7.7.-10.juuli

Ilusad numbrikombinatsioonid – 789 ja 7.7. ja 8.7 ja 9.7. Eile oli Lilli kolmas sünnipäev, mida ta tähistas suure osa päevast Jordanit kasvatades. Nüüd, kus Volga on Karla juures Koikse-kodus – kus ta sissejuhatuseks vanale Reksile kiksid ninna asetas 😀 – pole kiisu-Lilli ainsama kahe ja poole kuuse kutsikavolaskiga – kes ulatub laua peale! – enam nii hädas. Kiisu jagab ja valitseb, äsab ja õpetab. Ja naudib.

Mina tähistasin Lilli sünnipäeva poole päeva mahamagamisega. Sõite ja sündmusi, siblimist ja kirjutamist on nii palju olnud, et kui näitleja Alo rongile viisin ja ajakirjaloo naiste varjupaigast ära kirjutasin, keerasin tuttu. Õues oli tuul ja padukas. Inglikaitse Margaritale ja sitimotorsile helistasin hiljem tagasi – ma ei kuulnud midagi! Rita kutsus trupi pärast pühapäevast Laekvere Muuga mõisa etendust enda juurde õhtusöögile. Sitimotors, kes mu megannikale pandanime panigi, kutsus tänaseks trikoovooru. Ideaalis on teisipäevaks kaubik.

Magamine teeb imesid. Tähistasin väljapuhkamist kogu majapidamise – elumaja ja voodipesud, tall ja laut ja panda – puhtaksrookimisega – oli ju kaduneljapäev ka. Ka teisipäeva, mil oli meie Atla etendus täissaalile – Pirjo pälvis vaheaplausid! sisenesin tänu korralikule unele leebumisega – hommikuks olin ilusaks maganud ka esmaspäeva, mil kollabella kutsikad lehmade alla viis ja mina seepeale nõelravi sain – koer on samasugune süüdimatu hulgus, nagu perenaine. Teiseks päevaks olin aru saanud, et emand Lillestel oli õigus. Igaühes meist on olemas iga aspekt – ja igas nõelamises tõetera ka. Kindlasti on koduses-rügavas-pühendunud minu paketis ka süüdimatu lita. Sinus ka. Ja nii, nagu kollane koer, teen ka mina head tahtes palju ülearust. Jumal õnneks ei lase. Nii kui enesekillustamise ja eksisammude rappa eksin, paneb käe ette ja algab konn-koorekirnus-kalpsadi-kalpsadi.

Karla juures kortsutasid niisiis Volga ja Reks teineteise peale ülemisi mokki, ütlesid oma erinevaid aspekte tutvustava mörri ära – ja alustasid kooselu. Karla oli oma tibinat niiväga oodanud – miks ta seda varem ei öelnud? Sest Jordanil ja Volgal oli vaja koos olla. Pärast õhtust asjatamist metsatalus – trükkisime postereid, sain trimmerikoolituse, piimasuppi ja Jordan kassipoegadega mängida – kleepus Jordan põhjalikult minu külge. Minu koer. Kogu aeg mul kannul, silm igal hetkel minu peal. Ta on suur. Väga kaunis ja Suur.

Magab mu voodi ees ning enam sammugi maha ei jää – esmaspäevane corrida, õe oma teed minek, Indi äraolek – see kõik on olnud kiskjabeebile palju, väga palju. Ja ma ju tahtsin koera. Ju vist kollabella oma puust-tallini traadi saab. Ja ilmselt Jordan minuga üsna kõikjal kaasas käima hakkab. Ma ju tahtsin koera. Aitäh.

Ehkki mul on tarvis tegelda flaierite-posterite-müügitöö-promo-raamatumüügi-autovahetuse-traktori-korraldamise-metsakäru-otsingu-jnejnejneeeeega, on üks juurdlemistväärt asi. Esiteks. Kas hobused olid kutsikate corridal-oleku ajal tõesti spst ähmis, et metsa taga olid meie karja omad hädas. Nii mulle tundus. Teiseks. Kas tõsiasi, et Jordan vaatab kollabellast mööda ja läbi – ignoorib täiega – on tingitud minu suhtumisest või lasi lita ise oma masti maha ja margi maani. Kuivõrd koerapoeg tuli jäägitult minu energiasse, võib ta jaheda, aga täiusliku eidest läbi ja mööda vaatamisega siiski minu põlgust kehastada.

Loomad-lausujad raamat saab hea peatüki. Ükspäev teisehomme. Sel nädalal on olnud Atla-etenduse, Alo siin-olemise, uues näidendis tiksumise päevad – üheksandas stseenis olen.

Et ma boksisin-kanadele tagumikuni kaera kitkusin-hoovi niitsin – see on nii enesestmõistetav, et ei vääri tippimistki. See on elushoidev rütm.

Tippimist vääriks hommikuvestlus skulptor Rait Pärja – Pärgi? – öise unenäo teemal – ei olnud märg, töine-sensitiivne-prohveteeriv oli. Kuna ma tahan, et meie koostöö niimoodi lähekski, nagu ta unes nägi, vot ei tipi 😀 Täna päeval nägin unes Joelit – väga hämmastavas olukorras – ning hetk hiljem ärkasin tema kõne peale. Tegin talle rõõmuga tiba transat ja võtan laupäeval Ohtu-etendusele, mis on Alo esikas, kaasa. Alo sai kostüümi Aleksandri ja minu valikust kokku – pärast päevast proovi Viimsis tegi Pirjo ühtteist parajamaks ka.

Ei vaja vist tõlget ega kommentaari tõsiasi, et fb tiris mulle viiruse, kui püüdsin Karekale jagada 8aastat mahajäetud peni – täpselt Šunka nägu – valede lükete eest saame karmilt karistada, aga selle eest kohe.

Ja sellepärast ei edenenud tänaseni ka autovahetus – pole vaja valesid autosid!

On vaja õigeid hobuseid. Loomalausuja Kerli tundis bojaaritari juures eile sündinud Fairys kedagi ära. Ja tõlgendas tõsiasja, et Jordan bellat totaalselt ignoorib, uue juhi peatõstuga. Bella kukkus eile lehmade eest põgenedes troonilt. Reetis hädas lapsed – ja lakkas nende silmis olemast. Aho…

Kerli kaasa Tiniga pidasime täna logistikaplaani – Rebeka tuleb pärast Muuga etendust siia, mul on Juurimaa laagrisse tibidega oluliselt lähem sõita kui neil sealt Lageditelt. Keerulisem logistlemine on tütardega. Indi jõuab Tondisaare maratonilt niisugusel ajal Raplasse, et pean paluma metsarahval ta maha noppida. Brigital on vaja järgmisel pühapäeval Tartumaalt Kurgjale saada – teen hommikul Viljandis papa Kavakuga raamatutööd, kui kuidagi teisiti ei saa, lähen järele ja viin ta eesti hobuse päevale laulma – aga tekut on sealtkandist tulijaid-minejaid, nii et loodetavasti ei pea ma end lõhki tõmbama.

Pärast eilsest vihma ja tormi avastasin, et kõik on klaaruma hakanud. Alates tänasest laheneb autovahetus. Misjärel laheneb nii traktor kui metsakäru. Ja Taja kooliminek. Pärast üleeilset Pärnu-päeva – väike Alo hoidis seni kodu – ja iseennast Jordani eest köögilaua peal 😀 – mil tegin naiste varjupaigas lugu, leppisime kokku, et naised tulevad Soonele tseremooniale. Saab olema sedasi, et 31. läheme Lagedile Tini-Rebeka sünnale, 1. on Nurmenukus raskeveokate päev ja 2. naiste dessant. Näis, kuidas poja oma 13. sünnipäeva otsustab pidada. Kuu lõpus pean Remniku päikeselaagris käima. Ja augusti lõpuks kümmekond peatükki hoburaamatut kokku korjama. Eesti Naisega olen hingedeajas – ka jõululugu on pmst olemas. Head uut aastat 😀

Ahjah, lisaks sellele, et Pirjo pälvis Atla-õhtul vaheaplausid, oli Karekas vintis indiaanijõuluvanana viimase peal. Sellest teemegi täna enne etendust ja pärast trupi koosolekut reklaamklipi. Filmitud materjali fb-sse paiskamine on Meelise idee – vägaväga hea idee.

On veel asju, mis vajavad vihma ja tormi.

Saame. Nii vihma ja tormi. Kui päikest. Ja hakkama. Alati. Aho.