18.aprill

Koer otsustas minu eest. Kuna Bella sahmis kogu öö mööda elutuba ringi – tassis oma tekki, püherdas ja ägises, otsis asendeid ja nõudis kallimusipai, otsustasin koju jääda. Hommikul hüppas täna-tähtaeg-koeraema heinarulli otsa, haukus igasse ilmakaarde ja sõi mehiselt. Ent mina sain aru, et üleni kooruva ja pakatava perekonna mummi koht on kodus. Indi oli küll valmis hoidma kaheksast viie-kuueni Hannat, kelle emme-issi on täna mõlemad tööl – kutsus selleks naabripiiga seltsi. Stella on lahkesti oodatud niigi, ent väikesele vaprale taluperenaisele oleks mu Maamessile sõitmine totaalse laviini korraldanud. Ogre tahab iga 2-3 tunni tagant talletuttelit. Härra Uba, Mini-Austin 1,5 tunni tagant. Mis on sesmõts lihtne sooritus, et ta on mamma ja õde Alohaga – kes ei vaja enam midagi, saab emme tillukese, aga tubli tissiga hakkama – sahvris. Kui ta just köögis ei ole. Väike vintske komakene kõõlub samaaria stockmanni rõivahunniku otsas – ega kao igasse taskusse-varrukasse ära, nagu esimesel ööl, kui Aya hädamögina peale tema mõttelist niiska piltlikult öeldes põrandapragudest välja käisin otsimas. Eile südaööl, kui läbi sahvri lauta Ogret läksin tankima, jäi sahvri ja saunatoa vaheline uks lahti. Naastes leidsin sahvris üksinda kisava Aloha – Mini-Austin oli läbi saunatoa kööki kalpsanud, ustav mammamää kannul. Õnneks on Aya ääretult rahulik neiu ning Bella käitus delikaatselt – vahtis ema ja härra Ubaga tõtt ega ehmatanud emmet – nii et kujunes hämmastav olukord. Loomad elutoas. Kangesti naljakas, onju? Imeline õigupoolest. Ehkki tegin hilisõhtul pärast Mäksi kontserti lastele toidud valmis, oleks vastutusekoorem väikesele tädile siiski raju olnud. Hobunad ja kanad ja… oih.

Mul on messileht, kus kõik trakatsite maaletoojad olemas. Tartus neid massinaid laivis nähes poleks mul nagunii mahti ega keskendumishetke olnud neid proovida – kodu oleks kutsunud. Ja liiatigi pole mul ju toetus käes ka veel. Ehitusluba on 😀 Kirjastuse Hea Tegu messilosalemist olen igas suunas promonud – ainus, mis reaalselt olemata jääb, on minu autogrammid. Need olnuksid elude hinnaga.

Uurisin eile Terje ja Jaanikaga Juurus Mäksil käies huviga inimlikke emotse. Maestro ballaadide saatel jooksis kogu elu silme eest läbi nagunii. See oli mu kolmas kogemus – esimene kord oli Pärnus sanatooriumi Tervis klubis, tilluke Richard kaenlas, püsti seistes ja nuttes – Looja hoia Maarjamaad…

Teine kord oli Puhja kirikus, vastsündinud Aleksander kaenlas. Kolmas – eile. Uued lood Hull naine ja Kondor olid… uhhhhh! Indi viis Mäksile märsitäie mune, Taja lakajõhvid talismaniks ja tsillad silmailuks. Emotsid aga olid mu paremal käel – Terje ja Jaanika kohtusid – ja see oli nii Õige ja oluline. Ja vasakul käel – nii palju tuttavaid, väga tuttavaid – puudu vaid Helina, kes Jaanikaga palverännakul käis. Tänu Neemele, kes tõi minu juurde Gunnari, viisin samal päeval siin olnud Helina ja Neeme-Gunnari – Jaanika kauased tuttavad! – Mäe uulitsasse külla – ja hetkeline teineteiseleid viis nad koos Hispaaniasse! Minu emots – aga mina!? Küll ma jõuan ja lähen. Praegu on minu palve ja rännak siin.

Ulvi ütles eile õhtul: Jah on eriline kevad, mis toob kaasa palju sündmusi ja sagimist. Eks nende üksikemadega ongi nii, et peaks justkui tõestama kõike, ning selle kõige varjus ka veel ennast üleval hoidma. Kuid, kas on jõudu? Kuna aeg on olnud kiire ja energiad kõrged ja väga tugevad, lisab pinget tulv, mis vanad mustrid päris korralikult üles tõstab. Paraku tõstab paljudel nii üles, et järsk arusaamine kõigest – kuidas toime tulla, võtab pildi tasku või paneb hinge vett voolama. Sinu Kuningas ka majja tuleb ja õige pea….mina teda näen… -pühib su trepi ees jalad Puhtaks , et sisse astuda koos roosidega. Parimat ja soojust südamesse. Kallikalli.

Kõik, mis meiega sitasti läheb – see läheb eriti hästi. Jutustasin mõni öö tagasi – tundub, et eelmisel aastal – vahepeal on nii palju juhtunud 😀 – Mihklile, kuidas kolme vanima lapse ristiemaga korraldatud konnaralli õpetas püstipoegimist vastu võtma – Heliga läksime Rõngust läbi Valguta Rannakülla kaks tundi, sest Heli astus ees ja korjas konni ära – tänu sellele jõudsime talli just sel hetkel, kui Ateena oma esimest varssa Luciferi väljutas, püsti, pipper vastu seina. Ma ei mõelnud tol hetkel, et zootehnik Varik harrastab läbi-süle-tehnikat – kui Sally-mullika kaksikute Kati ja Saara sündimise videot vaatasin, sain aru – läbi-süle-tehnika jäi mulle sealt alateadvusse. Jumal teab alati, millisevarustuse ta sinu riistakotti pakib. Mida sitem kogemus, seda tarvilikum ükspäev.

Mul oli üks ämbur-libakaasike, kes tuhnis mu arvutit ja telefoni pidi. Ühest küljest õppisin viimset kui kirja ja sõnumit – mis iganes teemal kes tahes saatjaga – pidevalt kustutama. Tänu sellele on mu iti-park energeetiliselt pidevalt võimalikult puhas. Teisalt tajun tänu nii tolle infantiili kui järgneva molluski nuhkimiskombele sekundi murdosaga, kui keegi kolmas loeb minu saadetud kirju, dokumente ja sõnumeid. Keegi kolmas saab sealt endale vajaliku õppetunni. Adressaat pahatihti oma kirja kätte ei saagi, nuhk kustutab selle absurdses omandikire ja armukadeduse palangus ära – aga seegi ostutub pärast tähtsusetuks võrreldes koolitusega, mille infantiil endale ise korraldab.

On ülinoori hingekesi – oma energiaväljast alles formeerunud ja Maale uustulnukatena saabunud – kes vajavad vanadest hingedest võrreldamatult enam õppetunde. Nad valivad endale vastsünnipereks vanad ja vilunud olijad, kelle najal roomama ja kõndima õppida. Ent paraku kipuvad vanad hinged vastsündinud pusservussereid üle emmema ja sellega nendele arenguks ainuvajalikud kogemused ära võtma. Õieti – edasi lükkama. Kõik mis peab, tuleb ükspäev niigi. Mida rohkem edasi lükkame, seda suurema kuhja ja laviinina. Kui ei tuleks, ei saaks kaugetest energiakogumitest väljunud värske hingege üldistus- ja vastutusvõimeliseks, empaatiliseks ja altruistlikuks, eetiliseks ja loovaks Inimeseks arenema hakatagi. Palju õnne. Päriselt ka.

Kodu-hommiku Indi ja Hannaga käivitasin Pirjo ja Kärdiga lobisedes. Öösel kell kolm ma laudas-sahvris ei käinud – ei ärganud lihtsalt. Poisid andsid lahkesti andeks. Kütan saunaahju ja kirjutan Ingli puudutust. Koostan Pirjole dokupaki ja kirjutan Ingli puudutust. Pesen pesu ja kirjutan Ingli puudutust. Hoian oma tüdrukuid ja teisi tallesid ja kirjutan Ingli puudutust. Boksin ja kirjutan Ingli puudutust. Lahkunud kuuri põhja ilmselt klaarin homme. Aga võib-olla täna. Kuidas tunne tekib. Ja kirjutan Ingli puudutust – vot Maamess mummi moodi 😀