8.august

Öine rong pani mind uskuma, et suudan tõepoolest kõike. Rongi moodustas hobuveokaubik, mille taga oli multifunk traktorikäru. Olin selle konstruiga teel Vaimastverest Soonele kolm tundi – millele eelnes tööreid Vehendi-Ülenurme-Haaslava-Vehendi-Põltsamaa ning käru taha haakides selgus, et käpad ei tule seisva hüdraulika stopperi tõttu üles – kruvisime maha. Ajee. Ohukolmnurga tahasidumiseks tirisin jope seest paelad ära, metsataat käis vahepeal Jordanit toitmas ning tuli mulle appi seda ehitist lahti harutama ja giljotiinimasinat hobukuudist maha kangutama. Ja veel kord ajee.

Südaööst kella kolmeni maanteel oli pehmelt öeldes aega päevaelamusi seedida ning inimolemust vaadelda – kõigi töövõitude otsa jäin kahetsema värskelt sirgu sõidetud hiiglaslikku jänest, kelle oleksin tahtnud koertele tuua, aga ei jaksanud jalga gaasipedaalilt üles tõsta – krdi jänes – ja inimese ablas olemus 😀

Ka professor Saveliga rääkisime samavõrd kui Tori hobusekasvandusest, mööda Ülenurme kuningriiki jalutades ja kohviku kõrval leitsakus kiluleibu naudeldes inimese olemusest. Oli kirgas vestlus. Nagu ka direktriss Merli ja teadur Elleni arutlused.

Haaslaval sain teada, et isand Petersoniga kohtusin üldse napilt – nädala eest kukkus koledasti vastu kerist ja palju ei puudunud, et… Tagasiteel Vehendisse, kuhu hommikul Indi jätsin, heitsin igatseva pilgu teeäärsetele – maalikunstnik Tiiu, Freddy ja Aire, lillevõlur Alari – ning saingi teha isakodus

Vehendis autoesitluse Richardile, üle väga pika aja lobiseda seenior-naabritega, naljatleda keskealiste purjetajatega, lõõpida Martti-Kalle-Madisega, tutvuda Richardi sõpradega – aga kuhu jäid Alo pidustustelt meie kunagise sõpruskonna tuumiku moodustanud arstid-artistid???

24tunniseks teel ja tööl olekuks andisd jõu soojad suhted Inga-Brigita-Karin Hangoga – kellega mõistagi tegime ka tööd. Üle aegade sain kallistada ristitütar Katriini. Indi sõitis Võrtsu äärest Kirna mõisaproua-preiliga Sänna kultuurimõisa telkima-hängima – tuleb homme õhtuks.

Kodus pani naabrinaine Anne mornilt seltsi otsiva Jordani esikusse ja metsataat tuli teda issima. Öösel enne nelja saime Jussi Madam Citroeni tagant ära, diivanini roomanud mina sain õlamassaaži ja vajusin veel enne kui metsataat oma autoni jõudis, Jordaniga kaelakuti Ära.

Hommikul kallimusipai ja mammutid ritta – pesud likku, tuhat kirjavastust, eile-jututatud Peterson-Ülenurme-Karin pabertelgedena kirja. Hobustele naadiniit. Pokumaa ja Alatskivi jaoks giiditekstid Pirjole – Giid von Poku, Alatskivi von Stackelbergide tekst. Laut klaarimaks. 16 faili laual triloogia kolmanda raamatuga kõrvuti… ee… ajee!

Ja siis kutsus Raja-Pets mind ühes 21^st postkastis vastamist – ja teist sama palju koostamist oodanud kirjast 12-16 augustiks Poola kahele loomalaadale… Krrrrdikrrrrrrrdikrrrrrrrrt! Ma nii tahaksin… ükspäev teisehomme. Täna kütsin keset päeva endale ihuüksi sauna, et tavotist-tolmust-higist klaariks saada.

Kastmeks lugesin Alkeemiast:

Müstiline naiselikkus

Naise missioon on kehastada armastust ja jagada seda igal pool – perekonnas, tööl ning kogu oma päevas. Naisenergia on olemise energia, see on armastuse seisund ja kulgemine. Vaid selles seisundis saab naine olla tõeliselt õnnelik ja rahulolev ning luua harmooniat ja armastust oma suhtes.

Paarisuhe saab selles kiiresti muutuvas maailmas inimeste jaoks järjest olulisemaks. Naised ja mehed hakkavad üha enam tähelepanu pöörama oma tõelisele olemusele, sest suhted peegeldavad iga inimese sisemust ja panevad mõistma paremini ka ennast ja küsima, kas ma olen õnnelik elades selliselt. Mis on minu tõeline missioon siin maal?

Meie läänelik ühiskond on surunud naisi liigselt meesenergiasse – see tähendab rohkem tegutsema, kontrollima, vastutama, võistlema meestega võrdsete positsioonide ja õiguste eest. Mees ja naine ei saa aga olla võrdsed, sest nad on nii erinevad – mees ja naine on loodud teineteist tasakaalustama. Mehed ja naised on tegelikult väga sarnased. Erinevad on vaid mehelik ja naiselik energia, mis meis kõigis loomupäraselt olemas on, kuid loomulikult peaks naises rohkem olema naisenergiat ja mehes meesenergiat.

Meesenergia on kohaloleku energia – õiglane, tugev ja kaitsev, see on kui konstruktsioon, mis naiselikku voolavat energiat hoiab ja selle abil materialiseerib maailmas. Naisenergia on olemise energia, see on armastuse seisund ja kulgemine. Ja vaid selles seisundis saab naine olla tõeliselt õnnelik ja rahulolev ning luua harmooniat ja armastust oma suhtes. Mees tahab täituda naise armastusest ja õnneseisundist ning saab seeläbi kontakti ka oma mehelikkusega, tehes üha suuremaid ja tähtsamaid tegusid.

Naise aktiivsus on vaimne ning mehel füüsiline. Üks hea suhe saabki toimida vaid vaimse ja füüsilise energia koostöös. Vanasti elati koos vaid kokkuleppe alusel, et üheskoos karmis maailmas allu jääda. Täna enam nii ei saa, sest inimesed ja maailm meie ümber on väga kiiresti arenenud ja vaimne aspekt on ka suhtesse juurde tulnud. Kõigil inimestel on potentsiaal olla õnnelik ja see teadmine paneb meid otsima. Tihtipeale otsitakse, kus see inimene on, kes mind õnnelikuks teeb. See, mida me väljastpoolt otsime, on tegelikult nais- ja meesenergia tasakaal. Kuid kui selle enda seest leiame, siis oleme ükskõik kellega õnnelikud.

Aastakümneid tagasi pidid mehed sõtta minema ja naised jäid koju õppides kõige eest vastutama ja kõigega ise hakkama saama. Nüüdseks on väga palju muutunud, mehed on kodus ja naised ei pea enam ise kõike tegema. Me peame meestele oma naiselikkust kehastades meelde tuletame, kes nad tegelikult on, selle asemel, et neid kritiseerida või maha teha. Meeste tõeline olemus on võime olla täielikult kohal, seda kvaliteeti on eriti selgelt meeskangelastega filmides välja toodud. Mehelik mees teab, kes ta on, sest ta kuulab oma sisemist tõde. Mehelikkuse tõeline olemus on võime näha midagi, võtta siis siht ja luua. Loomiseks vajavad nad naiselikku energiat enda kõrvale.

Miskipärast on aga naistesse sisse jäänud hirm taas üksi jääda ja sellest lähtuvalt vajadus kõike kontrollida. Sellega aga suruvad naised mehi alla, võtavad nende eest vastutust ja teevad otsuseid ning pärast on kurvad, sest ei oska oma mehes enam meest näha. Pidevalt kontrolli omades ja kõike juhtida püüdes ei lase naised endal olla haavatavad ja kui pole haavatavust, siis ei ole saa ka tunda, sest vaim ja keha on pinges ja ei võta vastu seda, mis mehel ja maailmal pakkuda on. Selline kontroll aga võtab suhtest igasuguse läheduse ja lõhub paljude perekondade õhkkonda ja tihti ka perekonna tervikuna. Nüüd on aeg naistel taanduda võistlemast ning võtta tagasi oskus tuua maailma armastust, harmooniat ja pehmust, andes meestele tagasi nende positsioon perekonnas ja ühiskonnas.

Naistel tuleks loobuda pidevast tegutsemisest, kontrollist, õppida rohkem lõdvestuma ja elu nautima. Kui naised õpivad usaldama mehi, saavad mehed tagasi oma väe ja muutuvad mehelikumaks. Suhe on nagu tants, elu tants. Tants tuleb välja siis, kui mees juhib ja naine alistub. Kui mõlemad üritavad juhi rolli haarata, siis muutub see vastastikuseks võimuvõitluseks ja suhe läheb ruttu rappa.

Vanasti hoidsid naised hõimudes ja külades kokku, tänapäeva ühiskonnas on aga kahjuks tunda ülemäärast rivaalitsemist – võrreldakse end ajakirjade esikaantega ja teiste naistega enda ümber. Kadunud on teiste naiste kui õdede austamine ja imetlemine, nende austamine ja neilt õppimine. Kuid just sellistes kvaliteetsetes naiste seltskondades on võimalik tõsta naisenergiat kõige tõhusamalt. Naised, kes on endal seda kogeda lubanud, teavad, milline väärtus see on.

“Naiselikkus on armastuse olemusse juurdunud – see on sensuaalsus kehas, puudutuses (nii füüsilises kui vaimses), avatus ning mehe ja elu täielik aktsepteerimine. Kui naine on oma põhiolemuses, siis ta loob ilu kõikjale, kus ta käib. See on midagi, mis on füüsilise ilu taga ja mille kirjeldamiseks ei ole sõnu. Naiselikkus on justkui aroom mehele, mis on nii võrgutav ja vastupandamatu. Naiselikkuse kogemiseks ja kehastamiseks, peab naine tulema oma sensuaalsesse kehasse. Naine ei saa olla õrn ja sensuaalne, kui tal puudub kontakt oma kehaga ja ta ainult mõtleb, mõtleb, mõtleb. Hingamine on esimene, mis naist kehaga ühendab.” Nii räägib naiselikkuse õpetaja ja lauljanna Peruquois, kelle kaunist ja sügavat häält peagi ka Eestis kuulda saab.

Naise missioon on kehastada armastust ja jagada seda armastust, igal pool – perekonnas, tööl ning kogu oma päevas. Ka Dalai Laama on öelnud, et just lääne naistes on piisavalt teadlikkust ja tugevust, et oma ellu teadlikult neid pehmeid naiselikke kvaliteete tuua. Kallid Naised, meie saame oma õrnuse ja naiselikkusega oma suhteid ja kogu maailma harmoonilisemaks ja armastusväärsemaks muuta.

Autorid Merliis Sulg ja Triin Hio on holistilised terapeudid ja naiselikkuse teema koolitajad.

Allikas: www.holistika.ee