31.august

Sõprus on vähemalt sama nõudlik kui abielu. Pead sellesse panustama-panustama-panustama. Kooli ajal imestasin, kuidas teised piigad tunde-päevi-aastaid koos veedavad, kuni mina kunstikooli-balleti-kirjandusuurimustega abielus olen. Nemad on tänini omavahel sõbrad. Kool kestab. Kui oma rajaga ühenduses elad, pead paratamatult järele vaatama kellelegi, kes elab koos oma kitsedega ja kellelegi, kellel on võõrrännetel teised seltsidaamid – ja sõpradeta sa ju ometi pole, aga… Ikka on piiksviiks kui mõni kauane sõber ei huvitu, mõni ei osale ja mõni…

Suutsin eile õhtul ainult võrkkiiges tolgendada, laudise aastaringe vahtida ning Indi-Kaupo kitarritundi kuulata. Keskmisele tütrele tunnistasin ajapuuduse-mittejagunemise jutu kokkuvõtteks, et ma siin olen ennast änamvähäm äratappand. Kui kõik sujub, kannan ullu koormat – aga kui mingi jura juhtub, käib krõps ülikergesti ja kark pehme ongi. Piisab sellest, et üks lootegelane mõtleb ümber, üks puntras teekaaslane on koonuses ja kasutab mind poksikotina – jah, sellest eetrimürast täitsa piisab, et mai jaksa sõrmegi liigutada. Äh, homme jaksan jälle. Sest õnneks on kümnedi ustavadi hingidi – nii et üks poksija ei peaks oma epiteedirahe ja panoraamse visiitkaardi esitamisega ometi pildituks võtma – ja suurepäraseid lugude kangelasi – nii et üks ei peaks stöörima – ja ka ühe lapse kumaaritamine, kui neli juhtumisi nunnusti käituvad, ei peaks ju painama, aga… Vot see trdikrdi AGA 😀 Lähen lõikan hobeste uue rulli võrgu maha – nad on üks võrratu seltskond. Algaval nädalal tuleb ekspert – siis vast ka laekub – ja treener, kes hakkab Tajat treenima, sai ka pojaga haiglast koju juba… Mis kuradi ajad need ometi on praegu, ah mis??????? Pole ullu, tulevad uued… 😀

Õnneks on 4. septi õhtul Kirnas etendus, nii et me Karekaga ei pääse tv 3 peole – mullu sättuti seal nii bondiks, et koduteel nõuti Kohila traaversis kategooriliselt mere äärde – praegu pole pidude aeg. Kolme raamatut on vaja kirjutada ja ajakirjalugusid luua

Küsige, ja teile vastatakse. Kui kõige ootamatumast allikast väga kirglik, mitmetasandiline ja must sajatus tuli ja ma õhku ahmides siiski Ülenurme häärberi giiditeksti püüdsin moodustada, lugesin kohe arvutit avades sellist saadetist:

Homme muutub ja pöördub sinu saatuses üks lehekülg ning meil kõigil on üks õppetund lõppenud. Kes on õppinud, seda ootab helge tulevik, kes mitte, seda ootab suur probleemide lahendamise aasta, mis kestab pea aasta. Kui sa täna tunned, et oled õnnelik, siis võid südamerahuga öelda iseendale “oled tugev olnud, võidelnud, viimased mitu aastat pingutanud, tundnud survet ja õppinud kõige selle juures enda intuitsiooni kuulama”. Kui tunned, et oled kuskil kinni ja paljud asjad ei ole sinu elus õigel kohal, siis võta seda vihjeks, et kõik see millepärast täna kurb oled, see ei vääri sinu tähelepanu kuna saatuse poolt on sulle midagi hoopis palju rohkemat ette antud. Ole tark ja loe märke, vaata millised asjad ei taha edasi liikuda, ega õnnestuda. Võta seda kui märki, et nendel teemadel või inimestel oleks aeg hoopis lahkuda ja te olete oma “taaskohtumise” selles elus ära teinud. Olgu siis selleks taaskohtumiseks üksteise õpetamine, rahu tegemine või asjade klaarimine. Selle aasta ülivõimas tuline täiskuu aitab vanadest ahelatest vabaneda ja seepärast muudab selle energia kiiresti meid ülimalt närviliseks – kuna toimub spirituaalne avanemine, tasakaalu saavutamine ja materialismi hävitamine, mis üldjoontes kestab pea aasta. Seega Maiade kalendri järgi “Maailma lõpp” on käes, aga selle vaimses mõttes… Me hakkame tagasi vaimsesse maailma kõndima, õppides intuitsiooni kuulama ja läbi südame elama, mitte elama läbi materiaalsuse või mugavuse. La Tene

Aitäh.

Tõsijah, kui me kedagi ärritame ja pööritame, pole järelikult partner – oli ära. Või ei olnud. Kui ei soovi edasiste rahede käes märterleda, tuleb musta pilve alt leebelt minema astuda. Tupsutadaa.

Täna peaksin oma permanentselt 12faililiselt töölauapuslelt 5 vidinat tehtuks kuulutama. Indi läheb Kaupole appi – seekord raamatuarhiivi, mitte metalliplatsile – ja saab järgmise kitarritunni – kassidele-koertele tuleb uus toit tuua, pilditapeeti täiendades endale ja kodule korraga pai teha – ja homme alustame kooliaastat KukeMaie trenni ning Kirna mõisa tähenuusutusega 😀

Väikese Ingli sõnum septembrikuuks 2015:

Septembris tuleb oma hinge eest hoolt kanda.
Selle sõna kõige otsesemas mõttes. Nii. Nagu me hoolitseme oma lähedase eest, hoole ja armastusega, nii tuleb sügise alguses ka enda hinge eest hoolitseda.
Teda toita ja armastada, kuulata ja rõõmu pakkuda.
Meie hing on sügise hakul habras, nagu nohune laps, keda vaja sooja teki sisse mässida.
Selle aasta lõpukuud, kuni jõuludeni välja on üks suur hingede aeg. Heljub meie ümber aina müstilisemaid tegelasi ja juhtub meiega aina seletamatumaid asju.
Lahti seletatult tähendab see seda, et kui muidu, argipäevas, on ajakiht selline paks ja läbipaistmatu, siis sügisel on see hästi õhuke.
Mis minevikus on kuskile oma energeetilise jalajälje jätnud, seda me ka hakkame nägema.
Kui te oma omakoduhoovis paljajalu läbi lume jalutate, siis näiteks nädal hiljem tuleb pereliige tuppa, silmad suured peas ja küsib teilt, et kas sa just jalutasid paljajalu läbi lume…
Ta on täiesti veendunud, et nägi teid seda tegemas.
Sama on tulevikuga. Me näeme läbi aja paremini. Näeme pilte, vilksatusi, inimesi, keda mõne aja möödudes näeme uuesti. Justkui kordusena. Tegelikult oleme esimesel korral seda lihtsalt „ette näinud“.
Sügis õpetab meile, kuidas see selgeltnägemine/kuulmine käib. Aitab mõista selle „tehnikat“ ja „töökorraldust“ ja mis peamine- õpetab seda, et meie kõik oleme võimelised olema selgeltnägijad, kui vaid meie sees on see soov.
Nii, nagu kõik meie hulgast ei taha olla tuumafüüsikud, nii ei taha ka olla selgeltnägijad, aga õpitavad oma mõlemad, kui on õpisoov ja sisemised eeldused.
Sügis õpetab ka seda, et mitte iga kuulutajat ei pea uskuma, kes väidab end võimas ennustaja olevat ja ka seda, et hoopis tavaline inimene, kes teiega pargipingil kõrvuti satub, võib hoopis hea nõuandja olla.
Sügis suunab ja õpetab, kuidas ära tunda enda kõrvalt need inimesed, kes on ehedad ja ausad ja need, kes kõva jutuga end üles kiidavad, aga mida pole, on sisu.

Tulles tagasi septembri ja argisemate teemade juurde, siis, perekonnal, selle loomisel ja hoidmisel on sel kuul väga oluline tähtsus.
Perekonda tuleb väärtustada rohkem, kui iial varem. Teha kompromisse ja käsitleda kõiki teemasid suure lugupidamise ja armastusega.
See käib ka nende perede kohta, kes võtnud ette lahkumineku. Ka seda saab teha austuse ja armastusega.
Kui perekonda suhtuda sel kuul natukenegi hoolimatult ja lugupidamatult, toob see kaasa aastatepikkuse üksinduse, eraldatuse ja väga hapud suhted. Nagu haav, mis ei taha, ega taha paraneda.

Üks teistmoodi joon on septembril veel. Kui midagi lõpetada, tuleb kohe ka uut alustada.
Kui vahetada töökohta, siis pausi teha ei tohiks, kohe uuele kohale edasi.
Kui vana kodu müüa, siis peaks kohe uus olemas olema, vahepealne üüripind oleks halb mõte, see jääb kestma pikaks ajaks sel juhul.
Ühesõnaga, september ei taha näha ajutisi, vahepealseid lahendusi.
Kui lõpetad, alusta kohe uut.
Kui tahad midagi uut alustada, siis olgu see läbimõeldud otsus.
Kui valida oma kool ja eriala lihtsalt midagi suvalist valides, siis sellest saab pikalt kestev suvaline lahendus, mis ei vii kuskile.
Suhted, mis loodud sel kuul selliselt, et ah, peaasi, et keegi on kõrval, jäävadki selliselt kestma pikalt, toitmata kumbagi osapoolt, muutudes lõksuks.

See ongi see, miks september tahab, et me oma hinge eest hoolt kanname- tuleb teha enesele ainult ja ainult häid valikuid. Ennast hoides ja armastades. Kõik algab endast ja kui me ennast armastame, siis me kiirgame seda välja ja saame armastust ka vastu.

Kuu keskel on ca nädalane periood, kus me kõik näeme ja tõlgendame must-valgelt. Kas siis on miski/keegi parimatest parim või halvimatest halvim. Me oleme mingis mõttes nagu värvipimedad natuke aega. Töö näiteks võib ühel päeval meile tunduda nii halb, et tahaks kohe jooksu panna ja vot siis on tark meeles pidada seda, et otsused peavad olema läbimõeldud ja targalt astutud. Kui varuks on võtta ainult tagavaravariant või suisa mitte midagi, siis targem on mitte tormata. Võib päris nutuselt tühjade pihkudega olla tükk aega.
Õnnega koos on need, kes selle värvipimeda nädala valge tähe all elavad. Kõik on helge ja valge sõna otseses mõttes ja see ongi kõige õigem viis oma hinge eest hoolt kanda

*

Iga hingetõmme olgu palve, iga päev püha päev – sest Jumal on alati kodus. Meie kodus. Aitäh.