29.november

Kreedaga kohtudes oli kaunis ja veenev kuulda, et ta ei planeeri midagi ning pole seepärast ka endaga tülis, et miski kavandatu ikka veel valmis pole – midagi pole kavandatud. Mina võin oma arengutasemel endiselt loetleda, mis kõik servi seisab – lapsepõlvesõbratarile Madlile Pärnusse just reastasin oma serviseismiste sariäkke: Reti veereb ikka munadega naisena kaks ühes, Täisringi-raamatu tarvilisest on ikka 2000 eurot puudu – appiappiappi! – Järgmine, suurlepinguline raamat surub juba peale – ülejärgmiseks on jälle umbes 3000 vaja… Vajan manageri!!! Tungivalt!!! Eile!!!

Eile tegime tegelikult taaskord imesid.

Panime koos Kareka ja Gribiga kogu majale värsked põrandad – Karekas tegi köögi kordades korralikumalt kui mina teinuks – meie Indiga tegime eeskoja-sadularuumi põranda – korjates Karekale ette lõikava-mõõtva Gribi käest köögi-saunatoa-kassikoja reliinide servad-nurgad endale – sentimeetri pealt õige ja ilus ja paigas! Justkui hambaarsti juures või juuksuris oleks see vana hea maja käinud.

Selge, et kui kõik möblu ja asinad juba paigast said liigutatud, tuli suurpuhastus.

Mis lõppes sellise väsimusega – pärast Kareka-Gribi Tartusse-lahkumist puhastasime Indiga püramiidi ja tseremooniaplatsi, talli ja lauda ja töötoa ja hooviteed ja kogu maja ja… – et magama ei jaksanud jääda.

Aeg läheb nii kiiresti, et äsjane juuste lahtikammimine näitas – ma ise olen endast kuhugi kaugele maha jäänud – kui juuksed patsist lahti võtta ja-või sirgeks kammida, on nad vaatamata mu elulaadile ka kõigest kord nädalas pestes hämmastavalt puhtad. See on märk ja kujund ja mis kõik.

Ümberringi jagatakse aasta seda-toda tiitleid, märke ja ordeneid. Mõni üksik mu kooskonnast on ka nipetnäpet pälvinud. Aga kõik me teised, kes seitse ühes sedasi paneme, et juuksed meist märkamata maani kasvavad???

Karmakoorem kasvab ka. Paratamatult ja tahtmatult. Karekas mängib eranditult IGAS seriaalis pahasid. Mina kirjutasin oma Liu-Eedeni-aegsetes raamatutes, kui toredad rebased meil kuuri all elavad ja kaevupingile rivistunult õhtuti majja vaatavad – ise imestasin, miks neil on nii lühike saba, kõrged jalad ja hele nägu… Ja nüüd nägin Maalehes juhuslikku fotot, mis ütles mulle seda, mida ma 7 aastat tagasi ise ei taibanud: need on šaakalid! Kenasti kormoranidega võõrliikidena rannajoonele rivistunud. Ahah.

Nagu kujund, aga elu.

Inglikaitse Margarita ütles täna:

ESIMESE ADVENDI SÕNUM
KAITSEINGEL MARMEI INGLITIIB :

” Ja käes on AEG
et küsida eneselt ,
kuivõrd TASUB vaevata mõtetega ,
et müttanud oled
pimeduse , ahastuse radadel
viimasel ajal ..
Nii harva on olnud kuulda naeru ..
justkui sookure
kurvad hõiked kõikjal
AEG MAHA NÜÜD VÕTA ..
Ja tõesti on parem ,
kui mõtled ,
et lennukalt TÄHETEE VÄRAVATENI
HEAD SOOVID
enese jaoks saadad ,
et need TAGASI JÕUAKSID –
VALGUSEST PUHASTATULT :
ja ikka SINUNI TÄNA ,
JA HOMME JA ..
järgmistel päevadel .
See on PÜHITSUS mõtete läbi ,
mis loob
TURVALISE KAITSEKIHI
ADVENDIAJAKS .
LOO AEG ,
mis ei anna võimu
haavumisteks , valudeks ..!
Vaid on kui
SISEMNE LAPS
SINUS ENESES ,
kes oskab
RÕÕMUTUNNET OODATA ,
VASTU VÕTTA
JA JAGADA LÄHEDASTELE ..
sest puudust kõigest sellest
tunned SINA , TEIE KÕIK .
Aja eemale enesest
potentsiaali nõrgestavad põhjused ..
ALANUD ON ADVENDI
VALGUSTAV TOIMEVÕIME ..
Ja SINU NÄGU loob
ka KÕIGI TEISTE NÄOD .
….
MEIE JUURES OLEV VALGUS
ON KÄTTESAADAV
TEIE KÕIGI JAOKS .
….
ADVENDIAEG on RAHU AEG ,
kuid vamis tuleb olla
nii mõnekski toimuvaks sündmuseks ..”

Rahu tervendama meie
kõigi Hingeelusid
Inglikaitse Rita .

/ Inglikaitse , 29.11.2015 /

Väikese Ingli sõnum detsembrikuuks 2015:

Kõik meie novembri teise poole tegemised mõjutavad ja loovad järgnevat kuud.
Saad seda, mida välja annad, on ütlemine ja selliselt meie aasta ka lõppeb.
Kõik, mida oleme aasta viimastel kuudel välja andnud, eriti aga viimastel nädalatel, seda me ka vastu saame.
Raske töö saab väärilise tasu.
Peresuhete hoidmine ka kõige tuulisematel aegadel saab magusa preemia.
Kes on kahe eest pingutanud, saab ka kahe eest tasu.
Paljud teist on ehk märganud viimasel ajal, et näiteks kirju tuleb meilikasti topelt, sama numbrit näete järjest, kella märkate sageli ühesuguste numbritega jne. Kõik käib justkui kahekaupa, topelt.
Tasapisi hakkabki kõike topelt tulema, seega tasub pingutada kõige otsesemas mõttes.
Novembri viimasel nädalal oleme me omadega nii läbi, et tahaks teki üle pea tõmmata ja öelda, et meid ei ole kodus, kuni jõuludeni, rääkige kellegi teisega.
Aga miski ei aita, tuleb ikka meie endiga rääkida, arutada, läbi viia.
Kes vähegi leiab endas jõudu, et kõik korrektselt ära teha, saab suurema jõulukingi, kui unistadagi oskab.
Olen varasemates postitustes kirjutanud sellest, kuidas maagilist ja seletamatut liigub meie ümber aina rohkem ja nüüd detsembris ongi selle kõige kulminatsioon.
Me kogeme sõna otseses mõttes jõuluimesid, päris tõsiselt.
Me näeme, tunneme ja kogeme nii palju sellist, mida on kas raske seletada või siis suisa võimatu.
Kõik kogetu jätab meisse sügava jälje, headuse jälje.
Miski meie sees muutub sel kuul igaveseks. Kui me novembris n.ö korrastasime sahtleid ja rookisime vana välja, siis nüüd, kus on plats puhas, saab uus asemele tulla.
Olgu siis selleks uued suunad, uued inimesed, uued kohad ja kogemused. Palju uut tuleb asemele ja see kõik on juba palju ehedam, ilusam ja väärikam.
Kes on lõpetanud äsja suhte, millest on mõru maik suus, siis nüüd tuleb uus ja oi, kui magus asemele.
Sama on tööde- tegemistega. Kui siiani oli mingitel töödel mõru maik juures ja tuli kõvasti vaeva näha, siis nüüd tuleb see magus maik juurde.
Kogu aasta 2015 on ennekõike püüdnud meile headust ja isetust õpetada ja seda, et armastuseta ei kasva suurt miski. Taim, mis saab aeg-ajalt möödaminnes tilga vett ja sutsu päikest, küll ei sure, aga ei ela ka, kiratseb. Seda olnud aasta meile ka näidata on püüdnud, et hoolitse enda eest. Kasta ja anna päikest, ehk armastust ja hoolivust.
Ja kui me juba enese eest oleme õppinud hoolitsema, siis meil on hea olla, me oleme tasakaalus ja kiirgame välja rahulolu. See omakorda aga teeb pai meie kõrval olijale, meie rahulolu tekitab temas rahulolutunnet ja nii see kõik edasi kasvabki. Headus sünnitab headust.

Kas kõik siis nii roosiline ongi terve aasta viimase kuu, tekib küsimus?
Ja tegelikult ongi. Rabatud ja pingutatud on aasta otsa ikka nii palju, et millalgi peab saama ka puhata, end välja lülitada ja lihtsalt sohval vedeleda.
Enamus, kes oma tasakaalu leidnud, muidugi sohval vedeleda ei taha, vaid suur kogus uut energiat kipub hoopis väljundit leidma ja nii sünnivadki veel aasta lõpul paljud uued ja edukad tegemised ja suhted.
Kui kokku saavad kaks tasakaalus osapoolt ja tahavad koos midagi head teha, saab ju tulemuski olla ainult ja ainult hea.
Aasta viimastel nädalatel loodud suhted on edukad ja pikaealised, neil on värskuse ja puhtuse maik juures.

Mis muud, kui pingutage novembri lõpul, kuis jaksate, see on vaeva väärt ja nautige aasta viimasel kuul seda, kuhu olete jõudnud.

Pika jutu lõpetuseks on mul ka seekord teile palve.
Proovige sel kuul palve jõudu. Kui tunnete, et vajate abi, siis lihtsalt paluge abi. Kas kõva häälega või mõttes, ei ole vahet. Pole ka vahet, keda Te palute. Lihtsalt uskuge palve jõusse!