12.märts

Eino Baskin lahkus. Juhtus kuidagi nii, et sain sellest pea kohe teada. Sain talle tähtede poole leebelt lehvitada. Baskin-Ots-Vasar jälle koos, nagu vanas šlaagris. Hea ja üha täienev seltskond sealpool… Tänase ööga kaotas mu kolm muu-maailma sõpra hobuse. Parimas eas tublid ja terved, kuni… On öid.

Ja päevi. Auhind selle eest, et säilitasin rahu, avastades reptiloidide vingerdused oma tagalast, tuli kohe. Üks daam kutsus mind juuni alguses Londonisse nädalaks maja hoidma. Iidvana kirjastajahärra viktoriaanlikku residentsi. Et sellega ei läheks nii, nagu Brandoniga – kolmest päevast jäi mulle kolm tundi 😀 – kutsun turvalise ja pühendunud koduhoidja Omade seast. Näidendi proovid algavad juuni teise nädalaga – ja pääädivad esietendusega 20.juunil Sargvere mõisas. Jõuame. Aitäh.

Selleks ajaks, kui Londonisse maja lähen hoidma, on viie lamba tited olemas ja viimase poegimine alles juuni lõpus. Bella kutsikad peaksid siis olema umbes kuuenädalased. Maruusja võib poegida 20.maist augustini – ja teeb seda nagunii omaette ja salaja – seega niisuguse nädala võin endale näpata küll. Indi sünnipäevaks kenasti kodus ka. Bella on küll sale ja kepsakas, nagu poleks kõhus kedagimidagi – aga tema eelmine tiinus hakkas välja paistma kaks nädalat enne poegimist – siis muidugi vägevasti. Omariigitari peaks koju tagasi tooma enne – muidu jäävad tema ja Ördi talled liiga hilise sügise peale.

Õpetlik oli jälgida, kuidas reptiilide ajupesu võib elukogenematu enese ja tema pere kõik tulevikuväljavaated ainsa sabahoobiga läbi lõigata. Nii tuus tundub vihatut-kadestatut vampiirata ja tallata – ent tulemuseks on tagajärg. Tühjus, vaesus ja kõik teed risti ja püsti. Palju õnne. Mulle ka – sel puhul, et öise rahutuvõitu une käigus Isa juures teada sain, kui kulukad ja kahjustavad on pupsikustaadiumis kõikujate kakerdamised reptiilide mõjusfääri. Hulk aega annab seda sitta süüa. Jälle. Nojaa, optimist rõõmustab, et vähemasti on midagi süüa. Aga selle eest palju.

Glinglingrrrrrauhh! Meenus Bengali tõrjemantra kordusfraas 😀

Kui Indi hommikul mulle kirjutuslaua taha sülle ronis – just hetkel, mil Peeter Paani loo minema saatsin – toimus tavatu kuhjumine. Bella ronis omakorda Indile sülle – ning Lilli turnis kõige otsa. Igasuguse hirmuta. Nii ilus.

Pärast hommikust transat ja talitust tuli sügav uni. Neljast üheksani suutsin end nii ära tühjendada, et poole kümnest hommikul kuni kaheni päeval olin täiesti ära. Ärkasin selle peale, et Kaerepere noortekeskuse juht helistas lauatelefonile ja pakkus oma tuleva nädala lastelaagrit kolmapäevaks siia. Võtame küll. Indi teenib lisaks uuele jalgrattale ju nüüd ka prille, krt.

Koos koolist toodud tütrega tirisime saunast noorte kottiaetud saepuru talli, Indi leotas ja pesi auto, mille ma tema naabrilaste juurde minnes küll tiiru üle käisin, aga üldiselt sai tore… kirju 😀 Tegin oma tavapärase boksides mediteerimise tantramantra – mille alguses helistas Ele, kes palus ingliskeelsesse projekti juurde kirjutada sedasedaseda – ja edasi tegin tallitöid inglise keeles – mõtlesin valmis kõik kirjutatava, mida kujunes kella üheks öösel neli põhjalikku-täpset-arvudeküllast lehekülge – ja nohistasingi oma igapäevast rallit inglise keeles mõeldes, särg märk ja meel rõõmus. See ingliskeelne visioneerimine-sõnastamine-kirjeldamine taastas tervikpildi – ja tekitas perspektiivi 2020.aastani.

Kuni mina ingliskeelitsesin ja Indi naabrite juures mängis, tuuldus elumaja, uks ristseliti lahti – kuna Ele oli õhtul koolituses, oli meil tütrega aega enne, kui arvutisse voolasin, tolmuimeja-lapimopi-pai teha ning puhastus sai seda tulemuslikum, et Indi harutas trepiastmete ümbert majapidamispaberi ära. Olime selle linaseemneõli katjaga nii harjunud, et pärast lahtipakkimist tundus esik ootamatult avar ja õhuline. Jälle nagu uus 😀

Postkastis ootas Reti-kirjutatud Hanna sünnipäevajutt – et otsest pidu ei tule, aga kõik omaksed on korvikesega oodatud. Põrgatasin omakorda oma 20.märtsi evendi – talgud-telgid-päikesevarjutused-kevadealgus kõik korraga. Selge, et tulemas sealt laiast ringist keegi ei ole – aga oli põhjus teada anda, mida värki mürame.

Edasi mürasin arvutisse neli lehekülge ingliskeelset panoraami – üsna üksikasjalike eelarvete ja töökavadega aastani 2020. Viimased tabelid-analüüsid-ülevaated kooskõlastasime otsaga juba tänases päevas. Mina pesin paralleelselt pesu ja kütsin endale öösel kella kaheks sauna – kui pesu kuivatamise pärast juba kütmiseks läks.

Homme pean Indi tund aega varem kooli viima. Ma ei teagi, mis kell kool lahti tehakse. Üheksast alustab mama Brandon. Ühest lähen Kristeliga kohvile. Neljast kohtun Elega. Kuuest olen kodus musinaid emmemas. Ja seitsmest ootab nii mõnigi inimene mind ööülikooli selle hooaja viimasesse loengusse Marjustini kuulama. See oleks kahesajaprotsendiline reede siis.

Ega me polegi siia planeedile vähema pärast särki märgama tulnud. Panen kolm masinatäit pesu kuivama ja kobin lavale. Eukalüpti ja mett naudisklema. Kell saab kaks, ongi leiliaeg 😀