholi tarbimine;
muudatused toitumisharjumustes;
pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes;
seksuaalprobleemid;
äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud;

 

Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:

 

väsimus;
peavalu;
lihaspinged;
seedimisprobleemid.

 

Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:

 

masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus;
mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha;
madal enesehinnang.

 

Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Tööülesannetes ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende tegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord töötavad suure õhinaga, teinekord löövad aga käega (töötavad justkui hookaupa). Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Kaaslastega suheldes reageerivad ägedalt üsna tühistele märkustele. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja st on tasakaalutud ja kohati agressiivsed. Suhetes inimestega on järsud ja otsekohesed. Räägivad kiiresti ja kirglikult ning neil on ilmekas miimika. Ka nende liigutused on järsud ja hoogsad. Nad on algatusvõimelised, tegutsevad ja otsustavad kiiresti ning kalduvad riskima. On kangekaelsed ja eesmärgi saavutamisel ebajärjekindlad. Nad on leppimatud teiste puuduste suhtes kuid ei pea pikka viha. Koleeriku puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine ja nende meeleolud kipuvad järsult vahelduma. Neid tuleb aeg-ajalt kutsuda enesevalitsemisele, püüda kasvatada neis rahulikku ja rütmilist tööd.

 

Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Töös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma ja keerulistes olukordades säilitavad enesevalitsemise. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja suudavad kergesti uut haarata. Sageli nad ei vii alustatut lõpule, haarab uuest ettevõtmisest innuga kinni, kuid jahtub kiiresti maha, kui ettevõtmine lakkab huvi pakkumast. Võivad end ülehinnata, kuid oma ebameeldivusi ja ebaõnnestumisi elavad üle kergesti ja kohanevad kiiresti uutes olukordades. Huvides ja kalduvustes on püsimatud. Peavad ühekülgset, igapäevast vaevanõudvat tööd koormavaks, kuid on vastupidavad ja töövõimelised. Nad leiavad kiiresti inimestega kontakti, on head suhtlejad ja abivalmid. Ei talu üksluist ja monotoonset tööd, sest tundmused tekivad ja vahelduvad neil kiiresti. Vahel ei suuda keskenduda ja mõnikord kipuvad asjast kõrvale kalduma. Nende kõne on kiire ja täpne. Nad uinuvad ja ärkavad kiiresti. Sangviinikutele tuleb anda mitmekesist ja vahelduvat tööd. Neid tuleb suunata oma tööd analüüsima.

 

Flegmaatikud on rahulikud ja püsivad. Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks erinevates olukordades, on head enesevalitsusega. Oma tegemistes on järjekindlad ja põhjalikud. Võivad teha edukalt tööd, mis nõuab kestvat ja süstemaatilist pingutamist, täpsust, kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust. Nad on vaiksed ega armasta lobiseda ja kõnelevad rahulikult, žestikuleerimata. Üldiselt on nad väljapeetud ja kannatlikud. Ei kuluta jõudu asjatult ja järgivad rangelt väljakujunenud elukorraldust ja töösüsteemi. Saavad kergesti jagu tundepuhangutest. On vähe altid kiitustele ja laitustele. Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt tegevuselt teisele. Ka uutes olukordades kohanevad raskesti. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei pruugi leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega. Tegutsevad aeglaselt, töö planeerimisel on ettevaatlikud ja kaalutlevad kaua. Nad armastavad kõiges korda.

 

Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujedad, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu nad ei püüagi sageli ettetulevaid raskusi ületada. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust. Nad on kinnised ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega. Tahtmatult sobituvad vestluskaaslaste iseloomuga. Räägivad vaikselt ja mõnikord koguni sosinal. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib üsna monotoonne tegevus, mis nõuab üksikasjade märkamist ja täpsust. Nad on kohusetundlikud ja püüdlikud. Esitavad kõrgeid nõudmisi endale ja teistele. Kalduvad kahtlustama ja umbusaldama. Ebaõnnestumised on neile rasked ja tundes ahistatust ja nõutust. Erakordselt altid kiitustele ja laitustele. Melanhoolikud on haiglaslikult tundlikud, kergesti haavuvad, erakordselt solvuvad. Alistuvad nurisematult ja on passiivsed ning arglikud, taotledes teiste osavõtlikkust. Melanhoolikud vajavad julgustamist, ergutust, taktitundelist ja lahket kohtlemist. Negatiivse tagasiside andmisel tuleb olla ettevaatlik, et nad ei kaotaks usku oma võimetesse.