25.-26.veebruar

Kõige ja kõigi liikumaloksumine eeldab tunde – fukipaljutunde! – dokumente-pakette-pakkumisi-promo-produktsiooni-taotluste kirjutamist arvutis – selle järel vangun õue liialdamataöeldes pildituna ja käpudilla. Aga see on üks periood. Järgmine tuleb hoopis teistsugune.

Reedel 20.märtsil võiks ja peaks saama nii.
Kogunemine 10-11 – toidutegu ja majapidu seekord õues, elumaja jääb võimalikult süütuks.

11.47, kui päikesevarjutus toimub, süütame telgi juures lõkke.

Paarkümmend kutsutud-seatud inimest veedavad kividekütmise aja tegutsedes

– paar meest lõikavad latid-ehitusmaterjalid küttepuudeks

– naised-lapsed laovad tulemuse riita

– puhastame lambalauda põhjani, et villased daamid paari nädala pärast puhtasse pessa sünnitama saaksid hakata

– korjame kogu Soonet katva villapudi kokku

– teeme õunapuudele soengud

– viie ajal on Saara telk väikeste tüdrukutega

– kaheksa ajal on Kareka telk – mis lõpeb 00.45 kevade algusega

Hõissa 😀

Täna lõpuks ometi kirjutasin õige tõhusalt ilukirjanduslikku teksti. Või kolekirjanduslikku. Kuidas just võtta 😀 Trotsides lõputut kirjavahetust. Eesti Naine ja Rapla ettevõtlikud naised, Pärnu Postimees ja Jabara-Kaisa, Expolio ja Timmi, Raeki Janek ja Kristel,Kõue, Atla ja Alatskivi, produtsendid ja maneeži eelarve. Põllumõnnale sai üleeile õhtul kokkunibitud materjalihunnik – kunagise kudumise ja ristsõnade asemel tirisin multifilmiks lavastatud pingvinjuukase saatel oma elutööd taevast alla – tagaukse kaudu 😀 Ah, mõistukõne mõte selles, et ühe sulgunud portaali arhiivis on tuhandeid minutehtud töid, mis lähevad igaveseks ajaks säilitamisele.

Vastasin Puhka Eestis küsimustele:
1) Kuidas veedate suve Teie? Kas leiate aega puhkamiseks? Kui jah, siis millist puhkust kõige enam naudite?

*

Sel aastal lähen suvele vastu oma mõlema alaga – loovus ja loomad – täiskäigul. Aprillis poegivad lambad ja koer, mais üks hobustest ning teine läheb täku juurde, et igal kevadel oleks ikka vähemalt ühe varsa ootamise ülevat pinget. Lauri-Kare Laose ja teiste sõpradega tuleb meil võimalikult paljudele Eestimaa hetkelavadele mõisatesse ja puhkeküladesse näidend „Täisring“ – mõisahärra ja indiaanlase kohtumine 21.sajandi Eestis. Tänu teekaaslaste tellimusele mängime seda nii Sargveres-Alatskivil-Kõuel-Atlas-Ohtus kui siinsamas Soone talus, kus näitemäng on osa paketist. Teine osa on ekskurss loomadega ühenduses olemisse. Kolmas osa paketist aga õhtune-öine indiaani higitelgi tseremoonia.

Puhkan loomade lasteaia emmemisest näitemänguga tuuritades. Tuuritamisest puhkan kodus ekskursioone ja tseremooniaid juhatades. Riitustest puhkan oma uusi raamatuid kirjutades. Kirjutamisest puhkan noori hobuseid õpetades.

2) Miks võiks puhkaja tulla sel suvel Raplamaale? Mis Teile endale Raplamaa juures kõige enam meeldib?

*

Raplamaa on mugavalt keset Eestit – kui juba läbi sõita, siis ka sisse astuda. Ta pole turismipiirkond – ent minusugustel kõrgharidusega loovur-mooridel on välja kujunenud võrgustik, kelle juures peatumine jääb eluks ajaks meelde. Terje Luik ja tema imeaed Mahtras, Margot Torn ja tema kitsefarm Ohekatkus, Ene Laur ja tema meeravitalu Lõpemetsas – me kõik oleme oma elulaaditaludega külastajatele avatud. Ma ise tunnen end nii Raplamaal kui kogu Eestis nagu oma enese toas – kõik on tuttav ja oma ning ma tean, kes ja mis on peateedelt ära metsateedele keerates. See on väga oluline. Siis ongi kodutunne.

3) Lühike tutvustus Soone talust ehk neile, kes sellest veel midagi ei tea?

*

Soone talu on põlises Kumma külas asuv vana ja pika ajalooga talu – www.aabramihobulausujad.ee – kus kirjanik Kati Saara Vatmann koos väikese tütre Maria Indira Murutariga kasvatab kihnu maalambaid, erinevat tõugu ratsahobuseid, kodulinde, kasse ja koeri ning paari-kolme raamatut aastas. Ajakirjanikuna maksab Kati oma arved, kirjaniku ja ettevõtjana tagab arenduse. Sel kevadel rajab hea nõid oma tallu vanima tütre Margareta ja väimehe Mihkel Babtšenko abiga uue talli, et vana talli lammutamise järel järgmisel aastal püstitada ruumikas varjualune. Seal tantsitakse ja mängitakse hobustega, tervendatakse ja tuunitakse inimesi veel enne, kui nad päris haigeks jäävadki, tehakse teatrit, mis on elum kui elu ise – ning millele tellimus on Soonele voolanud elust enesest.

4) Millised Eestimaa paigad on veel Teie jaoks erilised?

*

Terve planeet Maa on nagu üks väike käepärane nukutuba – millises-iganes Eestimaa kohas peatun – ikka Kodu.

Kui Kumma Toomas ja Andres Arrak rääkisid minuga aina konstruktiivset juttu, siis Jaanika on pööripäevatseremoonia ajal mujal ja Jaak kukkus Hagudi õunapuu otsast Jaaguranna voodisse pikemale meditatsioonile… Reti sai postkastitäie personaalseid pakette, mida laialisaates usinat näputööd teha. Eile õhtul vaatasime temaga oma managemendi-nimekirjad üle. Nüüd tuleb tsunami tekitada.

Saatsin emale Ameerikasse viimase paksu ümbrikutäie fotosid, mida jõuludest tänaseni kogusin. Enne kui ta Indirale omalt poolt pilte ega muud sisulist vastu ei läkita, enam postkaartigi siitpoolt teele ei lähe. Kuivõrd kõik on nagunii valesti ja halvasti, lõpetasin meeldimise-tõestamise-ärateenimise. Jah, kui mu ema on hädas, olen olemas. Aga nagunii ebapiisava-kõlbmatuna mingeid põlvejälgi liinil Soone-Jupiter rohekm ei lohista. Jupiter on muide linna nimi, mitte planeet 😀 Credo.

Viisin printeri kasseti Taigi täitmisele, kohtusin Konsumis lausa tillukeseks salenenud Karlaga – nii armas oli temaga üle pika aja lobiseda ja kallistada – võtsime Retiga ühe mitmest suitsuandurist alla, et ka Hausis oleks olemas.

Koristasin koos Hannaga maja – Indi oli päevast seikluspargis oimetu – ja pilvedealuse uue hooaja saatel lugesin Eesti Naise uut numbrit. Tundes ühel kasinal, aga kuldaväärt hetkel, et olen oma elu ja kutse üle sügavalt õnnelik. Aitäh.

Täna taas seitse põhjalikku kirja, joru dokusid ja läbirääkimisi – aga ka ilukirjandust, oo koleilusat loovurloomandust, mille teemal sekka loomadega nõu käin pidamas 😀

Väikese Ingli sõnum märtsiks 2015:

Märtsi märksõna on ristumine.
Meie teed hakkavad ristuma nii uute kui vanade tuttavatega.
Sõlmitakse rohkelt uusi tutvusi ja uuendatakse soiku jäänuid, nii eraelus kui tööalaselt.
Edukad saavad olema need ristumised ühel või teisel moel kõik.
Kui ristuvad ammuste tuttavate teed, siis ennekõike selleks, et lõpetada poolikuks jäänu, olgu selleks siis lahti rääkimata tüli või välja ütlemata armastus.
Kui eelmine aasta läks hobuse kapakuga ja tihti üsna perutavalt, siis nüüd hakkame kitsekeste/lammaste kombel ühtse karjana rohtu näksima aasal, aga alles siis, kui märts läbi saab.
Peresuhetes on sel kuul kaks äärmust, kas totaalne mõistmatus ja äärmuslikud tülid või suurepärane üheshingamine, mille tulemused end üheksa kuu pärast ilmutavad.
Need pered, kus asjad ei suju, võivadki lõplikult laguneda, sest sel kuul on nii palju uusi ristumisi, mis võib vana kõik paigast tõugata.
Vallalistel algab aasta magusaim aeg. Oi kui magus!
Kõik need uued inimesed, uued tutvused, uued kohad, milline värskus hingab vallalise hinges!
Need, kes on loonud omale mugavussuhte, kus kõik muidu justkui sujub, on nüüd probleemi ees. Märts toob nende teele selle õige, kelle nägemine südamerütmi kahekordseks ajab ja käed ka kõige tugevama närviga inimesel värisema paneb.
Ja vot mida siis nüüd teha? Jätkata ilma kireta mugavuselu või riskida uue, tundmatu algusega?
Selliste mõtetega liigutakse suveni välja ja siis südasuvi need vastused ka toob.
Mugavussuhete jutt käib kas tööasjade juurde. Isegi töö tahab meilt suuremat rõõmu ja kirge saada ja kes seni tööd kiretult teinud, aga üsna mugavalt, seda ootavad ees samasugused valikud. Kas minna kire teed või jääda vanasse mugavustsooni?
Märtsi lõpp küll lõhub jõuga mõned mugavussuhted ise ära, laskmata osapooltel otsustada, kuhu poole.
Jõuga sellepärast, et nii on vaja ja miks on vaja, on näha juba hiljemalt mai alguseks.
Märtsis tunnevad paljud, et vajavad vastuseid nii väga, et kohe peavad ennustaja juurde minema.
See ei ole hea valik ja just sellepärast, et otsused/vastused peavad tulema ainult ja ainult meie endi seest, meie enda südame järgi talitades. Kui keegi meid suunama hakkab, läheb kogu lugu veel keerulisemaks.
Kes märtsis tunneb, et on enesega ummikus, siis proovige oma meeled maha rahustada ja end kuulata. Kes metsa või mere äärde jalutama, kes rahuliku muusika saatel sohvale vedelema, kes lennukile ja teise keskkonda, aga vastused tuleb enese seest leida.

Kui märtsikuud vaadata alt üles, pilguga taevasse, siis piltlikult öeldes näeb see kuu välja selline, kus taevas on tihedalt täis ristumisi. Nii tihedalt, et taevas oleks justkui ainult üks suur joonistus joontest, mis kõik omavahel ristuvad.
Nii tihedalt on see kuu meil täis kõike uut. Me muudkui kohtume uute ja vanade inimeste ja võimalustega, et kuu lõpuks oleme omadega päris läbi.
Nii läbi, et osa, kellel käes hiilgav karjäär, tahavad selle hoopis lõpetada. Minna täitsa uues suunas, kus pole kedagi ega midagi.
Ei ole hullu, see läheb üle
Karjäär jätkub veel suurema hooga ja kõik ristumiste tulemusel tulnud inimesed ja olukorrad loksuvad aprilli esimestel nädalatel paika.
Niisamuti loksuvad paika uued ja vanad suhted, abielud, töösuhted. Kõik loksub paika aprilli alguseks, mille märts paigast ära lõi.
Mis muud, kui hoidke kinni ja nautige ristumisi!