4.-6.september

Eile lõi välk otse minu kõrvale maasse, kui koduõuel oma pojale traktori kange tutvustasin ja Belka esisilla ajamisse näpuga tavotti toppisin. Lapsed tulid õetütrega mängimast ning tahtsid teada, kusse-misse meil Belka Russas asub ja toimib. Välk ja Pauk oli nii kõva, et hobused pole veel puu otsast alla tulnud. Õhtuse talituse ajal kõndis Taja nii tihedalt mu kõrval – et tuge pakkuda ja saada – et sain vaikse uinumise eel süütunde kõiki nüansse nautida. Ma pole ammu Tajaga sõitnud. Ta küsib. Ma muretsen rohkem sellepärast, et Nibiru päitseid oleks vaja järele lasta, aga pannal on kinni tursunud…

Ja ma ise olen ka täna meelitsi-hingetsi veel täiesti Ära.

Teresa ja Tuuli ja teised vägede valitsejannad kirjeldavad sama. Täiesti udus. Ühes erakordselt võimsas muinasjutus. Teadsin, et Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks – läbib Kirna mõisa etendusel ühe oma pika ja kauni teekonna kõrgpunktidest. Aga see oli midagi… müstilist. Alates Kirna talli tüdrukutest Mamma Maie hobustega.

Kes tegid järgmisel päeval Ülenurmes Maiest Eesti parima tõuloomakasvataja.

Jätkates tõsiasjaga, et juba kell kuus polnud ei mõisa ega seltsimaja juures enam kuhugi parkida. Sõitsin end põlispuu alla Madam Citroeniga kinni – õnneks katust ära ei rikkunud. Märk. Et Mustrimuutjate staap ja pärispesa saabki olema Täheväravas, kus ta ju kirjutatudki on.

Täisringi peaks rahvamajades-teatrites andma – ja üle minu lendas 27 luike…

Me ise lendasime Indiga pärast kooli – ja minu järjekordseid knikse-kraapse ootamatult saabunud priaberdile 😀 – jalgratastega Raplasse. Maestro Vooglaid tähistas valitsusmajas oma 80.juubelit ja raamatu ilmumist. Ratastega läksime spst, et mama Jumpa oli tagauste pinnimisel. Kalossidega spst, et ei jõudnud kostüümidraamat korraldada. Oluline on see, mis on oluline. Pistsin laudarookimist lõpetades 4 sooja muna taskusse. Ja meie rituaal Indiga oligi pärast poovate lipsude ja ärahingatud õhu tundi papa Vooglaidu kallistada ja talle need soojad munad pihku pista.

Koos lausega: meie oleme sinu tüdrukud, kes teevad tegusid sinu sõnade järgi – õpime viitele ja peame talu 😀 Ütlesin midagi veel – aga ei mäleta, mida – sest sattusin Siim Kallasega silmsidemesse, sain Andres Raidilt sooja musi ning arutasin Kersti Niegeseniga elujõu püsimise tagamaid ja põhjust tänulik olla, kui protsess lõpetab mõne ettevõtte, mille ideekriis on juba mitmeid aastaid vindunud. Hõissa.

Olen üliõnnelik, et Soone finantsidega vutikutiks transformeerunud Aleksander lendas ootamatult emme juurde ja sai Kirna triumfist osa. Maagiline Tähevärav ringutas end nagu talveunest ärgates ning mahutas enam kui 300 inimest… Lava, tõsi küll, meile enam väga ei jäänud – ent imede imede ime ning täisringi täismäng oli sündinud. Näitlejad valitsesid mesilasepiste ja meeleraputuste kiuste vägesid võimsamalt kui kunagi varem.

Publikuks Eesti spirituaalide ja hobuinimeste Kuningad ja Emandad.

Soone Saara palvetas koos Indiga, kelle kanaldusest sündisid nii Täisring kui Mustrimuutjad, meie sügis-talvise-kevadise Täisringi-tuuri eduka jätku eest – teatreid-seltsimaju kuulutasid Märgina meist üle lennanud luiged… 27. Kõigile, kes ei mahtunud Kirnasse – sadakond inimest… oh armas aeg… andke andeks palun… lubasime: toome tüki uuesti Türile-Paidesse.

Lähinädalail valmib raamat Täisring. Ning triumfiõhtul otsustasime, et järgmise, juba valmis etenduse Mustrimuutjad – viimne eestlane – mängupaigaks saabki Kirna. Seal Täheväravas Saara Indira kanalduse järgi selle uue näidendi kirjutas. Sinna on nähtamatu maailma vägised meid kutsunud ja oodanud.

Kuuletume ja Teenime.

Ja siis palvetas Karekas – vallandades sedasorti pisarad, mistõttu Papa Mangi ustav Sulfa keeldus Kirnast lahkumast. Oraakel kündis Katharinentali-emand Pireti autosse Sulfat tarides Kirna põrandasse neli tõredat käpavagu 😀

Eile oli trupp Muuga mõisas – tänu Ylar Lindepuu, Leonhardi ja meie teistegi koostööle oli mesilasešokiga näitleja, kes muide Kirna-etendusest muhvigi ei mäleta! – Laekveres täiesti korras. Aga Saara… hobustega koos puu otsas. Välgust tabatud. Eilsest triumfist ja maagiast südameüdini rabatud.

Kallid sõbrad, tänu Perekonnale, kelle me eile seal Eestimaa südames moodustasime, tean iga hingetõmbega kindlamalt: oleme õigel teel – KOOS. Aho!

Energia ringlus ses Peres toimib igal tasandil – ka siis, kui metsataadi jaoks kopa sees keevise sentimeetreid mõõdan, trakatsit telefoniteel juhendatuna õlitan – ja Telekomi rikkebrigaadi juhendamisel ruuteri ja digiboksi vahel kaableid kandin. Meister saab alles teisipäeval tulla – seni oleme pihtasaanud tehnikaga tänulikud, et internet jäi – ja kuna telekasüsteeme ei jäänud, hakkame suure vaikuse summutamiseks lugema-kirjutama-mõtlema 😀 😀 😀

Merikese unenägu – tohutu rahvamassiga täismäng – läks ositi täide.

Lillelist kleiti polnud – ruuduline pintsak ja kaabu olid – ja oma Meest ka pole.

Kuhu ta mahuks, kui mu ümber on papa Teemant ja Kallaste, isand Mang ja Lindepuu – Reimo-Johannes-Leo-Heino ja teised oma maailmade vägede valitsejad – kulgen keset Kuningaid – aga oma muinasmaal olen ikka ise. Liigagi ise – küsisin eile rööbiti süüa tehes, loomi talitades, pesu majandades ja sauna küttes lastelt, millised tööd nad jaotusse võtaksid, palun. Indi töövihikutele ümbrispaberid panivad. Aitäh 😀

Enne toimumist ära olnud pidude kogemus pani ette muretsema, kas oodatud tähetund Täheväravas… Olioli. Palju suurem kui unistus. Alles paar päeva hiljem meenus, et mul oli samaks õhtuks kutse TV3 hooaja avapeole. Valikud-valikud – tsiteerides klassikut: Me oleme tüdrukud, kes peavad talu ja õpivad viitele.

Eile võtsid ühendust mitmed mu raamatuid lugenud – ja etendusi näinud. Palju sooje sõnu. Aitäh. Joel pidas vajalikuks teatada, et rassib Nõval ja igatseb meid. Rääkisime põhjalikult Tessa ja Tuuli, managessi ja keeltekooli-Signega. Ja Täisringi olemuse võttis kõige täpsemalt kokku papa Teemant:

ilmne, et see Lugu on taevast antud – ükski inimene ei saa nii lihtsat ja vägist värki välja mõelda, et see puudutab eranditult iga nägijat-kuuljat – iva on selles, et indiaanlane ju tegelikult ei lasknud midagi vabaks, vaid põgenes – iseenda ja vastutuse eest – vastutuse jättis lahkesti naise kaela, ise putkas puhkama ja mängima – ja siis ta veel küsib, miks ta ei tõuse – põgenejatel ei tõuse! Aho!!!

Meie kui vastutusevõtjad sõidame täna taas Kirnasse mööblit mõisast seltsimajja kolima – ja Eesti parima tõuloomakasvataja, mama Maie trenni. Tähevärava teenimine igal tasandil on suur Au. Ja KOHUSTUS. Vabadus on tunnetatud paratamatus.

Ning just siin ja praegu tunnetan kogu südameüdi ja iga hingetõmbe kui palvega: olen õnnelik. Aitäh.