29. september 2015
29.september
Sügisüksindus ja pühapäevahommikused patsid. Nagu novellipealkiri. Pühapäevahommikul, kui pärast seitsmest loomade emmemist tagasi voodisse kobisin, tegid lapsed all omleti ja tütar punus mulle patsid. Ja kogu selle idülli peale tunnen end iga päeva ja tunniga üha üksildasemana. Täiskasvanud inimene, kelle vastu põsk toetada… Nojaa, hobused toetavad rõõmuga. Pärast tänast trenni toetus Taja täna kogu raskusega mulle lagipähe, otsekui tõestus mu otseütlemisega hobumamma väitele, et olen kasvatanud ärahellitatud lehma 😀
Mul on kõikvõimalikele tähelühenditele – kik-kysk-pria – nüüd justkui paketid olemas, millega edasi konsulti küsida, et kõigi võimalike meetmete avanedes platsis olla. Ehkki kosmoses on kõik olemas ja ma aina tellin, peab siiski sellega rehkendama, et teenimiseks tuleb tööd ja taotlusi ikka ka tegema 😀
Sügisüksindust, talveheitlusse suubumise hirmu ja toimetuleku kahtlusi – kellel neid poleks – süvendab vaakum ja kumm. Kõik venib. Ilmumised-tasumised, edasiliikumised-arenemised. Küll saab ja tuleb. Aga paigalmarss sakib sajaga. Käivitasin päeva, suheldes Manona, Katrini, Brigita, Looritsa, Teemanti, Eesti Naise Helinaga. Kirjutasin päevatööde vahel mitmes järgu Fohow-teksti.
Arvutasin kokku, mis maksaks elulaad, kus käiksin kõigil Elujõu ja Esoteerika, Lilleoru ja Valgussaare jne jne jne loengutel-kursustel-seanssidel, mis mulle tegelikult huvi pakuksid ka… 10-15, 30-50 eurot seanss. Igal nädalal oleks oma kolm sellist huvipakkuvat. See teeks nii ajaliselt kui rahaliselt välja tõsiasja, et ma peaksin ainult ennast. Ei lapsi ega loomi – üksnes ennast. Mis söödad-ussirohud-kabjateod ja pügamised? Seansid emmele! Mis paaritused ja ehitused, arendamised ja õppimised-õpetamised – kursused! See oleks nende hetkede asemel, kus mu väike tütar sõidab kodukoplis oma poniga lausa kuninglikult – ning Tajal tuli täna Mirjega ka juba ühest jalast täitsa väljagi. See oleks oma muinasmaa ja tee asemel. Kusagil korteris – ja ei mingeid tuure ega managemente, projekte ega ehitamisi. Kursused. Vaffavaffa… Nii et üksiklastele soovitan soojalt – ise libisen hobunaga metsa. Seal pole südant seest söövat muret ega üksildust, venimist ega häma. Seal pusserdavad haned end parve. Ja õhtupimedas talitades – karge on! – lendavad luiged pimeduses üksteist julgustades üle talu.
Sügisüksildus… Selle vastu aitab homseks ette valmistatud memo Irenele, kontrollpaket Marit Suurväljale keskkonnaminni, arengukavasse hõlmamise petitsioon Bankile ja vallavanem Indrekule, kak-bõtj-küsimus Pärnu-Ingomarile ja enesekordamine Kessule. Küll saab, kujuneb ja sujuneb…
Kõik eluks ja talvele vastu rühkimiseks vajalik on olemas. Küllus on tulemas – kui alljärgnevat uske.
Väikese Ingli sõnum oktoobrikuuks 2015:
Elu on nagu jõgi, sa kas lähed vooluga kaasa, jääd kaldale või proovid läbi jõe teisele kaldale saada- püüab oktoober meile öelda.
See, kes läheb sel kuul vooluga kaasa, teeb läbi kõik teele jäävad takistused, aga jõuab kaugele. Kes kaldale jääb, selle elu nii ongi- seisab. Kes aga teisele kaldale püüab saada, lootes, et seal on parem, siis peab tõdema, et elu seisab teisel pool täpselt samamoodi ja ta on vahepeal veel märjaks ka saanud.
See pole tingimata halb, kui elu seisab, aga paljud ei saa aru sellest ,et miks midagi ei muutu ja on õnnetud.
Vot siis tulekski mõelda edasi liikumise peale. Jaa, tee on tundmatu ja mis kõike ette võib tulla, ei saagi ette teada, aga üks on kindel, edasi liikumata muutust ju ei tule ka.
Oktoober on rahutu, kohe igatpidi.
Muudkui sunnib meid liigutama, igasuguse ilmaga ja igasuguse tujuga.
Ja nii me siis püüamegi otsustada, et kas minna vooluga kaasa, proovida jõge ületada või lihtsalt istuda tasakesi kaldal ja mitte midagi teha.
Teadmatust on palju sel kuul. Kõik tundub kuidagi kõhe ja me otsime turvatunnet, midagi, mis annaks meile märku, et kõik on hästi.
Me muudkui kaevame oma minevikus, lootes leida sealt märke, kuidas edasi minna.
Siit nüüd ka soovitus: kui kaevate minevikus, siis noppige sealt välja oma kõige ilusamad ja helgemad mälestused ja kogemused. Paluge tulevikul tuua teile uuesti neid hetki, kogemusi ja inimesi.
Oktoobris me kohe kohati kardame seda tulevikku. Õues on pime ja sombune ja nii tundub see eesolev samasugune. Tegelikult aga tahab oktoober puhta platsi luua, et me looks omale uut ja helgemat homset ja siin ongi hea appi võtta ilusad mälestused.
Paljud meist maadlevad sel kuul inimsuhetega. Keerulised ja jäigad kipuvad nad olema ja kohati on tunne, et jookseb igal pool peaga vastu seina, nagu oleks keegi maailmast kõik uksed järsku röövinud.
See õnneks kestab vaid poole kuuni, edasi juba hakkab uusi uksi tekkima. Küll tööalaselt, küll eraeluliselt. Me hakkame nägema lahendusi ja seda ilusat rada, mis meid tuleviku poole viib. Selle ilusa tuleviku poole.
Kui põrkate kuu teisel poolel kokku suure isekuse ja jäikusega, siis soovitus on minema jalutada. Vaidlused ei aita, selgitamised ei aita, isegi püüe mõista ei aita. Oktoobrikuu isekus on selline eriti kanget laadi ja seda ei lahusta miski. Sellepärast tulebki eemale minna, omaenda turvatsooni, kus keegi ei kamanda, keegi ei käsuta, keegi ei nõua. Olgu selleks oma turvatsooniks siis paaritunnine jalutuskäik, paaripäevane lühireis või lihtsalt omaette tuppa minek, aga head teeb omaette olemine kohe kindlasti. Õigupoolest on omaette olemine kuu teisel poolel ainus, mis aitab elektrilise õhu vastu.
Kes sel kuul armastuse lainel on, siis selle kuu on magusam, oluliselt magusam.
Armastus oktoobris on vastupidiselt üldisele isekusele eriliselt mõistev ja soe.
Ennekõike sellepärast, et kuna õhus on palju mõistmatust ja isekust, siis need, kes armastavad, teevad seda tasakaalu leidmiseks erilise kire ja mõistmisega. Püüdes anda endast kogu soojuse ja hoolivuse.
Ja ega selline armastus oktoobriga ka läbi ei saa. Hoolivuse ja mõistmisega kasvab iga suhe aina suuremaks ja aina võimsamaks, ehk siis teisisõnu: kes oktoobris armastab, selle armastus aina kasvab ja kasvab!
Jõukus ka kasvab, kui seda samamoodi armastuse ja hoolivusega kasvatada. Kiretult raha teenimine toob sisse kasinalt, kirega külluslikult.
Oktoobri eripära ongi see, et kuu üldine seis on isekas ja hoolimatu, aga need, kes selle keskel isetuks ja hoolivaks jäävad, saavad topelt tasu.
Mis muud, kui sallid ninani, südamesse kuhjaga soojust ja palju aega iseendale, küünlasoojus ja kuum jook aitavad kaasa
Ahah. Nojah. Aitäh. Sügisüksildus…
Facebook



















