7.-8.mai

Postitants – praegune topeldamise hingedemaikuu paneb kargama nagu konna koorekirnus. Aina üks ja sama ja teadmatus ja energia kinnikiilumine ikka samasse kohta – mõnimees ei panusta asjasse, mis tema pärast loodi-toimutati-mänetataksegi – mõni ei pane minuantud telefonisse kaarti, nii et ma ei saa kellegagi peale tallede ja kutsikate nõugi pidada, kui järjekordne külm ämber kaela tuleb – mõni helistab mulle priasse – nii et unustan tuhandet dokut täites-esitades oma tähtsaimad küsimused Kulla-kullakesele, mõni totaal-teretulematu skisoid kibeleb külla, kui olen hambaarstil – mõni küsib, millal saab kätte kogu raha, mis on üle, aga tegelikult puudu – ega tule selle pealegi, et küsida, kuidas mina saan hakkama, kui eelmiseks reedeks loodetud summad võivad vabalt kahe kuu pärast tulla – sinna vahele helistab lakkamatult Indi – tule järele, ära veel tule… Selgub, et raha liigub liinil Soone-Tartu-Bratislava-Hamburg-Soone kaks-kolm kuud. Kodust välja laenatud raamatud poolteist aastat – kolmest tuleb tagasi üks – üks on seni Pärnus, üks… ei, kaks! Raplas, Indigo Tomi raamat on ju ka seal… 21.sajand – õppigem postist kinni hoidma ja tänama. Ongi tore, et sain raharahva nimekirja uuesti üle käia, nii vahva, et niigi rüseleva töödeparkuuri otsa tulevad uued ja uued tööd ja tehtud tööd tuleb tükati ümber vaadata ja… Ühesõnaga tuleb pidevalt postist kinni hoida, et emotsid ühest äärmusest teise ei pendeldaks.

Selleks postiks sobib suurepäraselt spontaanne suurpuhastus, mis polnud üldse plaanis, mille jaoks polnud aega – näe, oli ju! Kolisin mõõtukasvanud Aya-mansa lauta – suurepäraselt saavad hakkama, ka lisalutile tulevad – kel janu sel jalad.

Kuigi naabripiiga helistas iga veerand tunni pärast – see on reegel, kui Indi teeb olulisi jõukohaseid kodutöid, hakatakse eemale tirima – ole samasugune kui meie, tule energeetiliselt alla, saa keskmiseks, ära ole tubli Soone Indira… Vedasime tütrega koos talli teise korruse lammutamise viimased kivijäänused vaalu, koos tütrega sai värske boksitegu kohe peale ka veetud, nii et nüüd on koju sisenedes juba päris kobe vaade – ehkki pärast vana talli lammamist venib klibukuhelik veel mõne meetri haabade poole.

Ka Elega arutasime eile pikalt, kui koiniv on pidev vaakumiga suhtlemine – energia ja mõtted aina samas kohas kinni, tuleb üks poolpeeretus ja siis jäädakse servi seisma ja ootama ja – aeg läheb. Oiiii…

Õhtul, kui pesud olid pestud, saun köetud, rahu ja vaikus ja Indil kätekas telekas, tegin fototapeedi täiendused, mõttes raharahvas ja töödejärjekord – posti, ma ütlen posti, millest kinni hoida…

Täna tuleb Sams ja Indi suur kontsert Valtus, mida austab ka Murutaride dessant, homme Kirnas sütelkõnd – Ulvi raamatusündmusele ma ei jõua, aga loo jaoks ongi isiklikku kohtumist vaja – pühapäeval Margot – tahan emadepäeva õhtu sisustada dokude-skänni-Maalehe looga, esmaspäeval täisringi-talin, kolmapäeval Ruyman šamaanide loo jaoks, reedel Timmo, laupäeval Türi lillelaat, pühapäeval Kadi võimlejate kevadkontsert.

Ja õhk on haldjatest tiine. Kolmapäeva õhtul, kui mammakoera pissitama läksin, oli lõke süttinud. Talgute ajal kaks päeva põlenud puhastustuli oli näiliselt ammu kustunud – ladusin koerapesa puhastades ärapissitud tekid sinna – ja neliteist tundi hiljem tantsis meil lõbus lõke. See näitas mulle piltidereana tiibadekärpijaid ja kaitseingleid. Tiibadekärpijad püüdsid mu üha kõrgemale-laiemale laotuvaid tiibu maha lõigata. Tänu kaitseinglitele õnnestus neil vaid augud sisse torkida. Ja iga augu kohale kasvas mitu uut väga kandvat ja kirgast sulge. Aitäh.

Isesüttinud tuli tõlkis ka eilehommikuse katusekräši. Tuulutuseks poolirvakil kuudi katusele hüpanud kollaBella kukkus koos katusega kuuti – katus jäi nurgale, ükski üheksast viga ei saanud – ja südaööl sain sõnumi kätte. Tobias. Lius vendadest vaid kolmandik suur Tobias jäi sama moodi laualt kukkunud intensiivravi õpiku alla, mida tudengitele inglisest eestisse panin – ega saanud pihta, vaid jäi katuse all terveks. Sain teate ja tervituse totaalselt kätte. Aitäh.

Metsatalus pähklikommi sisse hammustatud kiks – protees tuli pea kakskümmend aastat tagasi Pärnus lõualuusse istutatud tifti otsast ära – jooksutas mind kaks korda Raplasse, et ikka kõik selge oleks. Onon, aitäh 😀 Ei pannud lokktatti, vaid Krissu mörtis ta kenasti tagasi. Olen üle kere parimennemöödas… Äh, ei ole, oma enese parim võimalik olen, vot.

Kui koju sisenesin ja lävel lambalehka tundsin, otsustasin vahtkonna vahetada. Kuna iga natukese aja tagant on keegi kutsikatest kuudist väljas, kandub tants ja tagaajamine nüüd teise majatiiba. Tühjendasin sahvri põrandapaketi – hein-põhk-kaltsud – nagunii omatahtsi miilavasse lõkkesse, pesin kolm masinatäit pesu, et ka see vannitoas ei aromööriks – ja pesin pliiditulelt kuivatamist paludes hoolikalt kõik põrandad. Võeh. Lõpku laudalüürika, ausaltnohaitäh.

Kirjatööde aeg kulus enne kukke Tori-materjalide üleskirjutamisele, kuke ajal postkastist dokude-värkide allalaadimisele-arhiveerimisele, pärast kukke uute dokude koostamisele vaheldumisi laudalüürika lõpetamisega elumajas. Kusjuures tänu lammaste tagasilautumisele saan ka pügajad kutsuda. Hõissa.

Pärnusse-sõidust ma tuleval laupäeval siiski viilin – Jannseni preemia pole mu tallede-kutsikate elusid ega hobuste hingerahu väärt – ka ei saa ma Indit sedasi solgutada, et ma Türi lillelaadalt tagasi ja siis edasi Pärnusse sõidaksin. Jaanikale kurdetud killustumine-kloon-kõmmadi kärisevad ööpäevad läksid aga hullemaks – rahvusvahelise kontserni kodukord näeb ette ühe korra aastas koostööd – ja nii pikkade protsessidega, et esimese koostööfaasi finants sõuab liinil Soone-Bratislava-Tartu-Hamburg-Soone võib-olla veel kuid ja maid ja puid. Joooomaaaaaaajooooooo! Mis muud kui teiste koostööpartnerite listid läbi käia. Ühe raamatuprojekti üks-juuni-tärminit ettepoole põlvejäljendada. Listi värskendada. Oo püha sitavedu, aita mõtteid klaarida – päriselt ka – selleta jookseksid kuulid tõsiselt kokku või põõsasse. Nagu ülekoormatud aiakärul. Parim enne möödas enne kui parim üldse alatagi saab. Seda kõike võimendas eile kleepuv niiskus – ääääähblinn. Ja maksmata arveid on ju hetkel tegelikult vaid 700 euri eest – on olnud kahe- kuni neljatonniseid appihurraamägesid ju ka 😀

Küll jõuan päeva jooksul näha, kuidas Brigita spanjel-Ets majapidamisse nädalalõpukülaliseks sobib, kuidas vanem õde emadepäeva kontserti sobitud, kuhu kõik Murutarid magama panen ja kuidas kõk see dessant homme ratsutamisega toime tuleb ja… Õhtul põlen munkade mõisas puhtaks ja lahti ja jään ellu. Aho. Seekord ei tähenda Kirna-trett Kuke-Maiet, neiu Mangmanni ega papa Nelsonit, vaid müstikamõisa väisangut Eesti Naise juuliloo jaoks:

On heameel kutsuda teid Kirna mõisa ühele toredale üritusele 9 mail!

Korraldaja Heli Salf http://www.omatee.com/sutelkond

Ajakava:
17.00 kogunemine
19.00 algab rituaal: tuleriida tegemine, süütamine, tuleringi avamine, taotlused, pärjad, pühitsused. Kutsume ühiselt kohale väed (mungad, haldjad, inglid ja valgusolendid meid toetama)
20.00 trummirännak Heli juhendamisel
21.00 sütel kõnd.
Öömeditatsioon (kes jaksab) Heli ja Teresa juhendamisel taotluste kinnitamiseks, vägede austamiseks ja tuleringi sulgemiseks.

Kaasa võtta:

• riida süütamiseks klambriteta (et ei torgiks jalgu) ajalehed (10 tk). Klambrid võivad torkida ja kuumenedes naha sisse sulada. Tähtis!!!
• õueküünlad ja tikud
• puuoksake oma lemmik puult (enne murdmist/lõikamist küsi luba ning võta nii, et see ei kahjustaks puud, nt alumised oksad) ja õitsvad lõikelilled, lilleõied (mitte potililli)
• trummid ja/ või tinksad (kellel on), et protsessi võimendada
• pehmed vahetussokid (kuna jalgu ei pesta hommikuni, siis tõmmatakse tahmastele jalgadele magamiseks sokid). Võib kaasa võtta paberrätikud jalgade kergeks puhastamiseks
• vabal valikul toit ühislauale (Teresa valmistab supi)
• kirjutusvahend (vajalik)!!!
• ööbimiseks madrats, magamisvahendid (magada saab majas või telkida õues)
• soojad ja mugavad riided, sest põhiüritus toimub õues
• hea tuju
• osaluspanus 15 eurot.

Tuli on saatnud inimkonda aegade algusest. Tuld kardetakse ja tuld austatakse. Armasta tuld ja tuli armastab sind. Austa tuld ja tuli austab sind. Tuli loob energiat ja tuli on ise energia.

Sütel kõndimine on iidne rituaal, läbi mille sulanduvad inimesed tulega. Tuli puhastab vana energia ja vanad mustrid kehas ja hinges, ühendades maaga ning andes jõudu. Trummid põrutavad energiad lahti ja annavad rütmi. Palved tuleinglitele on rituaali üks osa.

Nädalavahetus Kirnas

Kellel mahti ja võimalust, siis võib tulla Kirna juba reedel või laupäeva hommikul. Kirna on põnev ja võimas koht, kus saab teha midagi kasulikku või lihtsalt puhata ja pinkidel energiat koguda (tutvume kõikide energiapinkidega ja tervendame ennast). Naudime koos loodust ja nädalavahetust. Reede hilisõhtul on plaanis teha Teresa juhendamisel spirituaalne ringkäik munkadega ja suhelda teispoolsusega. Julgemad võivad öösel olla teisel korrusel ja suhelda munkadega isiklikult.

Registreerimine:

palun andke kindlasti oma tulekust teada, sellele vastavalt saame ettevalmistusi teha. Kasutage oma nime (ees- ja perekonnanimi) kirjapanekuks linki:
http://doodle.com/d3m3pbgcts8cuzqv
Seal saate ka märku anda kas soovite kohalejõudmiseks transporti või saate seda kellelegi pakkuda.

Kohtumiseni Kirnas!

Küsimuste korral pöördu palun Annika poole: mailannikale@gmail.com