11. november 2011
11.11.11
Armas taevas tee nii, et täna ei saaks keegi meie sõpruskonnast halbu uudiseid. Eilsetest piisab terveks aastaks ja ma ei taha neist rääkida, et neid mitte paljundada. Inetud kuulujutud, üksteise kõri kallal närimine nii inimeste kui asutuste tasandil. Pidev paanika ja ohutunne kõigil ümberringi. Ära siit…
Kuhu?
Äh, võitleme viimse hingetõmbeni. Ehkki ka teistel tundub kumm tühi olevat – naabrinaine lubas, aga ei tulnud, piimanaine ei tulnud…
Parim moodus kaamoses ellujäämiseks oli ühe mu hingesugulase ja vägalemmikinimese Külliki loo kirjutamine Naistele.
Ja Sirje „Ingelhing“ Laansoo taustadesse kaevusin ka. Midagi helget, naiselikku ja leebet.
See aitas üle ka öistest õudusunenägudest. Aitas ka põhjalik koristamine, kütmine, pesupäev, Reti tehtud kapitaalne sitaralli nii tallis kui laudas – ja toidutegu, mis päädis tõsi küll ehtminulikult üle soolatud ühepajaroaga.
Kirjatööks jättis aega Joonas, kelle abiga Aleksander bussilt selleta koju sai, et ma pika rattamatka pidanuksin tegema. Aitäh!
Tahaksin hirmsasti mõnel õhtul välja minna. Teatrisse. Kinno. Tantsima. Sünnipäevale. Aga ei saa. Mis siis, et igaks päevaks on üks kuni viis kutset Eesti erinevate linnade erinevatele koosviibimistele. Ei saa, sest lapsed jäävad üksi, sõit on kallis, järgmisel päeval on vaja vara tõusta ja tegus olla – lisaks on vaja paljudele üritustele vaatamata kutsele pilet osta. Ja-või lilled ja kingitus. Niimoodi rehkendada pole ilus – aga mul ei jää muud üle. Ma lihtsalt ei jõua nii palju teenida, et paralleelselt suurt talu ülal pidada ja seltsielu elada. Varsti enam ei kutsuta ka. Ja see teadmine ei tee sügispimedust, plärtsu ja üksindust põrmugi väiksemaks.
Õnneks on enamus lapsi täna kodus.
Õnneks on nad olemas.
Kusjuures samas tahaks ka oma melanhooliat täiel rinnal nautida – lapsed, olge tasa, ema ei saa kurb ja üksildane olla… Näe, aga detsembri lõpus hakkavad ju päevad juba pikemaks minema, hanged on rinnuni, loomade jootmise voolikud külmunud, nii et alati on midagi vahvat oodata. Jään parem vait, siit ei tule täna midagi head. Kõlban vaid üht pikka, aga pagana huvitavat teksti tõlkima. Oo inglise keel mind neelaku!
Facebook



















