Facebook
10. november 2015
9.-10.november
http://www.hooandja.ee/projekt/taisring-indiaanlane-moisavalitsejaks on kolm viimast päeva netiavarustes korjelennul. Ette tänades ja naeratades.
Eilne esmaspäev oli nii üliväga täpselt selline, nagu kogu mu elu, et lihtsalt üliväga aitäh 😀
Hommikuse kirja- ja kirjutamisringi järel – selle nädala Maalehe olen mängeldes vallutanud 😀 – kaapisin Tallinnasse. Pärast võluvat vestlust emand Mangiga kohtusime Järve Selveri kohvikus Arnoga ja saime võrratu teksti. Mu meelest. Kas ka tema meelest – sellest oleneb, mis edasi saab. Alati saab. Aitäh!
Koduteel juhtus midagi nii eht-eestilikku, et karukannike, jummala eest. Kuna Tallinn-Rapla teel on ühes kohas lähestikku kaks kiiruskaamerat, nende juures 70 piirang, vahel vaid jupike 90, ei hakanud ma kiirust üles rammimagi – seda enam, et tee ääres terendas patrullikene. Minust rabeles signaalitades mööda hyundai numbrimärgiga 181… lugeda: hjondee – vehkles, vingerdas – ja minuti pärast helistas mulle… politsei korrapidaja. Talle helistati. Et ma sõidan 90 alas 70ga, põhjustan ohtlikke möödasõite ja kutsutagu mind korrale. Hepa tanklas – puhka rahus, Helmut Palm! – nägin, et hjondee pööras espakki. Vahepeal jõudsin dr. Rammuliga vestelda, Indi Tartu-bussilt noppida, postkasti juurde sõita ja… hjondee seisis veetleva vanadaami väravas, kes küüditati nooruses siitsamast Siberisse, kellega mullu herr Raua kardulat võtsime, kelle juures paar aastat tagasi Kandlekoja omadega marti jooksime – täna just! Järelikult tema järeltulija. Selline südamlik möödavajutaja-mentihelistaja-suhtumisenäitaja-suhtekorraldaja. Ilmselt olen ta meelest kestvalt rikas ja paheline kuulsus – ja ennast tema tegudega osavasti ühendas… Aitäh igatahes 😀 😀 😀
Kuni Kessuga reedese telgi plaane pidasime – teeme ikka 3 asja korraga – ja ma valgetest linnariietest tunkedesse vingerdasin, nügis Indi koos Jordaniga ühe pühapäeval toodud rullidest juba maha! Tühjendasime Jordani ennastsalgava abiga Madam Citroeni, puhastasime õue – ja teel talli puhastama tuli metsatalust kõne.
Kohale jõudsime koos vasikaga 😀 Aga lapsukest putitades, Indiga neljal käel ternest lüpstes ja väikese õe puhul Sallyt õnnitledes saime pealaeni looteveeseks-ternespiimaseks-lehmaseks ikka – nädal oli käima tõmmatud. Nimeks sai Miili – sest täna on Miliuse 70.sünniaastapäev.
Valtu spordihoones perepäeval oli Indil seljas Brigita kleit, seitse etteastet – ja minul ühe 9kuuse piigaga täiesti müstiline sõprusesõlmumine.
Koostasin kolme teksti teljed, korrastasin töödejärjekorrad – ja olin uuest seriaalist Üheotsapilet üliüpris meeldivalt üllatunud. Jammi!
Täna viiest viis tundi jamasin paberite-põlvejälgede-noorkuuks valmistumisega.
Kirjutasin Arno teksti.
Laadisin-tühjendasin end kahe päeva boksiteoga.
Õhtupoolikul olen raamatus. Novembris aga oleme Väikese Ingli sõnul semmoises seisus:
Väikese Ingli sõnum novembrikuuks 2015:
Tuleb tasane ja vaikne kuu, mille mõjud algavad juba tasapisi oktoobri viimasel nädalal.
Vaatame endasse, tõstame korraks pilgu ja vaatame taas endasse.
Oleme tulnud pika ja väsitava tee. Alanud sügis on tundunud kohati nagu aastatepikkune raske koolitee.
Mida kõike on olnud, tehtud, öeldud.
Nüüd me analüüsimegi kogetut ja püüame välja mõelda, mida selle kõigega peale hakata.
Justkui sahtleid püüaks koristada, et mis sisse tagasi, mis jäädavalt välja.
Kui teil on käsil enese analüüsimine ja püüate valikuid teha, siis kujutagegi endale ette sahtleid, kus hoiate dokumente ja muud olulist.
Sahtleid, kuhu olete aastaid pannud tallele vajalikku.
Vaadakegi üle, sest kindlasti on seal nii mõndagi täiesti aegunut ja ebaolulist tänaseks.
See, mis veel mõni aasta tagasi võis olla oluline ja säilitamist vajav, on tänaseks minetanud igasuguse tähtsuse.
Te olete kasvanud ja arenenud. Kogenud ja pika tee tulnud ja ei vaja enam kõike seda oma ellu, mis aastatega kaasa tulnud.
See käib ka inimsuhete kohta. Vaadake inimesi enda ümber. Kes on teiega koos kasvanud ja arenenud ja räägib siiani teiega ühte keelt, on teie inimene ka edaspidi, teil on koos hea. Kes aga räägib ikka sama juttu, mis pea kümme aastat tagasi, see inimene vast teiega enam ühte keelt ei räägi.
Te ei mõista tema iganenud arusaamu ja kinnistunud mõttemalle ja muuta teie seda ei saa. Tema elab minevikus, teie tänapäevas, mõeldes paremast homsest.
Inimsuhetega on aasta lõpul nagu jalanõudega. Need peavad olema soojad ja mugavad, et me neid kanda tahaksime. Kui nad ebamugavad ja külmad, aga ainsad jalanõud, siis nii ongi- külm ja ebamugav, aga muud ka pole. Kui nad on ilusad, edevad, aga raske käia, siis ka ongi- eemalt vaadates tundub šikk ja ilus, aga mida pole, on mugavus ja hea tunne.
Kellel soov oma inimsuhteid korrastada, siis vaadake need üle samasuguse pilguga, nad korrastaks jalanõude riiulit.
Kui oktoobris tuli vooluga kaasa minna, siis novembris kiiret pole. Vastupidi, kohati on millegi/kellegi liikumise kiirus lausa masendavalt aeglane.
Siin on aga oluline meeles pidada vana head ütlemist: tasa sõuad, kaugele jõuad.
See, mis novembris tasakesi liigub, see ka kohale jõuab. See, mis tahab tormata, enamjaolt satub ummikusse.
Kõik novembris alustatu ja edasi arendatu püsib aastaid. Tal on novembri visadus sees.
Kuigi esimestel kuudel tundub, et alustatu ei taha areneda , siis jaanuari esimesed nädalad toovad selge kinnituse, kui õigeid valikuid novembris teha sai.
Sõbrad, äripartnerid ja kolleegid, kes novembris kokku hoiavad ja teineteist toetavad, saavad väärilise tasu. Isetu hoolimine on praeguse aja peamine märksõna.
Need, kes selles teistele eeskujuks on, toetades ja abistades, kaasa mõeldes ja suunates, on justkui headuse teerajajad.
Neil on teistest raskem mõnda aega, sest isekust ja hoolimatust on veel palju ja selle vastu põrkudes lööb mõnigi kord pea ära.
Tugevamad ja visamad aga jõuavad sihile ja siis on nagu elus ikka- saad seda, mida välja annad ja topelt.
Headuse teerajajaid ootab aasta alguses vääriline tasu igas valdkonnas.
Lastele ja nende hirmudele tuleks novembris rohkem tähelepanu pöörata.
Laps, kes kurdab, et kardab pimedat tuba, see tuleks kaissu võtta, ainult tule põlema jätmine ei aita.
Laps, kes kardab kooli minna, tuleks sel päeval koju jätta ja temaga tegeleda.
Novembris hõljub meie ümber palju seletamatut ja see kipub pimedal ajal lapsi hirmutama.
Muidugi on kõigele alati olemas loogiline seletus ja põhjus, ja see ka ennast näitab, aga mitte alati kohe.
Te saate vahel alles nädal hiljem lapsele seletada, et näe, see, mis kolksus, oli see suur puuoks, mis vastu katust käis. Alles siis laps rahuneb ja tunneb end turvaliselt.
Lõpetuseks on mul teile kõigile palve.
Väljas on lõikavalt külm ja halastamatult palju hoolimatust.
Kui te näete hüljatud looma, siis püüdke palun talle abikäsi ulatada või leida see, kes ulatab.
Aitäh!
Evelin
*
Hea teekaaslane,
kirjanik-ajakirjanik-suhtekorraldaja Kati Saara Vatmann saab kasulik olla!
Lisaks traditsioonilistele logodele oma raamatute kaantel ning lavastuste afiššidel-kavalehtedel pakun koostööpartnerile:
- sisuline tekst ja märgiline tutvustus raamatu „Ingli puudutus“ kaanel ja tagumistel lehekülgedel
- sisuline tekst ja märgiline tutvustus raamatu „Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“ kaanel ja teose tagaosas
- sisuline tekst ja märgiline tutvustus raamatu „Mustrimuutjad – viimne eestlane“ tagaosas
- kajastumine lavastuse „Mustrimuutjad“ afiššidel-flaieritel-promomaterjalis
- kajastumine raamatu „Loomad-Lausujad“ kaanel ja tagumistel lehekülgedel
- professionaalne meediatöö Kati Saara Vatmanni soorituses – tegudeinimesed ei pruugi osata oma tekste vormida, nendel on oma tee ja teadmised – Kati kirjutab ja aitab avaldada.
Teie kollektiiv, pered ja sõpruskonnad on teretulnud Soone talu tervendavasse hobuteatrisse ning puhastavatele ja laadivatele koolitustele ja tseremooniatele meie hobukopli servas metsas allika kaldal asuvasse higitelki ja riituseplatsile.
Oleme töökad ja truud sõbrad, kui meid kord juba endale olete saanud!
Pakilisim hoo andmise koht asub alloleval lingil – raamatu „Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“ koostamise-kirjastamise finantsi kogumise aeg saab täis 12.novembril.
Eriti atraktiivne on teile raamatu keskmine osa.
Kui alguses on Täisringi romaaniversioon ja lõpus näidendi käsikiri, siis keskel – dokumentaalses osas on nii näidendi, tuuri kui raamatu saamise ja loomise, Eesti tänase võimu ja vaimu, kultuuri ja ühiskonna hetkeolukord.
Selles on koht ka teil.
Raiugem end parimas mõttes raamatusse!
Kati Saara Vatmann
5107709