1.-2.jaanuar 2016

Soone Saara soovib kõigile sellist lähedust isa ja Isaga, nagu kinkis 2016. aasta esimene päev – läbi ühenduse vägavägaväga Omade Inimestega. Koos üllatusena saabunud kristall-kaksikute ja nende vanematega tegime meie riituseplatsil väikese karge uusaastaloitsu – ja siis tuli Brigita Eriti üllatuslikult. Kellega koos läbisime Kreeda ja Mai-Agate viieosalise hingerännakute-cd – see sinine delfiinidega – nii jõuliselt, et kellestki meist polnud asja plaadimängijat sulgeda enne, kui Väed olid valitsetud ja otsad sõlmitud. Millised kohtumised! Milline võimas Maag ja Meister oli minu isa Harri Vasar… Õnneks Sa tead, papa, kui väga ma Sind austan ja armastan. 7. jaanuaril, kui Mai-Agate Raplas meid taas rännutab, lähen Ema otsima. See õpetab mind ennast emamaks emaks kui ma täna isamoodi emana olen. Namaste! Shalom! A’How – ja halleluuja 😀

Kuna ma ei tahtnud paugutava inimsoo peale piredana uude kalendriaastasse minna, läksin alfa-, aga võimalik, et teeta-lainetele ega ole sealt tänini tagasi tulnud. Fiktsioon-ilmas tegutseval päevateadvusel on nääripuhkus, pardon 😀 Mis ei tähenda, et ma tööd ei teeks – ikka teen – vormisin ayurveeda teksti, saatsin Täisringi-raamatu asjaosalistele tutvumiseks – ülirõõmustav tagasiside on olnud, võib trükki minna – viimistlesin üht herr Visnapuuga tehtud aukoodeksit, valmistasin ette Rosina-paketi retseptsiooni… Aga ma pole vanaaaaaaastaõhtust saadik enda juures. Tavamõistes.

Uus aasta tuli Soonele sedasi, et Laanemooril palusin hobusid süles hoida – ise võtsin penid tuppa ja Bella oligi ligi tund aega mul sõna otseses mõttes süles. Mispeale keerasin end koos penidega – Koera-aasta Indi uinus juba enne südaööd – tuttu ning ehkki mul polnud miskit aastavahetumise tunnet – see on mul enamasti loomaaasta vahetumisel ja kevadisel pööripäeval – jälgisin läbi 1.jaanuari üsna voolavalt märke ja sünkrooni ilmutusi. Võimas päev oli.

Kooserdasin üheksast õue – ja jäingi. Porikuude järel saabunud mõõdukas külm – nüüd küll juba tiba… nagu ta just on – aga nüüd jällegi on virmalised! – ja õrn lumi ja paugutamise järel rahunevad hobused ja minu ümber kobarduvad lambad moodustasid nii ütlemata mõnusa olemise, et aina harutasin ja saagisin, sidusin ja sättisin, puhastasin ja hoolitsesin. Just siis, kui otsustasin metsa uusaastaloitsu minna tegema, teatas Indi, et kristall-kaksikud helistasid ja on peagi Soonel.

Perfektne sünkroon – kõik puhas-soe-valmis – toit ja toad ja õu ja tall-laut ja üldse!

Läksime koos riituseplatsile. Kuni palvetasin, joonistasid-kirjutasid Mägid oma uusaastasoovid ning me saatsime oma palve kosmosesse.

*

Hea Looja, kallis Laanemoor – armas Maaema, kulla haldja- ja inglirahvas, palun kogu südamest:

Indi võtab sel aastal vastutuse oma heaolu ja julgeoleku eest ning loobub asjatust riskimisest ning vabastab seega loova energia uuel tasemel –

Mann ja Maasi toovad õnnelikult oma pojad ilmale – ka dextissu laps pole poisina sündides biifsteek, vaid Indi hobuteatri väike südamlik härg – ruunad-härjad ongi parimad teenistujad –

Namaste ja Brigita elus tuleb õnnelikult murranguline aasta – kui Brigita lõpetab gümnaasiumi ja läheb kõrgkooli, jääb spanjel-Etsil ja armastatud Vapsikul arvestavalt-hoolivalt sammu pidada – meie siin hoiame ja kasvatame Brigita tulevase ameti jaoks kabjalist naiskonda – Namaste läheb sadulasse ja saab eesti täkk Ralfiga paaritatud, et aasta pärast saaks River Niilus sündida –

Maruusja ja Taja teenivad leebes rahus ja heas tervises meiega koos meie ühiseid eesmärke –

Maie, Mirje, Krissu ja nende tallid olgu õnnistatud ning meie ühine tee ja töö edenegu –

Nibiru, Aleksander ja Jordan astuvad teismeliste stabiliseerujate asjalikku aastasse ning saavutavad meelerahu ja enesekindluse –

Bella mõistab ja andestab ketisolekud ning ammutab toasoleku aegadel lähedust ja armastust –

Lilli, Taavet ja Notsu oskavad end hoida nii ehitustandri kui hobuste, koerte kui metsaloomade eest – sealpoolne Puhh kaitsku ja juhatagu neid turvaliselt kõrgesse ikka –

Jäär Elmar jäägu lahedaks ja südamlikuks isaks ka tallede sündides – Alfa, Omariigitar, O’Hara, Amatsoon, Aya, Arizona, Diana toogu oma uue aasta talled ilmale siis, kui aeg õige ja seisud parimad – sel aastal saavad kõik talled emade omal väel ja lutipudelita suureks ja tubliks –

Donald ja kaks Daami tunnevad elust segamatut olemisrõõmu –

Kuukulgur ja 11 Kana on reipad ja heatujulised, sest emand märkab alati nende vajadusi –

Hubertid ja Fedjad on uue aasta õnnistusse hõlmatud, sest nemadki kuuluvad meie hulka – et rotid ja ämblikud moodustaksid ametlike koduloomadega harmoonilise kooskonna, tuleb neidki oma südamejõul väestada –

Rebased ja põdrad, kes elavad meie lähikonnas ja meiega tihedasti põimunult – nagu ka metssead-ilvesed-hundid ja jänesed – tundku aupaklikult piire ja kooseksisteerimise reegleid ning olgu austatud ja aktsepteeritud –

Eestimaa venelased olgu hoitud ja tänatud – nii Caddibi müüjast Mustvee noorhärra, Vuhwa Jõhvist Soonele toonud õnnistav-austav isand – kui uue aasta esimesel päeval helistanud Valeri viis minu mõtted venelastele kui koostööpartneritele ja tseremooniahuvilistele – tere tulemast!

Madam Citroenile pikka iga ja kannatlikkust – lapime ja silitame ja kestame kaunilt kaua – ning Belka Russale rahulikku töörõõmu maneežipostide metsast välja toomisel –

Evald ja Karekas olgu elurõõmsas edenemises ja koostöös nii Soone kui teiste riitusepaikade teenimisel ja üha paremaks loomisel –

Marko Aleksejev ja Paavo Pikand saagu materjalide ja arvutuste ühte viimisel loovasse sädemesse, et Soone Suurtelk kerkiks ja tiibu tõstaks –

Kessu ja Ele olgu hoitud ja armastatud nii, nagu nemad hoiavad ja armastavad oma sitkes ja arukas vapruses –

Kristall-kaksikud ja Altai ahelik ehk siis Mägid saagu meiega kõrvuti kulgedes üha teadlikumaks ja pühendatumaks ning tundku meist ja meiega puhast Elamise rõõmu –

Reet Roosi naiskond saagu meist sütitavat inspiratsiooni ja olgu meil nii loomemajanduse kui maailma võitmisel ja köitmisel kestvat edu –

Meelis saagu suureks ja eriliseks vastutusevõtjaks ja parnassi vallutajaks –

Heli Vahing ja Diana Klas, Alo ja Laurid olgu Mustrimuutjatena väes ja laes ja uues hingamises –

Tuuli ja Reimo õnnestugu Kirna mõisa uueks loomisel, Teresa-Altroff-Haller püsigu nõu ja jõuga Tähevärava teenimises –

Pangasuhted ja lisaks Suurtelgile ka elumaja katus saagu kenas ümaras saja tuhande väärikalt teenitud taktis ja tehnikas valmis ja ühele poole –

Tori 160 ja Ingli puudutuse raamat, Mustrimuutjate lavastus ja raamat loodagu puhtaimas-kõrgeimas võimalikus energias –

Loomad-Lausujad ja Valge Daami saladus küpsegu Saara alateadvuses järgmise aasta veelgi kõrgemas väes ja hingamises kaante vahele –

Reti, Mihkel, Hanna ja Jaak loogu ja edenegu harmoonias ja edenemises –

Riks ja Alo pidagu uutele väljakutsetele mehiselt vastu –

Lumi ja Kaisa on algaval aastal kutsutud Saaraga tuttavaks – ehk isegi sõbraks saama –

Mustsõstraistandused olgu nii Soonele kui papa Raua maadele ühiste talgutega rajatud –

Papli talu rahvas olgu oma viljakas liigirohkuses õnnistatud…

Oh aeg, alles pärast rituaali tuli meelde sellesse õnnistuspanoraami lisada ka mees, kellest Dardo ja Laura, Lenomard ja AstroMary kõnelevad – kui loteriipiletit ei osta, ei saa kuldkalake su soove täita… Ent Meees sai kolme e-ga. No kes siis nii…

Lõpetasime kaksikutega ja nende vanematega lõunasöögi kui keegi sisenes välisuksest ja ma nägin peeglist kedagi, keda tundsin ja ei tundnud.

Selle palvepuhangu järel majas sooja mitmekihilist rooga nautides avanes välisuks ja sisenes keegi, keda Saara nii tundis kui ei tundnud.

See oli nagu Reti – aga teistmoodi – see oli ja ei olnud ka Brigita – mulle tegi teismeline Jaak esikupeeglist kööki silma! Nägin selgelt täna ühekuusena mummile laialt ja teadlikult, südamest ja siiralt naeratanud väikest tütrepoega teismelisena mulle peeglist kelmikalt naeratamas…

Nojaa, see oli Brigita 😀

Tuli ette siutsumata lihtsalt emakoju ning me läbisime tema ja Indiga eile neli ja täna veel ühe juhitud meditatsiooni. Olen nii uskumatuid pilte näinud ja taas-elustanud, läbi enda lasknud ja otsi sõlminud, et seedin seda homseni, kuni Keava Laurale meloni-šampanja-uusaastasoovidega külla läheme. Aitäh, tütred ja kaksikud – me oleme üks Pere – palju sügavamalt ja tegelikumalt kui pealiskaudselt aimata võiks. Jätkame matka!

Alkeemiast:

Saad kõik, millest oled valmis loobuma!

 

Kui me mõistame elu peamisi paradokse ja rakendame neis peituvat tarkust, oleme suutelised arenema, muutuma ja oma elu eesmärke täitma, sest paradoksides peitub kogu elutarkus ja positiivseid muudatusi käivitav jõud,” tõdeb hinnatud terapeut ja tuntud autor Tommy Hellsten oma isiksuse sisemist arengut analüüsivas tähtteoses “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid”.

Kes soovib saada võimu, peab loobuma võimu taotlemisest ja võtma enesele vastutuse. Vastutuse võtmine tähendab astumist kellegi teenistusse, olgu siis lapsevanemana või poliitikuna. Võim tuleb selle juurde, kes loobub tema jahtimisest ning hakkab tegema seda, mida peab sisimas õigeks. Maailmas on palju ebaõiglust, mille kaotamiseks kulub suurel hulgal tööd. Kes selle tööga tõsiselt tegelema hakkab, muutub peagi ühiskonnale nii tähtsaks, et omandab mõjuvõimu. Mõjuvõimus peitub tõeline jõud. Kui inimene on omandanud mõjuvõimu tänu ühiskonna teenimisele, on ta suhtumine võimsusesse teistsugune, kui inimesel, kes on ihaldanud võimu võimu enese pärast. Ta ei vaja seda mitte enda positsiooni kindlustamiseks, vaid see on talle vahend, mis aitab tal teisi teenida. Ta võib oma positsioonist ka igal hetkel loobuda, sest ta ei klammerdu selle külge. Tegelikult ta tahakski võimust vabaneda niipea, kui ülesanded lubavad. Seepärast on tõeline poliitik inimene, kes ajutiselt hoolitseb kõigi ühise asja eest, mitte aga riigiteener, kelle peaeesmärgiks on enda poliitiline karjäär.

Seksi saab nautida vaid siis, kui loobutakse selle jahtimisest. Seks tähendab mehe ja naise vastastikust austust, lähedust ja hellust. Lähedus ja hellus sünnivad vaid turvalises suhtes. Turvalisus ei teki ilma teist inimest sügavalt austamata. Kindlustunne pole võimalik seal, kus teist lihtsalt oma vajaduste rahuldamiseks ära kasutatakse. Turvalisus viib selleni, et sa julged olla haavatav ja endast anda. Sa loobud kaitsemüüridest ning julged riskida lähedusega. Alles siis võtab inimene seksuaalaktist tegelikult osa. Sellises olukorras peaksidki seksuaalsed tunded tekkima, sest ühinemise kogemus on sel juhul palju sügavam ja hoolivam. Mida turvalisem on suhe, seda sügavam. Sügavale ulatudes võib ta ulatuda sinnagi, kus peituvad inimese suurimad valud. Paljusid lapsepõlve haavu saab ravida hingelises ühinemises, kus kindlustunne on nii võimas, et julgetakse end teisele avada peaaegu hingepõhjani. See võib juhtuda ka sõnadeta, kehakeele abil. Lapski ei vaja sõnu, et näidata, mida ta tunneb.

Süütundest on võimalik vabaneda vaid süüd tunnistades. Nii saab inimene eneseaustuse tagasi. See aga, kes üritab oma süüd maha salata, tegeleb luukerede kappi peitmisega. Sisimas on ta nende olemasolust alati teadlik. Iga hetk võivad nad kolisema hakata või isegi kapist välja kukkuda. Seetõttu tuleb nende järele pidevalt valvata. Nende olemasolu kõigutab inimese identiteeditunnet. Pole võimalik ennast austada, teades, et su kapid on täis saladusi, mida tuleb pidevalt varjata. Alles siis, kui kapid on lõpuks tühjendatud, kõik on üle vaadatud ja tolmgi pealt pühitud, pole enam vaja karta luukerede kolinat. Kõik, mis hirmutab, on ära nähtud ja sa julged taas endale silma vaadata. Kui julged endale silma vaadata, julged ka teistele otsa vaadata. Seda nimetataksegi eneseaustuseks. Süütundest saab seega lahti oma süütunnet vabaks andes.

Rikkaks saab siis, kui leiad üles oma sisemised rikkused. Tõeline edu on alati sisemine edu. Sisemine edu tähendab, et inimene elab oma elu, omal moel. See tähendab, et väline on harmoonias sisemisega. Kui inimene on endaga heas läbisaamises, teab ta, kes ta on. Ta tunneb enda vajadusi, võimeid ja unistusi. Ta elab neid kuulates. Kui ta neid tõsiselt kuulab, teeb ta valikuid, mis viivad sellise elu poole, kus tema võimed on tõesti rakendatud. Tema põhivajadused on rahuldatud ning ta leiab sellise eluviisi, kus ta teeb seda, mida ta sisimas tegelikult teha tahab. Ta elu on paigas, nii teenib ta ka teisi inimesi ja ühiskonda parimal võimalikul moel. Loobudes välise rikkuse taotlemisest, leiab ta sisemise rikkuse.Loomulikult pole midagi, mis takistaks sellisel inimesel ka väliselt rikastumast. Siiski, ta ei klammerdu välise rikkuse külge, vaid ta leiab, et võib seda kasutada, kuid mitte omada. Sel moel on ta sisemiselt alati valmis loobuma. Kui ta seda poleks, takerduks ta oma rikkusesse. Sisemiselt rikas inimene tunneb maiste hüvede eest sügavat tänutunnet. Tema tänutunne on alandlik tänu, ta teab, et ta ei vääri seda, mis tal on. Nõnda ei nõua ta endale rikkust, vaid imestab, et tal see on. Raha on talle vahend, mitte eesmärk.

Kas võiks siis arvata, et püüdes saavutada sügavama sisuga elu, võib ta enesele luua materiaalseid hüvesid? Kas sisemine täisväärtuslikkus tähendab alati materiaalset heaolu? Kas otsides „taevast kuningriiki” võib saavutada ka „kõik muu”? Muidugi mitte, sest see just tähendakski „kõige muu” otsimist. „Kõik muu” oli teatavasti midagi, „mis teile antakse”. Järelikult on see kingitus, kuid kingituse olemus on selline, et selle saamine ei tähenda mingit omapoolset pingutust või ärateenimist.

Kingituse vastuvõtmine eeldab alandlikkust. Alandlikkus tähendab, et midagi võetakse vastu sellepärast, et teine annab. See tähendab loobumist igasugusest ponnistamisest ja ärateenimisest, lihtsalt teise andmise objektiks olemist. Seega võib öelda, et vaid alandlik suudab rikkust taluda. Ainult alandlik inimene suudab suhtuda materiaalsesse heaolusse nii, et see teda ei hävita. Kus puudub alandlikkus, seal takerdutakse rikkusesse. Inimene hakkab endale ette kujutama, et ta on rikkuse ära teeninud, seepärast hakkab ta seda kaitsma. Ta püüab mitmel eri moel kindlustada, et rikkus kuhugi ei kaoks. Ta võib üritada rohkem kokku kahmata, et rikkus ei väheneks. Kuid siis on ta juba vahetanud „kõige muu” saamise „kõige muu” kindlustamise vastu. Kristus ütles, et rikkal on võimatu pääseda taevariiki. Kohe pärast seda lisas ta, et mis on võimatu inimese jaoks, on võimalik Jumala jaoks. Ehk teebki õige suhtumine taevariigi asjadesse võimalikuks maiste rikkuste üle valitsemise. Siis on meil kõik, kuid miski ei kuulu meile. Kõik kuulub Jumalale.

Meelelahutust saab siis, kui puhatakse tööst. Tõeline meelelahutus eeldab kõigepealt pingutust, isegi valu. Kui teed kõvasti tööd, suudad ka hinnata puhkust ja lõdvestust. Seega vajab meelelahutus taustaks valu ja pingutust, et selgemini esile tulla. Kes ei tööta ega pinguta, ei naudi ka puhkust. Seepärast tuleb tal oma meelt eriliste võtetega lahutada, sest mitte miski ei paku pinget. Mida vähem valu ja pingutust, seda suuremad nõuded esitatakse meelelahutusele. Mida enam valu ja pingutust, seda vähemast piisab meelelahutuseks. Mõnikord naudib inimene lihtsalt puhkehetke, kohalolekut ja vaikust.

Olen mõnel määral harrastanud mäesuusatamist. Palju kordi olen mõelnud, miks peab küll nõlvadel pidevalt mürtsuma muusika kõikjale paigutatud valjuhäälditest. Kas inimesele ei piisa, et ta end lõbustab vaid ühel moel, mäesuusatamisega? Kas teda peab keset meelelahutust veel enam lõbustama, et tal igav ei hakkaks? Kinoski tuleb nii kõrvad kui nina popcorni täis toppida, et vaid tühi tunne ei oleks. Raadios loetakse uudiseid ette muusika saatel, et kuulaja igavust ei tunneks.

Elus endas on piisavalt draamat. Seda tajub vaid see, kes julgeb elada. Kui elada täiel rinnal, kaob vajadus meelelahutuse järele ning sageli piisab selleks lihtsalt rahust ja tegevusetusest.

Laste heakskiidu pälvib see, kes loobub heakskiidu taotlemisest. See tähendab endale lapsevanemana vastutuse võtmist. Omamoodi tekitab see kahe põlvkonna vahele kuristiku. Kuristik tähendab valmisolekut jääda piisavalt kaugeks. Semu olla tähendab vanema jaoks liigset lähedust, sest tegelikult on see lapse hülgamine. Vanem kui täiskasvanu ei vaja mitte lapse heakskiitu, vaid peab ise teadma, kes ta on. See võimaldab kehtestada laste jaoks piirid. Lapsed küll protesteerivad nende vastu, teinekord väga ägedaltki. Kuid kindlate piiride puhul kogevad lapsed turvatunnet ning on kindlad, et neid armastatakse. Lapsed austavad vanemaid, kes kehtestavad nende jaoks piirid ning on valmis võtma endale vanematena vastutuse. Seepärast tuleb vanematel loobuda üritamast olla lastele meele järgi, selle asemel võivad nad oodata neilt austust. Siiski suudab seda vaid niisugune lapsevanem, kes ei tunne sõltuvust lapse heakskiidust. Tuleb julgeda olla äratõugatud, koguni vihatud. Nii lastakse lastel jääda lasteks.

Täiuslik vabadus saabub siis, kui leitakse täiuslik sõltuvus. Me kõik sõltume üksteisest. See on tõsiasi, mille eest pole võimalik põgeneda. Alkohoolik, töönarkomaan või võimumängur üritavad sellist põgenemist, püüdes kõiges vaid iseendale toetuda. Kuid nad leiavad end peagi armastusepuuduse vanglast, mis lõpuks nad hävitab. Kui vabanetakse illusioonist, nagu piisaks inimesele vaid temast endast, vabanetakse armastama. Armastus on sügav tunnistus sõltumisest. See tähendab mõistmist, et elus lihtsalt ei saada üksi hakkama. Ei ole võimalik leida oma tõelist identiteeti, kui kõigepealt ei kaotata ära mittesõltumist ja ainult enesele lootmist. Niimoodi viib enese kaotamine enese leidmiseni. Eneseleidmine on oma armastusidentiteedi leidmine. Armastusidentiteet sünnib armastavas sõltuvuses teistest inimestest. See on tõeline vabadus, sest tõeline vabadus tähendab sisemist vabadust. Sisemine vabadus on olla see, kes sa sisimas tegelikult oled. Tõelise identiteedi saavutamine teeb võimalikuks tõelise vabanemise ehk niisuguse elamisviisi, mida juhivad sügaval sisimas asuvad tõde ja armastus.

Armastav sõltumine on absoluutne väärtus, mida ei tohi teha suhteliseks. Tema lõhkumine viib orjusse, kus piitsa viibutavad inimese enda himud ja ihad. Kui sellest sõltuvusest lahkuda, ei leia inimese sügavamad sisemised vajadused kunagi rahuldamist. Vajadused muutuvad ihadeks, need omakorda himudeks, millest sünnib orjus ja lõpuks häving. Inimese sügav sõltuvus teistest teeb ta haavatavaks. Haavatavus ongi tee, mis viib sügavama identiteedi leidmiseni. Iseendaks saame teiste kaudu. Haavatavuse kaudu leiame seega oma tõelise olemuse, armastusidentiteedi.

See viib meid edasi usu ja usklikkuse vahekorra juurde. Tõelise usu juurde kuulub haavatavus. Usk on inimese karje sügavikust. Usk otsib ühtsust, sirutab käe pimedusse, aimates või lootes, et seal on veel midagi peale pimeduse. Usk on inimese haavatavuse tunnistamine ja sellest sündiv appikarje. Usk on alati sõltumise tunnistamine, sügav arusaamine omaenda võimetusest. Uskudes tuleks alati säilitada ebakindlus, appihüüe kellegi poole, kes asub meie käeulatusest eemal. Usk on elav siis, kui ta sünnib inimese abitusest. Usu appihüüd kaigub millegi poole, millest midagi teada ei ole. Jumal ei ole inimese võimuses, isegi mitte usu kaudu. Jumal peabki olema suverään, käsitamatu, müstiline. Alles siis saab tema poole pöörduda, vaid siis on teda võimalik kuulda. Inimene võib olla Jumalaga ühenduses vaid seevõrra, kui palju ta on nõustunud oma võimetust tunnistama. Võimetustundest sünnib appikarje, mis jõuab selleni, kelle juurde pole võimalik jõuda. See ongi see usupimedus, mis viib kirkasse valgusesse. See ongi see vaikus, mis on täidetud kurdistava kõminaga. Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Autor: Tommy Hellsten

Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Tommy Hellsteni raamatust “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid”

* * *

Ära oota, et muutused tuleksid sinu ellu väljastpoolt – julge ise muutuda! Tuntud terapeudi Tommy Hellsteni peateos “Saad kõik, millest loobud” analüüsib isiksuse sisemist arengut.

“Armastuse imet suudab inimene kogeda vaid juhul, kui ta nõustub tunnistama omaenda nõrkust ja jõuetust. Pole olemas lühemat teed, tee tugevusele kulgeb üksnes oma nõrkuse tunnistamise kaudu. Siin peitub ka põhjus, miks ma kirjutan paradoksidest,” selgitab autor.

Ilma armastuseta ei kujune isiksusi; ebakindlusest vabanevad vaid need, kes kindlustunnet ei otsi; mida vähem teed, seda enam saadad korda – kui me mõistame elu peamisi paradokse ja rakendame neis peituvat tarkust, oleme suutelised arenema, muutuma ja oma elu eesmärke täitma, sest paradoksides peitub kogu elutarkus ja positiivseid muudatusi käivitav jõud.

Unistused näitavad meile, millised me tulevikus oleme. Kui otsid igavikku, ela siin ja praegu.