19.-22.veebruar

Kitselamba siniroheline algas. Majasisene ümberehitus, mis on eeldus uue talli ehituseks lõppes. Noore kuu sirbi all on totaalne torm – hobunad-lambadad istusid täna enamuse päevast see! – ja nii paljud otsad on sõlmunud ja uus aeg alanud. Kõige taustal ja üle aga on Puhhi lähedus. Ma tunnen ja aiman teda pidevalt. Ta räägib minuga. Ja eranditult alati, kui märki küsin, siis see tuleb. Nüüd juba nii selgelt, et ma tean, miks ta lahkus. Sai ametikõrgendust. See on meievaheline värk, mida seletan lähemalt siis, kui kadunud Puhh on teoks teinud selle, mille pärast ta läks.

Otsekui tellitud, avanes täna FBs, mis mul tööde taustal pidevalt lahti on, üks tekst:

KUI HINGED SIND JÄLGIVAD
Mõistmiseks, millal meid jälgitakse ja üritatakse kontakti saada.

– Lõhnataju tugevnemine ja järsk taju konkreetsest lõhnast, mis meenutab sulle minevikust pärit kohta, sööki, inimest. Hoolimata sellest, et sellel hetkel, millal sa seda tunned ei ole säärast objekti lähedal. See on märk sellest, et sinuga tahetakse kontakti saada ning näidatakse ennast.

– Sümbolite ja märkide pidev nägemine.
Hinged toovad meile märke läbi loomade, objektide, pilvede jne. Selleks nad viivad sinu mõtted ja pilgu objektile ning koheselt annavad sulle meenutuse seoses sellega. Üldiselt tulevad meelde minevikust pärit inimesed ja juhtumid. Teine võimalus läbi märkide ühenduse saamine on nii, et järsku leiad vanu esemeid kapist ning jääd nendega seonduvaid mälestusi meenutama ja kaotad ajataju. Järsk mineviku meenutamine hetkel, kus teil on teised plaanid, on seotud hingede tähelepanuga. Hinged peatavad meie tegevused ja suunavad meid minevikule, et näidata enda olemasolu. See, miks nad seda teevad, on lihtne – nad tahavad rääkida ja anda sulle hoiatusi. Kui me ei oska neid kuulda, siis nad hakkavad aina tihedamini tulema.

– Reaalsete häälte ja sõnade kuulmine hingedelt.
See on võimalik vaid hetkedel, kus me oleme väga haavatavad või nendel, kellel on väga tugevalt arenenud intuitsioon. Sellisel juhul nad ei tule heaga, vaid ebameeldivate uudistega. Üldiselt nad tahavad halba ette hoiatada, sinu ja tema vahelist “probleemi” lahendama tulla või ära sõnumisest teatama tulla.

– Tunne, et sind jälgitakse.
Kui jalutate õues või olete kodus ja tunnete, et keegi on teie seljataga või kõrvalruumis ning jälgib teid, siis see viitab hingede lähedusele. Sellisel juhul on teie aura avatud ja kaitseta ning läbi teie üritatakse informatsiooni saada või halvimal juhul positiivset energiat endale “söögiks” varuda.
Sellisel juhul soovitan kindlasti hakata tegelema aura-kaitsmisega, kuna need hinged võivad olla kellegi poolt saadetud, et muuta teid nõrgaks.

– Läbi une kontakteerumine.
Unes me võime näha kadunud lähedasi, kuulda reaalseid hääli ja tajuda, et keegi liigub meie toas. Kui tegemist on vaid rääkimise ja sõnumitega, siis soovitakse sind aidata. Kui tegemist on tumedate “olenditega”, kes hirmutavad meid ja üldiselt nad üritavad meid tirida, lämmatada või hirmutada, siis need on mürgised energia deemonid. Halbade hingede eest tuleb end kaitsta, kuna need võivad põhjustada erinevaid sõltuvushaiguseid, kahjustada tervist ja muuta meid eraklikeks.

– Elektroonika, seadmete ja valgustitega mängimine.
Tüüpiline kontakti otsimine on läbi erinevate elektripõhiste seadmete. Sellisel juhul on need hinged ärritunud, rahutud ja nad näevad võimalust kontakti saamiseks, aga kas siis meie ise ei soovi neile seda anda. Üldiselt sellised märgid tulevad neile, kes on loomupoolest avatud intuitsiooni ja kolmanda silmaga ning kellel on võime kuulata hingede sõnumeid. Sellisel juhul soovitan küsida endamisi “Mida te soovite?” ja lasta neil rääkida või märke tuua.
Kui te seda ei tee, siis suure tõenäosusega hing ei saa rahu ja võib muutuda meile kahjulikuks.

– Hinge nägemine.
Hingede, Inglite või energiate reaalne nägemine on haruldasem tavainimesele, lihtsam sündinud meediumile. Olen veendunud, et me kõik näeme elus vähemalt ühe korra piltselget hinge kujutist ja sellisel juhul on nendel väga kiire sõnum vaja edastada, mis võib olla elu või surma küsimus.

Hingedega kontakteerumine – Ingli-, intuitsiooni-, selgeltnägemise- ja astraalrännaku-kristallid.

Halbade hingede blokeerimine – Kõik aura-kaitse kristallid.

Head ööd!
Tene Laul ©

Ma pigem tunnen Puhhi puudutusi – kuulen teda – just sellistes olukordades, mis tema kui kiskja lahkumist põhjendavad ja taastulekut ametikõrgendusse ennustavad. Nagu öeldud, kui olen kaotsis kassi kehatut kõnet tõepoolest õigesti mõistnud, jutustan…

Sinakasrohekas kitsegrunge ja rohekassinakas lambalilleline nukutuba – taustaks ilmetu, ent materjalina ühtteist lubav undamine 😀 Mis see on? See oli eilne õhtu, kui saunatuba oli sisse seatud, kogu maja uues kvaliteedis puhas – ent ma võõpasin eile hommikul oma tuppa viiva trepi indigosiniseks, baasiks linaseemneõli, mis siiamaale kuivab – ja kassidel läks tükk aega, kuni nad ära jagasid, et ongi nii – libe ja märg trepp jätab tallad õliseks ja värvib kogu maja indililleliseks ja paneb eide ruigama 😀 Kitsegrunge, millest räägin, on uue sauna eesruumi sisustatud saunatuba – tudengi ja samas eluloo, vähenõudlikkuse ja eklektika napp põimik. Nunnu ja natikene kreisi. Ja undamine on eurolaulude üldnimetaja. Mõned erandid. Ja retrohõnguline Stig-Elina eurovissi. Õige riietus ja liikumine – ja selles lugudikus on midagi palju enamat kui praegu. Annaks taevas. Ja maksumaksja.

Nu, võidukas mää, Kitse-Kati? Ei, Lamba-Saara ei jõudnud uue looma-aasta saabumiseks mitte muhvigi valmis. Tegelikult sain alles täna ühele poole – sest olen oma sättimise-kasimise sekka kõik kirjatööd vastu võtnud, mida sel nädalal pakuti – kõlks ja kopik – ja torm ei lubanud tänagi nii põhjalikult puhata kui püüdsin. Ma tõesti püüdsin – ent seesistuvatele loomadele oli vaja sööta ja vett viia, pütimees käis, saunatoa riidekapp oli tuunida, üks tekst ja üks tellitud pakett saata, kirjad vastata, üle mitme päeva poes käia…

Ajahädas ja ribadeks rabanud Saara uinus oma aastasse luuseri tundega – elutoa diivanil -, võttis määsta vastu teel oma tuppa kinnisilmi vetsupotil tukkudes ja tähistas aasta esimest päeva generalnaja uborkaga, mida Avesta üldsegi ette ei näinud. Soone special scedule nägi.

Ma ei jõudnud enne aastavahetust viimasel päeval tavapärast viiendat tööpäeva teha ja kandsin kerge kaose uude aastasse kaasa.  Sõbrad tajusid seda. Võtsid lühikeste kõnede-kirjadega asjalikult, et hoolitsevalt ühendust. Merli ja Elis uurisid, kas põllumõnna ja minu vahel on kõik sujunud. Kessu ja Paavo naeratasid – olen Kerstile selle eest, et ta mu Civeniga kokku viis, lõpmata tänulik. Tahan Paavot kuidagi tänada ja tegusalt premeerida. Kristel lubas tulla ise siia sitta viskama ja puid tassima, kui ma mingit võimalust lõpuks ometi ühtki päeva puhata ei leia – ja Diana ähvardas mind spaasse uputada. Ingrid ja Reti ja…

Siin võiks olla nüüd väga lühike suurpuhastuse kirjeldus – mida iganes ma kätte võtsin, selle ära pesin ja kuhu iganes selle asja panin, selle koha pesin ka ära. Ja niimoodi millimeeterhaaval kogu kodu. On veel küsimusi? Tänan, ma ei soovi sellest rääkida. Iga eit on suurpuhastust teinud ja teab, mis see on. Hõõõõõh! Möödas.

Neljapäeval Indit koolist tuues kaapisime ehituspoodi liistude ning uute moppide-lappide-harjade järele- senised said ehitust sekundeerides otsa. Võtsin hepast kanistritäie ja viisin noortele sae. Misjärel tekitasin jooksujalu ülejala puhastatud talli. Õnneks on Indi viimastel päevadel väga põhjalikult hobudega tegelnud – ka Manniga ratsutanud! – nii et ma ei pea nende unarusesoleku pärast põdema.

Köök ja koridor võtsid veel kaks tundi, enne kui järjekordselt oma tabelite-paberitega Margoti juurde jõudsime. Reede hommikul lendasin nende dokude pakiga helendades priasse. Sesmõts, et armatuurlaud teatas, et panda rallib aku pealt. Teretorekene.

Kui kullaKullakesega paberid üle käisime, helendasin Tebolari. Genekas. Hõissa.

Paavo juhatatud projekti-Liia elab õnneks Maxima  taga – jõudsin ka jalaga sinna peaaegu õigel ajal. Oli ülikonstruktiivne konstrueerimine – nii talli kui maneeži asjus. Kusjuures leedi Orlova oli tuvastanud, et Männimägi oli siit kaks suurt küüni maha võtnud, mis on hooneregistris alles. Nüüd tuleb elumaja otsas olnu maha kustutada – ent talli juures olnu läheb faktiliselt taastamisele. Ja see lihtsustab kindlapeale kõiki asjaajamisi. Aitäh.

Koera järele pääsesin siiski pandaga – tahtsingi just kogu arvemaksmise orgia järel veel üht üsna suurt ja ümmargust, raisk. Koer kaasas, pistsin Retile ukse vahelt  piima ja millegi jaoks palutud ning tee peal ostetud nööbid – ikka kitsekorrektselt sinised 😀 – ja jätsin rõõmsalt Tauuuu-hüüdnud tütretütre endale jahmunult järele vaatama. Bella ühel pool ja esimese pesakonna tütar Elsa teisel pool autoakent polnud just parim kombinats.

Seejärel sattusin koera kooli ette autosse jättes sahmaki otse aktusele! Valtu koolis oli aastapäeva-aktus, kus Indi koor esitas kaks ülivõimsat laulu, Eesti muld ja Eesti süda tuli kordamisele ning reformarist eurokomisjoni noor boss Kalle Palling rääkis lastele euroliidust kui puuviljakorvist. Selgus, et mul oli sinna ootamatule aktusele – kus Indi oli issanda abiga puhtalt ja stiilselt riides, mitu asja. Pea kõigi õpetajatega midagi rääkida – ja mul endal olid ka puhtad riided! Peaaegu – kui Bellat metsatalust paaritusest ära tõin, sain seelikusabasse nende väikese musta naabrikoera, kes mindpidi üles ronis ja musi noris 😀

Koju jõudes järgnes ahjutule paistel tunnike läbi arvuti maailma käitamist ja oma tööjärje väärindamist – sorry, projektikirjutaja kõnepruuk on külgen. Kessu kirjale vastasin muu hulgas:

Paavoga viisid mind kokku per e-mail – soovitasid temalt varjualuse püstitamise kohta küsida. Küsisin. Ja meist said sõbrad 🙂

Mul on uus magamistuba.

Vanas magamistoas on saun.

Vana saun on lammutamisel.

Ja kohe kui Paavo näidatud Liia abiga ehitusluba käes, siis uus tall püstitamisel.

Misjärel on lammutamisel ka vana tall.

Ja siis tuleb sellele kohale 20×30 multifunk-varjualune – hobustele, üritustele, teatrile…

Ise olen üksildane emahunt – elus pole nii mitmekihilist rügamise-rabamise-rabistamise-rehkendamise-rassimise aega olnud – eks loodan selle eest bonust, ju nõu 😀

Möödunud aastal tähistasime koos naistepäeva, mäletad?

Kogu liikumaloksumine ja uuele tasemele trügimise puhang algaski sellest päevast, mil koos Sinu, Tiidu ja Sandraga siin alleed korrastasime.

Tol päeval osteti hulk lambaid, mis aitas mul arved maksta, algas töödeseeria, mida see alleekorrastus algatas – öösel sünnitas koer võrratu pesakonna – ja edasi on aint üks rassimine ja ronimine oldki 😀

Armastan Sind hirmus-üli-ütlemata väga.

Saue-Joosepi uue pakkumise peale helistasin uuesti Kullale – kohendasime. Ja homme, esmaspäeva hommikul lähen uuesti tema juurde. Reti sai Tartust legendaarse Sõritsa tütrelt paketiküsimise – mis võiks läbipõlemise ennetuses Soone talus sisalduda. Jess! Bokse tehes  ja Indi hobutegeluse oma kallistustega üle käies mõtlesin välja paketi nii Elitéle kui kõigile teistele sõbralikele kollektiividele. Oh õnne, et Reti ja Indi on minuga tööjaotuses – müügi- ja hobukallistuse ühistöö jätab mu ellu, aitähaitähaitäh!

Õhtul tuli akadeemik Toomas olulist asja ajama, kaasas Haapsalu kuursaalist, mida tema tütar pidas, üle jäänud tõhusad fajanssnõud – ja pärast seda helistas Floridas Haldi, kellega tund aega lobisesime. Kõigest.

Võtsin pärast Toomase soovitud teksti kirjutamist ja printimist nimekirja hambu – mul on jah igaks eluvaldkonnaks oma nimekiri – mille kohta Terje, kellel on ka, itsitas, et tema suurim kiri koduseinal on… 112 😀 –  ja tegin puhtale kodule tubahaaval kujundusliku kallimusipai. Magamistuba sai kardina ja Indi-punutud köiest patsi ukse liistuks, Indi baldahhiini nõelusin terveks, elutoa kardin sai pestuna uuesti üles ja aknaraamid lõpliku lihvi, köögilaud värvitud ja puuduv nurgaliist kahekordse köiega asendatud, kasside pissikausinurga  katsin värske osbga, vannitoas said ilu pärast üles kleebitud-riputatud kalad-jalad-kardin,  saunatoa mööbel sai pisiparandused ja esimese uue värvi kihi, oih – tuli ikka meelde alles siis, kui Indi juba magas, hobunatele õhtumusid viia ja lahkunud saunast viimased toominganotid ära tuua. Indi lülitas sauna boileri välja. Kõik. Aitäh. Head teed.

Selja tulitamise tõttu diivanile voolates avastasin, et igas ajalehes on Sõnum… Ja sealsamas ma ka ärkasin. Hommikul printisin Toomase palutud sotsiaaldemokraatliku üleskutse välja. Misjärel sain kirja nagu dopingu.

Katre: Need on need vägeva energiaga isiksused, kes pürgivad oma unistuste suunas ja sellega kutsuvad neid esile, unustades sageli, et inimestele nende k6rval ei ole nii palju energiat antud ja need hääbuvad, kuna tahavad kaasa tulla, kuid ei jaksa sammu pidada ….
Selleks on vaja ikka ja jälle tuletada meelde, et enne kui oma unistuste poole pyyelda on vaja kutsuda oma ellu ka hingesugulasi ja Sinuga koos ühes energias v6nkuvaid isiksusi … et ise k6ike ära ei peaks tegema. … no näed – tuletasingi ühtlasi ka endale seda olulist kunsti jälle meelde 😀

Kombineerisin Indile olemasolevast toidukordi.

Oli sisetunde järgi otsustav toiduvarude lõpetamine. Hommikuse emmemiseringi järel tegin uude saunaahju tule – et värvimine-peitsimine kiiremalt taheneks – trepp siniroheliseks ja möblu valgeks – saunatoa seinale porgandiloor, sellega vooderdan suveks ka majapealse külalistetoa, kui mu pakette pidi saabuv rahvas öömaja vajab, aga telkimiseks on liiga padu. Peaksin vist juba oma paketist tasapisi ka siin rääkima hakkama – aga teen seda, kui Sõritsa-seltskonna tagasiside Reti kaudu tagasi tulnud.

Maasool Toomas tuli teist ringi – väljatrükkide järele – näppis mu sinist treppi ja prognoosis, et õli kuivab nädal aega…

Kuni saunatuppa kardinat ja veel üht Indi-punutud patsi paigaldasin, tegid kassid kogu maja sinirohelilleliseks – kui silmaga nagi – Aleksander saagis kunagi sel nagil miskipärast nurga maha, joonistasin haava peale silma ja nii sehve on, et tõin eelmisest saunast siia üle – pesunööri paigaldamine jääb  Mihklile – talle on homseks koostatud nibinabi listikene käterätinagidest ja kolmest Reimo trakatsikastist püsti kukutatud heinarullist, mille kambakesi külili peame nügima, muidu läheb ülihea hein lollisti hukka. Aleksandri Liu-toas merde jäänud kapile, mis veejoonest saadik spooni kaotas, tuli uus ja rõõmus nägu pühapäeva puhul täna.

Eile tuli kolmandat ringi tulnud Toomas – väljatrükke jäi väheks – minu printeri tahmakassett sai lootusetult tühjaks , Toomas tuli altkäemaksu-lepituse munadega Reeda juurde lähetada – jeerum, misasjaga me siin küll tegeleme… Toomase kadunud ema, endine Valtu kooli direktriss muheleb lõbustatult, arvan ma. Ahjah, ka Samaaria Stockmann on nüüdseks kadunud – eile maeti, õieti küll tuhastati vanaproua, kes seda lõputut riidekraami maale tõi… Aitäh. Puhka rahus, helde kaltsukuninganna… Talus, millega suvel täkkude sürrpidamise tõttu raginasse läksime, lahkus järjest kaks koera. Ja meie kassaPuhh… ohjahnoh…

Jõudsin just eile boksid puhastada ja puhkasin Nibirut kallistades selga, kui tulid projekteerijad-Orlovid. Kas niimoodi on võimalik elada? Kõik üksi? Päriselt? Sulane… traktor… lapsed… Rahurahu, kõik on kontrolli all 😀 Ehkki Jürile kippus mind vaadateskuulates naer peale ja Liia vaatas mind nagu ilmutust, sisendas nende käik turvatunnet ja usku õige asja ajamisse – hakati küsima asju, mida saan pakkuda ainult mina – ja mille edasi arendamiseks on multifunk maneeži vaja. Halleluuja!

Uute sõprade-koostööpartnerite lahkumise järel koorisin juurikad ahjus saunafooliumisse keeratud kängus-lamba-prae juurde. Jõudsin just õhtuse talitusega ühele poole, kui saabus Terje. Puuviljade ja õunakoogiga. Indi oli talle juba kõik ette näidanud, kui uute puudega tuppa vaarusin – toomingatüved said otsa – sukeldusin taas pärisriita – jeerum, mis saared kaaluvad… Inimene leiutas ratta ja tegi sellele käru peale, mamma Saara 😀

Kuni Indi ja Terje kahekesi teed keetsid ja kooki lõikasid, melissitaime kastsid ja salajutte rääkisid, läksin täitsa üksinda oma Sauna. Ja jõudsin… koju.

Meil on siin väga siva soojenev – ülimalt õrn ja tundlik, intiimne ja naiselik saun, millel pole midagi ühist senisega, mille puhul poolsoovitud külalistele heitsin – minge kütke endale – olge seal kusagil… See on nii isiklik ja habras saun nüüd, et ma ei kujuta ettegi, et seal võiks keegi mitte-päris-oma higistada. Tasandi ja stiili hüpe. Totaalne.

Olime nagu kolm Pipit. Indi ja Terje uurisidki Pipi-raamatut, millest ristsõna ja mõistatuste lahendusi otsisid. Mina kükitasin käterätikusse keeratuna sooja leso peal ja hoidsin jalgu kausis. Kodus…

Enne uinumist pani Indi Šunka pärast järjekordse nutu maha. Ütlesin talle, et kui mõni kutsikatest juhtub olema uus Šunka, paneme talle nimeks Tanka. Hunt siis küll, mitte lakota-keeli koer… Aga ma tean, et Šunka ei tule koeraks. Tanka sünnib ja läheb mõnda perre, kus tahetakse suurt musta emast koera… Pikk õhtuvestlus Terjega lõppes mu lubadusega, et kohe hakkan ennast hoidma, keskendun kirjutamisele-kirjutamisele-kirjutamisele, mis mul nii parunessi kui vallatute kurvide sõnul ikka uskumatult hästi välja tuleb… Terje kartusele, et endale liiga teen, palusin lahkesti meelde tuletada, kuidas ta ise 50aastasena oma tänase talu rajas, et 73sena seal hakkama saada. Hõissa…

Porganditega öömusi said hobundid eile hommikumantlis minult. Kusagil valitakse oirolaulu ja jagatakse mandariine… Tuttu. Võtsin Notsu suurte ja kestvate vabandustega kaissu – kui tahtsin teda siniõlisest trepist süles alla tuua, nägi ta elutoas koera, kribis mul sülest põgenedes käe ära ja ise kukkus vasakpoolsete roietega vastu treppi. Anna andeks, äpukiiss… Ah, ta teadis ise ka, et ma ei teinud talle meelega haiget. Ja ronis hästi kobalt ja ettevaatlikult mu seljale samasse kohta, kus tavaliselt Puhh magas… Täna püüdis ka Indi sääri Puhhi moodi silida… Asendamatud, asendatavad… Ametikõrgenduse saajad ja kodu uuele tasemele tõstjad… Ikka eriti hea seltskond oleme. 800eurone pakiliste, 99 000euroline tasapisiste arvete vall üha ees.

Saame hakkama.

Pühapäevast hingamist sooritasin liigset õli trepilt maha võttes – sinine pigment läks sellest muide aina paremaks. Ja kappi tuunides. Just enne seda solvusin Aleksandri peale väga teravalt ja valusasti. Läks üle. Ja kapp sai lõbus.

Saatsin Maryle tema teksti ära. Sibiauto saabumist oodates – see jäi kusagil mutta kinni – parandasin soknad ja kütsin ahjud ja viisin metsa servas kössitavad, külmetavad, libisevad ja ähmis hobunad tagasi talli – miski hämmastav apokalüpsik on õues praeguseni – äkiline edelatuul, Lius ilmselt onmeri kaevu taga. Aga meresoditud kapp on minul nüüd uut nägu…

Koostasin paketi Retile ja esimestele huvilistele, müügitöö tabeli ülevaatamine jääb esmaspäevaks, sest tegelikult käskisin endal täna puhata, aga… Nojaa, eks ma tegelikult võtsingi vaikselt ja rahulikult ju. Indi müttas suurema osa päevast naabrilastega metsas – saabudes olid punased kummikud servani vett täis 😀

Homme, esmaspäeval käivitub karussell Kulla ja Orlovidega, õhtupoolikul tulevad Babsud, Ingrid ja naabri-Anne. Teisipäeval, riigi sünnipäeval otsustasin minna koidikul Keavasse päikest vardasse laulma. Töölaual on lahti üksteist faili… Mitte miski ei muutu. Siin puhtal lehel ja uuel levelil, kuhu saabusin, on kõik sama tegus ja tuline – ainult palju ilusam. Sest… ma ei tea miks, aga nii on. Aitäh.

Ühelt tundmatult naiselt:

ma ei kuulu küll sinu fb sõprade hulka, aga siin on paras öelda oma suur aitäh su viimase raamatu eest! – lõpetasin just ANITA JA UFO ning olen üleni selle mõjusfääris praegu… Senini on su asjadest enim meeldinud romaan PUUGID KUUBIS. Aga alati võlud sa oma ütlemisega, oma väljendusviisiga… peaaegu iga lause on tõeline kirjanduslik MAITSENAUDING Aitäh ja lase aga edasi! Ahjaa, kui sulle tundub ehk imelik mu – eestlasele mitteomane – emotsionaalsus, siis teadmiseks, et ka mina olen pisut mustlastega seotud: nimelt oli mu vanaisa vaarema, kes elas 100-aastaseks (ja kõik tema järeltulevad põlved kah!) mustlanna!

 

Kiida lolli, rügab ribadeks 😀

Sellele naisele saatsin mustlashümni gelem-gelem refrääni sõnad.

Olgu meil õnne.

 

*

2015. aasta 19. veebruaril algas idamaade kalendri järgi rohelise puukitse (lamba) aasta. Loe, kuidas uue aasta saabumist väärikalt vastu võtta ja milliseid kingitusi teha erinevate tähemärkide esindajatele, et saabuv aasta oleks õnnelik.

Kits on pelglik, kuid samal ajal väga kangekaelne loom. Seega, kui tahate, et 2015 tuleks teie jaoks eriti õnnelik ja edukas, siis olge heas mõttes kangekaelne ja järjekindel.

Saabuva aasta elemendiks on puu, mis sümboliseerib kevadet ja hommikut. See on ka sünni ja tarkuse allikas. 2015 aasta on edukas aasta pere loomiseks ja laste planeerimiseks ning sünniks.

2015 aasta värvisümbol on sinine (rohekas). See on astroloogide arvates rahulik, lahke ja soodne neile, kes ihkavad rikkust või soovivad luua peret.

Kuidas kodu kaunistada?

Kits on rahulik ja vaikne loom, seega tuleks uut aastat vastu võtta pigem oma pere ja parimate sõprade keskel.

Kits on ka puhtusearmastaja ja seega tehke kodus suurpuhastust enne peoga alustamise. Tubade täielik koristus, kus pestud saavad ka kardinad ja tolm pühitud kõikjalt, ka voodi alt.

Oleks vahva, kui leiate kodust või ostate poest kitse puukujukesi ja asetate neid tubadesse. Kaela võiks neile riputada kellukesi või lihtsalt paelakesi.

Uue aasta kaunistuseks sobivad sinised ja rohelised lindid. Palju õhupalle ja peamine, et see oleks mitte ülepakutud, vaid pigem lihtne ja hubane.

Milline peaks olema pidulaud?

Uueaasta laud oleks soovitav katta puust nõudega. Pabersalvrätte võiks mitte kasutada, need tuleks asendada valgete riidest salvrätikutega.

Rahustamaks kitse, tuleks panna laua keskele väike korv rohelise muru või samblaga. Kuna kits armastab heina, siis sobib toidulaua menüüsse taimetoit, palju salateid, puu- ja köögivili. Ärge unustage ka maiustusi ja pähkleid.

Laual peaks olema ka piimatooted – olgu siis salatid, hapukoore sisaldusega kastmeid ja eri sorti juustu. Võiks olla ka midagi maitsvast kohupiimast. Mingil juhul ei tohiks olla uusaasta menüüs lambalihast toite.

Pidage ka meeles, et puukitse aasta alguse tähistamisel ei tohiks tarvitada alkoholi. Kui muidu ei saa, siis piirduge väikse klaasi vahuveiniga.

Mida kinkida kitse aasta alguse puhul?

Jäär – Praktilised jäärad vajavad majapidamises seda, mida nad saavad kasutada igapäevaselt. Kinkida võib näiteks midagi meeldejäävat –  fotosessioon või väike reis. Talle oleks see unustamatu kink. Kindlasti peaks seda tegema täiesti ootamatu üllatusena ning sa paned ta õnnest hüppama nagu lapse.

Sõnn – Sõnnile kingitusi tehes peab teadma, et neile meeldivad hingelise väärtusega ja mitte väga odavad kingitused. Nad austavad mugavust ja esemeid, mis on kestvad. Neile võib kinkida metallist või kivist nipsasjakesi ja kodukaunistusi. Selliseid, mis seisaks kapil või riiulil. Ärge kinkige odavaid asju ja peamurdmist nõudvaid mänge.

Kaksikud – Kaksikutele on kõige tähtsam tähelepanu, sisemine soojus ja hoolimine, mida te enda kingitusega kaasa annate. Neile sobib hästi olmetehnika või siis mõni huvitav raamat. Neile pole tähtis, kui suur või ilusasti pakitud on teie kink, vaid see, mida see sisaldab.

Vähk – Vähid on kollektsionäärid. Parim kink vähile on lisada midagi tema kollektsiooni või midagi uue kollektsiooneerimise alustamiseks.

Lõvi – Lõvidele on tähtis pigem kingituste tseremoonia kui kink ise. Meessoost lõvidele meeldiks kindlasti kingitused, mis aitaks tal vaba aega sisustada. Samuti antiiksed esemed, trofeed või automudelid. Naissoost lõvidele meeldivad kullast ehted, head parfüümid, kalliskivid ja nad ei ütle ära ka autost. Kui soovite lõvi eriliselt üllatada, siis lisage kingitusele suurte tähtedega tema initsiaalid.

Neitsi – Neitsile pole mõtet kinkida midagi, mis jääks tal riiulile seisma või kappi vedelema. Neitsile sobib kinkida kodutehnikat, kööginõusid või voodipesu. Väga hästi sobiks kinkida ärimehest neitsile märkmik või diktofon.

Kaalud – Nad on kahtlemata esteedid ning hindavad kunsti ja originaalsust. Neid peab üllatama millegagi, mis neile hingesooja teeks. Neile võib kinkida oma käsitööd. Naistele sobib hästi autoportree või luuletused – laulud, mis on loodud nende auks. Meestele võib kinkida vihmavarju, saapad või nahast kindaid.

Skorpion – Skorpionitele meeldiks midagi eksootilist. Nad hindavad raamatuid ja ajakirju esoteerikast, paranormaalsetest nähtustest, reisidest, ajaloost ja eksootilistest roogadest.

Ambur – Amburid on reisihimulised. Neile meeldiks saada reisiks vajalikke asju. Võib kinkida foto – ja videoaparaate, reisikotte või lausa puhkusereisi enda. Neile teeks eriti rõõmu, kui sellele reisile läheksite te koos temaga. Naissoost amburitele oleks tõeline üllatus üks lend õhupalliga, langevarjuhüpped või maisem kink – kontserdi pilet.

Kaljukits – Taktitundeline ja taibukas kaljukits võtab hea meelega vastu igasuguse kingi. Miski pole talle üleliigne. Talle võiksite kinkida riideid – näiteks mantli, kasuka, või lihtsalt pleedi. Igas tarbeesemes näeb kaljukits kasulikkust ja kõik, mis vajalik majapidamises, on ainult teretulnud.

Veevalaja – Ilu armastajad veevalajad on väga tänulikud, kui neile kinkida miskit ootamatud. Kõik, mis on seotud arvutiga, samuti plakateid meie galaktikast või klaasist mosaiike ja vitraaže. Võib ka kinkida kirevate ja erksate värvidega riideid.

Kalad – Kalad on väga tundlikud ja kunst on neile meelepärane teema. Selle asemel, et kaladele kinkida pilte või raamatuid, kinkige parem pilet muuseumisse. Koos võiksite käia ka fotosessioonil, nii jääb talle sellest päevast kaunis mälestus.

Allikas: Koduhaldjas.blogspot.fi

 

*

Märgakem ebapüsivust kõiges meie ümber. Ebapüsivus on justkui soovimatu tunne, kuid ometi nii loomulik ning eluks vajalik. Ebapüsivus tuleneb pidevatest muutustest meie ümber, kus miski ei jää püsima.

Mõtisklesin ebapüsivuse ja selle tõsiduse üle eile. Rebides lahti sellest tõsisest elust tekib tunne nagu oleks tiivad jälle seljas, korraks peatub maailm isegi ning kui ei peatu, siis tahaks seda peatada. Miks me võtame elu nii tõsiselt kui tegelikult ei saa me isegi elus endas kindlad olla? Kas maailmaruumis, kus elu muutub meie ümber iga sekundiga, oleks tark valida tõsine eluskeem või hoopis mängida kogu elu?

Proovisin tänases päevas mängida, näha kõike enda ümber justkui mängu ning mitte enda elu. Ühistranspordis olid justkui naeru ning nutunägudega mängukaardid, mis olid asetatud mängulauale- kõigil neist mängida oma roll ning osa. Kodus tantsida muusika saatel oli minu pisike elumäng. Märkasin elu enda ümber- taevas ja maailmaruum. Kogu see suur kooslus, mis võib muutuda vaid ühel loodusjõu mõjul. Muutused meie maailmaruumis on aeglased, kuid suured. Me ei märka seda, kuidas loodus meie ümber muutub ning arutleme päevast-päeva selle üle, kas täna tuli lumi maha valel või õigel ajal. On sel siis tähtsust? Kui prooviks sinagi vaadelda ühte päeva oma elus, kui mängu – kes on sinu mängukaaslased ning milline roll neil täita on. Kuidas on rollid jaotunud sinu eraelus ning tööelus?

Iga sekund loob meie elus mingi uue hetke. Mis peamine – ükski hetk ei ole püsiv. Isegi, kui me tunneme suurt vajadust peatada vahel aeg ning jätta teatud hetk meie ellu püsima, ei ole see võimalik. Me võime tunda end kellegagi imeliselt ning soovida, et nii jääkski, kuid mitte miski pole jääv. Kui kindlad me siis milleski või kelleski olla saame? Fakt on see, et ei saagi. Ning see ei ole halb ega kurb, see on lihtsalt elu kirjutamata seadus. Me saame olla kindlad vaid enda olemasolus ning see, millisena me oleme, sõltub samuti vaid meist endist. Kõik inimesed meie elus ei ole jäävad ning nende rollid võivad vahetuda kiiremalt, kui me sooviksime. Mõni inimene tulebki meie ellu selleks, et sealt sama kiirelt välja kõndida. Kõik inimesed ei ole loodud meie elus olema. Kui me seda lihtsat asja mõistame leiame palju vähem kohta pettumusele ning kurbusele, kui kellestki ilma jääme. Pea meeles, et mitte keegi ei saa sulle haiget teha, kui sa ei lase endale haiget teha.

Inimesi, kes meie ellu püsima jääksid on vähe, isegi vanemad ei ole meiegi tavaliselt elu lõpuni. Meie elus on vaid paar inimest, kes väärivad kohta meie kõrval terve elu ning oskavad seda kohta vääriliselt hinnata. Kõik teised tulevad ja lähevad- see on paratamatus, sest kõigil meil on mingisugune roll teineteise elus täita. Me pole loodud jääma teineteise kõrvale kauemaks, kui õppetunnid on õpitud. Seega oleks vale kellesegi klammerduda, ometi on see nii raske.

Ainus, mis sa teha saad, on muutustega kaasa minna ning mitte proovida neid enda elus vältida. Trots, mis tekib, kui miski meie elus muutub, on loomulik tunne meie kõigi jaoks. Kuid pea meeles, et kui kõik muutub kõik, siis muuda kõike. Haara need kiirelt mööduvad hetked oma elus enda kätesse. Naudi kõike siin ja praegu teadmisega, et muutused on elu loomulik osa. Ära tunne nördimust, kui keegi sinu elust välja kõnnib või rolli vahetab – miski sai lihtsalt uue kuju ning nii pidi minema. Valitse oma elu ning tee ise enda elureeglid. Ära lase kellelgi juhtida end paremale või vasakule, kuhu sa pöörata ei sooviks. Ära lase kellelgi endale halvasti öelda. Ära loobu kellegi ega millegi nimel oma unistustest või soovitud asjadest. Ole iga päev parim versioon endast ning õhtul tee endale pai.

Väldi tõsist elupilti, kus kõik peab toimima kindlate reeglite järgi. Proovi mängida ning märka, kuidas sinu ellu saabuvad mängukaaslased. Mitte mängukaaslased, kes sinuga mängiks vaid inimesed, kes oskavad samuti eluga mängida – tantsida üksi kodus, armastada väikeste puudelehtede ilu ning hinnata varajast tõusvat päikest. Inimesed, kes teevad sinuga koos maailma väiksemaid tegusid ainuüksi sellepärast, et teha neid koos sinuga!

Autor: Tuuli Mäemat