5.märts

On see nüüd täiskuu, Hansode totaalne võit – Heiki jooks Orissaare Tamme eest viiski selle puu võidule! Hannes sai parlamenti ja üldse! – viroloogiline tühjakspuhastumine või veel miski muu, aga minu teadvusse ja energiatasemesse on saabunud tõeline tõusulaine. Alustasin päeva väga jõuliste pangandusliigutustega. Soone Saara saab alati hakkama!

Eile õhtul küsisin: Miks, oh miks on nii, et ma ei või arvutisse istudes rahulikult oma tekste kirjutama hakata, vaid pean tegelema managemendi-produktsiooni-jnega – miks ma pean igast päevast kolm-neli tundi kahlama dokumentides ja kirjakastides, ennast lammutama ja killustama… Otsisin juba siis, kui Brigita oli beebi, manageri – ja ikka sama jama. Ikka tuleb looming – kusjuures ikka 3-4 paralleelsed kirjatööd – managemendiga ühitada. Ja see ajab mu hulluks.

Hobunad toovad lahkesti hullust tagasi.

Aga miksmiksmiks ma ometi mänekat ei leia????????

Ikka ise, alati ja kõike ja viiel võimalikul moel ainult ise.

Appppii!!!!!!!

Eilenähtud filmis 1944 olid vastused KÕIGILE küsimustele. Seal peitus vastus ka küsimusele, mille tekitas kohtumine poesabas ühe õlise maamehega. Ta ütles mulle üle õla: see viie hobesega kulak maksab minu üheksaeurose arve kah – tema-juudi  jaoks põle see miskit, aga minu, tööinimese jaoks…Võimalik, et oleksin igas teises olukorras talle oma tööjuudi kulaku-kulakiga pasunasse valanud, aga pärast filmi… las ta tühi olla… Kulaki-kolaki-mölaki…

Nojaa, kui ma poleks koos Valtu kooliga kinos käinud, ei oleks ma sel hetkel täiesti võhivõõra taadiga poesabas silmitsi-sarvitsi ka ju sattunud.

Hommikul tegin pangale dokupaki – tänu väiketootjate otsetoetuse taotlemisele oli see mul enamvähem olemas. Sealt saabuvaga lõpetan eelmise investeerimiskrediidi veel ennetähtaegsemalt kui see mul niigi on juba õnnestunud – tuleva-aastane saba veel. Tasun arvetefrondi, mis eilse hulljulge sööstuga Pajo saeveskisse – et hobuste pea kohalt enne uue talli valmimist mitte katust maha võtta – vahelaes leiduvad 15 kobedat prussi jäävad maneežile – tõusis veel tonni võrra. Ja ma kroolin ja ruulin.

Sest kui mul on arved tasutud ja tagala turvatud, ei pea ma iseenese mänekana läbirääkimisi kerjuse tasandilt. Kui kontod pole miinustes, siis küllus tõmbab küllust, mitte tühjus tühjust. Aitäh.

Kui seni allaheitlikult taandunud mära astub esimest korda enda kaitseks välja, tekivad karjas uued reeglid – tõestas Taja. Kuulates kuldnokki ja veel keskeid, keda ma määrata ei oska, nägin, kuidas Maruusja püüdis tavapäraselt Tajat sügamispuu juurest ära ajada. Taja ei löönud ega hammustanud vastu. Keeras rinnuli Maruusja poole, põrutas jalaga vastu maad, väänutas kaela ja pruuskas.

Kõik. Vaikus. Ups, maitjaadnud, et see on  sinu  puu – olgu siis pealegi, uued reeglid, selavii… 😀

Pärast seda sügasid memmed südamlikult teineteise seljast talvekarva maha – mitte ainult turjalt – ka laudjalt ja külgedelt. Idüll!

Mina tühjendasin ahjud tuhast, tuulutasin maja, viisin sadulad-kaskad õue tuulduma. Koolisttulnud Indi puhastas-õlitas nad – hobunad mossitasid üle aia, miks neid selga ei panda, ei sõideta… varstivarstivarsti… ja laps jäi päikese kätte linnulaulu sisse heinarulli otsa magama. Pärast turnis mööda õunapuid, varsad puu all püüdmisvalmis. Idüll!

Liis astus läbi – vaatas minu rassimisi ja rääkis kaasa teemal, kui väga me kõik muutume, samas kehastuses ümber sünnime – omavahel sõpradeks jäävad need, kes enamvähem võrdses ja sobivas rütmis trepist üles kõnnivad. Aitäh. Ta lõikas mu juuksed, teatas, et neist ilusatest tervetest juustest on väga moekas sonks saanud, ohhetas mu musklite üle ja tuletas meelde, et loodus mõtles naise kõrvale mehe – aga sellise mama tarzani kõrvalt pageb tõesti enamus isaseid, sest neil pole pooltki siuksi lihaseid 😀 😀 😀

Sain ootamatu, kiire ja naljaka tellimuse, mida just tungivalt vaja oli – ja küllakutse. Enamasti käin ainult Margoti juures tabelikesi joonistamas, skännimas ja meie mõlema kummi täitmas – või noortele mune ja piima viimas. Täna läheme Liisu, tema ema ja koerte juurde kanapastat sööma. Sinihallitusjuustuga. Vargile pole seni mõtet tulla – koer on lahti ja uks lukus. Tupsutadaa 😀