4.-5.juuli

Jah, see olin mina, kes kella neljast viieni Kumma-Saunaküla liinil punase pandaga tolmu üles keerutas ja lahtistest akendest välja vahtis. Ärge uskuge valget öösärki – ei olnud ingel, mina ikka.

Koju jõudes pani ainuüksi mu pilk kollaBella püksi pissima ja peksa andsin talle ka. Kaevake loomakaitsesse, kui tahate, andsin jah, ehkki hilinemisega. Loomulikult ta teab, mille eest. Ja ennast ohjeldada ei saa – laika geenid on ses kollases keres kõigist teistest tugevamad. Mis sellest, et pärast piss püksis ja kann triibuline – tuleb jaht või ei tule.

Apsaluutselt nõustun kaasatundjatega – nii kena koer, südamlik ja leebe, kolme võrratu pesakonna ema… No kuidas sa pahandad, kui ta pärast kuus tundi kadunud olemist ikkagi koju poegima tuli, kuuvanuse Jordani, kelle ta metsa viis, leidis suur Tom üles – Atla mõisas Täisringi etendusel loodan talle kniksu teha – üleeile leidsid Stella ja Indi mõlemad kutsikad, nii Jordani kui Volga üles – pärast kahetunniseid otsinguid. Ja ma just mõtlesingi, et väga vahva on kell 4 pühapäevahommikul naabrinaise kõne peale ärgata – Bella astub, kutsikad sabas, küla poole.

Kiirsulguri keere oli lahti läinud ja eit metsas, saba selgas, Jordan – kelle pärast Indi niisiis vahetpidamata joosta ja nutta saab – ja kalli Karla Volgakene sabas. Jah, kui koer mudasena koju laekub, on hilja ja inetu talle molli mõõta. Aga ma olen kõigest inimene. Väsinud ja koormatud täpselt nii palju, et sellised asjad on nii liig, et ma tõesti ei taha teda enam. Jah, mitte ainult neid ekstsesse ja üleelamisi – teda ennast ei taha. Põlgus ja vastikus on tema suhtes. Ta vahib mind süüdlasliku-alandliku pilguga nagu narkar, kes ei saa parata. Ja on mulle väga ebameeldiv. Mark maani. Kõik. Suuremeelsus on otsas.

Raadiokarjus või? Kutsikad närivad selle kaelast maha tal. Liiatigi paneb ta sellega siuh-aih metsa – ja siis ei saa sisse, mitte välja. Ja veel enam – enne metsamatka oli ta väga varahommikul neli meetrit karjusekaablit maa seest välja ka veel kaevanud. Metoodiliselt. Kaevasin tagasi, katsin sitavaaluga. Ja kui Taja poleks bokside tegemise ajal mul põsega selga hõõrunud ja üle parmupirina podisenud – rahurahurahu, oleksin selle kuradi marodööri-barbari-distroieri labidaga maha löönud. Hakkame kasvõi arvutama, mis maksis raadiopiiraja – mis maksis uus kett-pöörlid – mis maksab mu elujõud ja töövõime, mis sai nüüd mingi mõttetu kollase ebardi abiga jälle ainult kolm tundi magada.

Persse! Jordani ankur on tema amet – ketiga igavesti seinas, oma maadligi olekuga mulle tülgas – ning tekitab ühtaegu nii süütunnet – ketis vaesekene – kui vahkviha – selleks tegingi selle ülihoitud-poputatud pesakonna, et ta Jordani ka hulkuma õpetab?

Ühesõnaga – kui keegi tahab 4aastast eriti malbe iseloomuga, aga absoluutselt koduspüsimatut litat, koristage ära. Ühel afektipäeval löön ta muidu tõesti mättasse või viin arsti juurde ühe otsa matkale. Raisk.

Avesta järgi on sel nädalavahetusel olnud võlgade tasumise päevad – nii laupäev kui pühapäev. Laupäeval, suhtevõlgade klattimise ajal, tegin kena lähenemiskatse automehest koolivennale. Ma ei saa teisiti Indi-valitud kaubikut kätte. Ja kirjutasin kaks teksti töölaualt toimetustesse teele, vormistasin kaks asjaosaliste käes ülevaatamisel olnut, täitsin ühe kiire tellimuse – ja oih, kui palju seda kõike oli! Ma poleks sellest hunnikust end läbi närinud, kui poleks vahepeal talli klaarimas, teeääri niitmas ja kadakapõõsas kutsikatega kudrutamas käinud.

Niitmist oli oluliselt rohkem kui kujutlesin. Ja tekstide töötlemisel toimus üks seni kogemata ekstsess – naine, kellega väga tuumaka teksti saime, kes on omaloodud maailma kuninganna, sai teenistujast mehe käest peapesu, miks lugu on temaga. Karukannike, ausõna.

Rähklesin läbi raiesmiku – lageraie servades kukuvad püstijäänud põlispuud nagu doominokivid ise pikali… – tuletõrje veevõtukohta. Raiesmik oli nii segi songitud, et välja pääsesin sealt põdrajälgi pidi, vinguv hiireviu pea kohal priiksumas. Veevõtukoht on savise ja sünge põhjaga, ujumispaik see küll ei ole. Nii rigaraga oli, et tagasi tallasin mööda külateed – mitu mööduvat autot vahtis hämmeldunult, kesse paljas-sakris-kuplas-tolmune-higine tuust mööda õhtuleitsakulist maastikku müttab 😀

Pühapäeval sain lisaks koerarändele ja väljakaevatud kaablile imeelamuse kassidelt – Lilli saabus saunatoa aknast vastpüütud elusa hiirega. Jõudsin teda just kiita, kui ta läks Notsuga saagi pärast jagelema ja kaks mjäuki lasid kahepeale hiire Aleksandri toas lahti ja minema. Tropid!!! Sellest hoolimata väljutasin endast viimased kaks fileed, mis mustrimuutjate dialoogide ees risti ja püsti olid. Üks peatükk Tori raamatusse, üks lugu Lea raamatust pika variandina Müstikale, lühikesena Pärnule.

Paueri andis Heli Vahingu südamlik kiri,kus ta oma uuele rollile Mustrimuutjates ka nime andis – nunn Elisabet.

Nüüd olen üleni näidendis. Nojaa, teisipäeval on Atlas etendus ja kolmapäeval lähen Pärnusse naiste varjupaiga materjali koguma ja reedel tuleb Ohtu etendusele 7 Levandit 😀 Aga Mustrimuutjates olen ikka. Niites ja boksides, viimaseid päevi lutitades – kolm kuud saab täis – ja koeri küttides. Ikka Mustrimuutja. Reservaadis. Sealt väljun vaid Ulvi raamatusse – ju miskil päeval ka tema aeda selle teksti teemal vestlust tõukama.

Ujuma tõukab Jordan end hobuste veevanni – pean vist järgnema 😀 Ülekuumenedes tuleb kaheksajalg kallale – raamatud on vaja müüki tuua, Täisringi etendusele maks-munad ja juukselõikamise masin, piletite väljatrükk ja näitlejatele kingitus viia. Mulle endale paluks nüüd küll kingituseks natukenegi konstellat – seda moodsat konstellatsiooni, mis koormust jagaks. Saatsin just ära pvc-maneeži hinnaküsimised – jajah, pühapäeval keset suve jah – tegin failimere desktopil kaustadeks, palusin mõned noored meie võrgustikku juurde, meenutasin end autovahetajatele ja kudrutasin traktorimüüjatega, aga õhus on veel traktori käru otsing, heinategu…

Sattusin cv.ee pakkumiste otsa – hulk vanglatöökohti, rahminni suhtejuht ja Kehtna valla lastekaitsja. Justjust, kes oma lastele ei kõlba, hakkab teiste omi kaitsma, kindel see 😀

Ühe huvitava teksti leidsin juhuks, kui kaheksajalg liiga poob.

*

Maailmas, mis kubiseb mitmesugusest infost, muutub selektiivse tähelepanu valdamise kunst järjest olulisemaks. See tähendab, et enesehüpnoos on oskus, mida tasuks igal juhul oma “tööriistakastis” hoida. Enesehüpnoos on lihtsalt üks enesekontrollile allutatud keskendumise vorm – võimas vorm, sest lubab keskenduda väga rahulikul lõdvestunud viisil. Eriti siis, kui teie ümber liiga palju asju toimub, tasub keskendumine end ära.

Enesehüpnoos on kõrge keskendumistasemega kontsentratsiooni vorm. See tekitab tunde, et isegi kõige lihtsam asi, millele keskendutakse, ongi keskendumine ise.

Esmalt alustage keskendumist millelegi lihtsale ja rahustavale – mõnele meeldivale sõnale. Enamasti eelistavad inimesed ise neile meeldiva sõna valida. Kui te pole kindel, mida valida, proovige keskenduda sõnale “kodu” või “rahu”. Sisse hingates lausuge mõttes seda sõna. Kuulake enda häälega lausutud enda valitud sõna. Keskenduge ainult sellele sõnale. Keskendudes ainult sellele ühele sõnale, olete juba ära õppinud uue kontsentratsiooniviisi.

Hiljem olete võimeline keskendumisjõudu ka paljudel teistel headel eesmärkidel kasutama. Keskenduge sellele sõnale kaheks-kolmeks minutiks. Mõningase proovimise järel peaksite end tundma rahulikuma ja lõdvestunumana.

Nüüd olete valmis järgmiseks sammuks. Et ennast tõeliselt värskena tunda, tasuks tegeleda visualiseerimisega.

Visualiseerimine tähendab millegi vaimusilmas ette kujutamist. Mida ette kujutada, on teie valida, soovitavalt võiks visualiseerida meeldivaid kohti, kus olete olnud või soovite olla, meeldivate inimestega koos olemist või oma unistusi. Tavaliselt visualiseerime päeva kestel paljusid asju. Suur osa ajutegevusest, eriti puhkeolekus, hõlmab simulatsioone sellest, mis meiega võib või võiks juhtuda. Hetkel on juttu siiski suunatud, eksplitsiitsest ja täielikult kontrollile alluvast visualisatsioonist.

Ilmselt tahaksite visualiseerida väga erinevaid asju, nii mõnedki neist äärmiselt meeldivad. Kasutades visualisatsiooni enesehüpnoosi osana vaimse puhkuse eesmärgil, võiksite keskenduda rahustavatele, värskendavatele ja lõdvestavatele kujutluspiltidele. Keskenduda ei tasu sügavaid emotsioone tekitavatele asjadele, vaid neile, mis kannavad endas rahu, naudingut ja lihtsat õnnetunnet. Sellised tunded lõdvestavad teie keha rohkem.

Selline tegevus aitab teil ennast väsitaval päeval tunda värskema ja puhanuna. Tasub kasutada ka enne väga olulise tegevuse algust, et meeled oleks puhtad ja keskendumine makmimaalne.

Allikas: Matthew Edlundi raamat “Puhkamise jõud: uuri järele, miks ainult unest ei piisa” (Eesti keeles välja antud 2010 AS Eesti Ajalehed)