28.-29.märts

Laudalüürika laienes sahvrisse. Kolm nädalat enne aega sündinud talledest üks tiksub seitsmendal raseduskuul sündinud inimlapsega võrdväärses arengustaadiumis lauda ja saunatoa vahelises sahvris. Öösel ja lüpsiaegadel koos emaga. Ja mummiga. Kus mujal ma ikka magan, kui iga kahe tunni tagant on vaja Eliise Määd lüpsta ja titte per-süstal laadida. Ilmselt oli väikest kasvu Eliisele kaksiktiinus liig ja tema organism ütles ei.

Emajõgi suubus uue talli tugipostide vundamentide alla. Jumal otsustas, et nii peab olema. Eliise Mää sünnitas varahommikul kolm nädalat enne aega äbarikud, utt hingitses tunni, jäär sai vitamiinisüsti, Soone Saara lüpsis Eliiset ja installis peopesasuurusesse eel-tallesse ternest – selleks, et kõik oleks tehtud. Kuna nii enneaegsel puuduvad igasugused refleksid ja võimised, lugesime lastega temagi juba suubunuks ja lohutasime üksteist sedasi, et kuivõrd Eliise Mää ei hakka imetama, on tal mõne päeva pärast innaaeg ja uued, elujõulised talled sünnivad septembris. Aho!

Võimalik, et ma ei peaks kirjutama juhtumistest, mis tunduvad esmapilgul kaotustena. Millestki ei pea kirjutama. Ka mitte sellest, et kui Eliiset lüpsin, pritsis ristimisternes uue talli automaatjooturi peale – kui lammas on külili keeratud, on üks tiss teatavasti taevasse ja üsna üle ühe õnnestub tissi tassida – sesmõts, et tassi suunata.

Aga tänaseks seisab poolekilone jublakas püsti. Meenutab mulle Tobiast. Kelle pildi ma justkui Teades omale telefoni taustapildiks panin. Kõik kordub. Toona lüpsin bernhardiini ja täitsin kolme ellujäänud poissi.

Võimalik, et ei peaks jutustama ka tundest, mis on siis, kui pisarad silmist purskuvad. Imestasin oma keskkooliaegse pinginaabri Reine puhul alati, kuidas tal nutma hakates – ja seda juhtus sageli, oo õnnelikku oskust – silmad nagu Pierrot’l purskkaevu vallandasid. Eile õhtul Nokia… ei, Nordea kontserdisaalis kogesin sama oma enese kena meigi nahal. Ema ja poja laulu ajal lihtsalt purskus. Õnneks istus Indi mul süles, sain tema patsiga uputuse likvideerida 😀

Ma sain aru, millist rolli mu kallis sõber oleks ses tükis endale tahtnud – aga miks tema arvates Noorteater ka meid ei võiks produda, ma aru ei saa. Eks näis…

Et muusikali „Billy Elliot“ eel-esikas oli Rotary aastapidustus, sattusime Aleksandri ja Indiraga Eesti kõigekõigemasse seltskonda. Lavastus oli armas. Ja vestlused Sirje, Hans H. ja Liu Pärnadega samuti. Indira sai Norman optikast uued prillid valida koos mu lapsepõlvesõbratar Ille keskmise tütre Evelyniga, kes seal Rävala esinduses töötab ja on sirgunud ääretult kauniks ja siredaks nooreks daamiks.

Nagu ikka, ma Soone suursaavutustega väga volilt vehelda ei saa – talvised kangelasteod varjusid haiguslehe alla ja tänased ootavad ehitusluba 😀 Maailm toimub.

Laupäevahommikul toimetasin vaatamata tasakaalust välja lendamisele Billi-Elli-teksti tooriku Postimehte,vormistasin täna. Elujaatava paigasmeele andis selleks Indi, kes ühest vundamendiaugust kustunud huberti avastas – rotipoeg oli sinna kukkunud ja kustunud – hoidsin tütart jalgupidi rippu, endal tema uued prillid hammaste vahel, et need nurgakiviks ei pudeneks 😀 – ja ta serveeris kanadele soodsa suutäie. Vot ei tahtnud ma rotti kaitseingliks jätta.

Indi läks eile klassiga taas talinasse sajandat korda Pipit vaatama. Ei tea tõesti, miks ta sedasama-sedasama-sedasama enam raamatuna lugeda ei viitsi… Minul oli tõsisem boksitegu koos viimase hakke lohistamisega allapanuks. Hake tekkis vanade saarte mahavõtmisega, kändudest said vigursaetud kujud – ja üks ring on koos hakke pärade äravedamisega jälle kinni.

Allapanuga katsin lammutusjäätmete vaalu. Koristasin ühest koplist nööre-vidinaid-pudinaid, teisest järjekordseid vihakontsusid. Siblisin hoovis ja õuel ja tegin üldse palju mehhaanilist – mille käigus vestlesin Jumalaga üsna samamoodi nagu piimamees Tevje katuseviiuldaja loos.

Öösel pärast kell 11, 1 ja 3 imetamist – kolme ajal polnud Eliisel peaaegu üldse piima – äratas Eufrat mu kell seitse sellega, et oli karbist mulle lõua alla roninud. Mää. Ja raadiot avades selgus, et uuemal ajal on kell seitse kaheksa. Äh.

Täna on püha päev. Pesud-boksid-ehitus-kütmine-lüpsmine – loodetavasti ka tibakene kirjutamist. Aitäh.