4.-7.veebruar

Kuidas sa võisid!

Toora – mu kõrgem mina – põrnitses ehmunult enda lennukaart. Kauni heleda ornamendilise Andaluusia palee ülemiselt tornikorruselt alla kividele. Aastal 1455. Seljas tore rombiline narrirüü. Narr, sellepärast see rüü. Ja lennukaar tingitud sellest, et mu isa – Granada kuningas – kuulas oma tütre ässitust, vihastas minu peale hingepõhjani – ja äralend!

Olin kuninga sohilaps. Tütar oli seaduslik. Troonipärijanna. Üdini armukade mu peale. Eriti sellepärast, et kunn tegi kõik endast oleneva, et minu elu oleks võimalikult tore – võttis mu oma õuenarriks, pikas õhtusöömalauas seadis enda vastu laua teise otsa – ja mina vastasin sellele heatahtlikkusele püüdliku narritamisega. Mis tuli toredasti välja, sest ma olin 13aastase puna-rohe-kollase-romblise narrirüü vääriline. Vaimukas ja haritud, kaunis poiss ka veel.

Erinevalt seaduslikust õest, kes oli samasuguse eenduva näoplaaniga – aga kahvatu, külm ja elutult inetu, olin jumekas ja ilus. Mu portselannukulik jäine õde omas isa. Ja tulevast trooni – mida ta tegelikult ei saanud – guugeldasin kätte kurva tegelikkuse: pärast minu tapmist äkkraevu ajel kukkus mu isa troonilt.

Loomulikult tundsin Mai-Agate Lamba-aasta lahkumisrännaku ja täisringi kinnisulgumise viimase loengu ajal kõik asjaosalised ära. Kuningas oli minu tänane noorem poeg Aleksander. Tollane õde aga istus Esoteerika keskuses minust paari meetri kaugusel ning tuli meie ellu kuu aega tagasi selleks, et tookord Andaluusias tehtu ümber mängida. Tema indiaaninimi on Punane Hunt.

Küsimus, millele selles kehastuses vastust otsin, ongi see KUIDAS SA VÕISID. Iga päev – olgu teemaks mõne teekaaslase tegu või näitleja tahtmised, mõne lapse tegemine või tegematajätmine – küsin vähemalt korra: kuidas sa võisid. Nagu toona isalt, kes mulle kauni, aga lühikese lennukaare kinkis. Seda me nüüd siis poeg Aleksandriga korrastamegi siin. Kui vanem poeg Richard San-Franciscost tagasi tuleb, vastame järgmistele küsimustele.

Tundsin Mai-Agate – oma kunagise Amsterdami-elu aegse isa vestlusteemade seast kõik kõneained ära. Nii füüsiliselt, et karvad olid seljas üha püsti. Kui eelmises, selgeltnägemise-teadmise-tundmise meeli tutvustavas jutupallis ütles ta, et meie hinge aspektid on korraga erinevates kohtades kehastunud – kuidas muidu oma 1000 eksistentsiga ühele poole saada – siis seekord oli Tuttav eranditult iga lause. Kõik oli mu sees sõnastamist otsinud – ja leidis vastuse enne, kui küsimus esitatud. Umbes sama telepaatiline otseside kui siis, kui telefoni näppides avad juhuslikult mõne numbri kavatsetu asemel – ning sekund hiljem saadab too juhuslik sulle e-kirja või FB-sõnumi.

Pidulik tunne, millest Mai-Agate kõneles – on koos kahjutu pendeldamisega keskmest siiasinnapoole ülituttav. Tänulik armastav pidulikkuse sööstude jada iga päev.

Või siis eufooriline koostöö oma enese mankimaindiga – ehkki hea teekaaslane Tom Valsberg on tolle toreda loomakese karikeerimiseks ühe oma bändidestki Manki Maindiks nimetanud, on sellest mõtete sajas suunas rajutamisest ometi nii palju tulu. Mitte vaid seda, et mõnel ründaval-lammutaval mõttel kraest kinni nabides analüüsida „praegu kogen mina…“ – ka see on hea, et ses kobrutamises klaarub lühidalt öeldes kõik. Oluline on vaid iga teekaaslasega rääkida sellest, mis puudutab teda. Kui Karekale managemendist kõnelda, uriseb ta: sa räägid palju. Kui tütardele projektidest-materjalidest jahvatada, tuleb neile loogiline kalanägu. Ülikiirete paljukihiliste pööretega persoon peab hoiduma teekaaslaste hulluksajamisest.

Samas on nii hea oma lastele näidata, kuidas toimub ja toimib igapäevane lihtne ja ehtne kanaldamine. Kui Märjamaa-esinemisel üks eakas daam küsis, kas minu tekstid on kanaldatud, vastasin nüüd juba kõhklematult – jah, alati on olnud. Nii esinemistel kui kirjutades. Kosmilises sünkroonis universumist toodud kanaldused jah. See siin ka.

Ma ei tee koos lastega koolitööd – nii 9- kui 19aastase lapse kõrval on mul, 49aastasel oma koolitööd. Ent kui tütar küsis, kuidas kirjeldada Goethe Fausti näitel inimese ja ühiskonna mudeli loomist kirjandusklassikas, tuli kanalist pahinal Soone talu kööki mulgipudru ja soojaveepadade vahele kena argikanaldus. Goethe kirjeldas, mida tähendab musta ja valge hundi toitmine – kes toidab valget hunti, teab, mida teeb. Musta hundi nuumajad oma ego aplas-raevukas rassimises seda enamasti ei tea – ehk nagu ütles ristil surev Jeesus viimaste sõnadena: sinu kätte annan ma oma hinge, Isa – anna neile andeks, nad ei tea, mida teevad.

Rain Simmul ja Andres Dvinjaninov mängisid Mefistofelest ja Fausti nii, et mulle jõudis hinge ära andmise ja pahalaste teenimise teema šokina pärale. Lavaka 13. lennu pärlite kõrvale on tänasel kultuurimaastikul asetada teleseriaal „Ühe otsa pilet“. Ka Kreet-kallis armastab seda Eleonora Bergi sooritust, kus enesetapu eest ilmadevahelisse filtrisse kinni jäänud Ingel aitab siit ilmast lahkujail lõpparvet teha. Tema südames elab Kiusaja – 21.sajandi Mefisto – kes tõestab armastusega Ingli vastu, et varjutatud aegadel dualismis heidelnud inimkond polegi enam dualistlik. Saatan oskab armastada – järelikult on meil lootust – jälle. Ja kui uue põlvkonna inimesed ei loegi raamatuid – telerist ja sotsiaalmeediast jõuab see sõnum nendeni ikka.

Vähemalt selle 10 protsendini, kes aastal 2012 kvanthüppe sooritas. Ülejäänud… jätkavad matka.

Uuemal ajal on mul tunne, et paljud neist, kes olid enne kvanthüpet erilisemad, on asunud tagasihüppe hämmastavale teele. Kui kuningannad kroonivad ennast ise ja üha kordavad, kui ainulaadsed nad on – ja kui palju teistest kõrgemad – siis kukutavad nad end ise.

Kui üks väike naine tunnistab, et loenguid pidades saadava katarsise järel on tal koduteel alati ebakindluse puhang – mida ma nüüd täna ometi juresin – siis on ta tõeline Kuninganna. Ja kui tema, tõeline kõneleb, kuidas kolmel kvantvolksamise järgsel aastal vesinikumolekuli tuum üha kahanes ja paisus, kuni see lainetamine lõppes tuuma olulise kahanemisega – siis tead südamega, et on küll nii jah. Vees on teatavasti kaks vesinikku ja üks hapnik – seega teisenes koos aine tiheduse muutumisega kogu meie keha, selle omadused ja elus loodus tervikuna.

Inimese harknääre ja hüpofüüs, millele klassikalised meedikud seni funktsiooni ei leidnud, hakkasid tööle. Harknääre toimib meie rinnakul nüüd saatjana – ja indigosinise täpiga ajuosakene vastuvõtjana. Võtame kosmosest vastu siniseid määratlemata koostisega energiagraanuleid, mis jäävad meie fotodele, laiendavad teadvust – ja mille lähtekohaks on Magnetar. Mayad teadsid, et neil aegadel läbib Maa koos end embava elava galaktikaga musta augu. Värava läbimise järel, kosmilisse Koju jõudmise taga sai mustast august aga neutrontäht Magnetar. Sinine kiir, mida meie aju püüab, sealt lähtubki. Õhk on energiapallikestest tiine – vaadake oma fotosid, kui ise ei taju.

Pärast varjutatud aegade taandumist oleme hakanud nägema-kuulma-tajuma seda, mis on alati olnud – ka seni 7värvilist vikerkaart näeme nüüd 21värvilisena – saabus Ultrapunase ajastu koos kirgastunud vikerkaarega. Ja vaadake nüüd, milline on raamatu Täisring kaas? Ultrapunane. Indigo Tom ja tema Jane kinkisid meile Indiga varsti neli aastat tagasi selle unenäopüüdja, mille värvusel on selline kena nimetus.

Nii nagu nägemine, on täiustunud-avardunud ka nähtav – kui eelmisel ajastul oli aura, aupaiste ehk nimbus vaid erilistel, siis nüüd on kõigil, kes kuuluvad 10 protsendi avanemise tee valinute hulka – eksperiment on lõppemas ja varjutatud ajad ümber. Tõsi, aja kui dimensiooni suhtelisus muudab kaheldavaks aegade ümbersaamise väljendi – ent aja olematus käib Uues Heas Ilmas käsikäes noorenemisega. Jäämise valinud noorenevad. Silmnähtavalt iga hingetõmbega. Miskipärast naised enam kui mehed.

Otseühendus Algallikaga tingib pidulikku tunnet põhjustava inspiratsiooni ja tundlikkuse tõus tekitab õnnestava sünkrooni. Sündmused ja kohtumised, ideesähvakad ja pusletükkide paikaloksumine paneb meid ööpäevas kümne varasema tegija vääriliselt sooritama ja saavutama.

Väikesteks vahepeatusteks pseudomälukad – hetkil, mil meie protsessor teeb restarti ja installib Algallikast Magnetari sinise kiire graanulivoona vastu võetud energia, lülitub aju umbes viieks sekundiks välja. Neil sekundeil on ekraan täiesti lage – ja kiidetud olgu Issand meie oskuse eest neil hetkil näiteks rahva ees esinedes või televisioonis-telefonis-skaibis kandvat mõttepausi välja mängida.

Olge rahulikud – kõigil teistel on ka need totaalsed laadivad-klaarivad mälukad.

Ja kõik kodu- ja lemmiklooma liigid teevad kõik endast oleneva, et inimene naerma ajada. Sellepärast, et Mai-Agate sõnul paneb naerul nägu koos kaasneva lihastoonusega meie aju uusi molekule moodustama – laienenud teadvus tekitab harmoonia, mille suunas meie ligikondsed loomad meid vigur- ja nalihaaval kõnnitavad ning seetõttu ongi nende ekstrateene meie ees naeratuse molekulemoodustava väe vallandamine.

Meis endis aga toimub nii praeguse kehastuse järel kui paralleelselt samal ajal sündivate uute elude vormumine. Nii mõnigi tajub, et just praegu toimub midagi olulist – miski ammupakitsenu on lahendust leidmas. Ja ongi – sünnid just praegu kusagil Libeerias või Ladina-Ameerikas – või viie-viiekümne aasta pärast – ning need kehastumiseootel aspektid on sinuga ja sinus samm-valik-hingetõmmehaaval kasvanud.

Kuulasin just järjestikku igal õhtul üht Holistilika-instituudi Salasõna-plaati. Ikka tutvustamiseks ja analüüsiks – miski ei juhtu niisama. Neist ühe, kehakiituse meditatsioonide plaadi saatel, kus paluti kujustada maja looduses kui oma keha sümbolit, nägin täpselt sellist kodu, mis mul oleks, kui ma tütarde muinasmaad ei rajaks ega veaks-peaks. Mitte kuigi uus, ent kindel ja töökorras veoauto kui ratastel karavan, nahkkarbid-korvid-toosid kasinas, aga õdusas korras – ei midagi liigset, kõik olemasolev paigas, puhas ja põhjusega.

Varahommikuse unepiirilise nägemuse kaudu tean, et selle vabana teele asumisega läheb veel aega. Võimalik, et selle lahtihüppe teeb homme sündiv Toora uus aspekt. Saara nägi mõneteistkümne aasta pärast siin enda ligi jagelemas Brigita poega ja Indit, kes vaidlesid, kumb kliendile teraapia teeb – ema Brigita oli… Andaluusias. Ei, mitte hingede omavaheliste kokkulepete kohaselt sulnist pasjansi mängimas ega lossiaknast lennukaart moodustamas, vaid hipo-Lorenzo juures ühtaegu nii õppimas kui õpetamas inimeste ja loomade ühitamist. Veretu arstina. Tema poeg õiendas, et Gerbera töötab Indiga paremini – Indil aga oli mingi ülitähtis käik. Ma astusin armastavalt turris vanaemana oma toast välja ja… tulin päevateadvusse.

Kes on Gerbera???

Ükspäev teisehomme saan teada.

Täna – oharmasaegküll, me ehitame jälle! – jäägitult lõhki külmunud veevärgi asemel puurkaevust saunatuppa uue. Saunatoa akna asemele ukse. Ukse kõrvalt üles soklisse suubuva trepi. Trepilt neli ust – Brigita, laste, kamina ja vannituba. Lauda peale terrass ning kõige peale päikesepaneelidega katus. Ja presendigakaetud suurtelk, mis moodustab teise korruse ruumidega terviku – on üliõpilane-Brigita kodu ning praktikabaas. Kui tema läheb järgmist kodustuudio-kliinikut rajama, võtab Indi siin Soonel teatepulga üle.

Teekaaslased Vipulkumar Kansarid – lauljatar Airi kahe võrratu lapse isal on kaks kõrgharidust, joogapraksis ja ometi oli tal siin pagulaspaanikas Eestis tarvis sotsiaalmeedia abil tööd otsida, et uue ajastu eestlasi elatada – osutusid näiteks, kui kõikvõimas ja jumalik on ettehooldus. Jagasin nende palvet – mille peale musta hundi toitjate 90protsendiline hääburkond laotas mu feissariseinale oma olemuse visiitkaardi rubriigist Mis maa see on… Ent talviti Tais resideeriv Gerli Grand avastas kohe arvutit avades selle kutsungi ning üsna samal hetkel olid Gowri-brändi rõivakujundus-tootmisketi Eesti juhtide kohale värvatud mõlemad. Hindu-Eesti taevasliidetud pere töölesaamise jumalik lugu lõpetas minu jaoks Lamba-aasta. Olen tänulik, et sain olla selles ühenduste ja pühenduste jadas oluline lüli. Kokku on saanud Gerli Grand ja Airi, Teresa ja Diana, Meelis ja Helve, kaksikud ja… See imeline sünkroon nii managemendi kui talutööde, nii inimeste põimumise kui loomade sõnumi vastuvõtul kinnitab meie Tee õigsust. Isegi ainuvõimalikkust.

Täisring.

Me elame taevariigi seaduste järgi.

A’HoW!

Neljapäevahommikul kirjutatud teadustööpikkune setude lugu suundus ka Täisringi teise osa lõppu – koos tallinna ja tartu, võru ja seto ning kahe erineva liivi keele Meie Isa palvega. Täisringi kolmas raamat aga ongi õigupoolest hingerännaku ja palveraamat.

Orgunn-orgunn-orgunn tõi kella kahe paiku boksideni vaarudes – mida ma küll oma spordiplatsita teeksin, ah? – Brigita ja Caddibi. Tänu talle, kes ta Indile kooli järele läks, sooritasin pärast talli ja lauda puhastamist maratoni – Kaupo-Elujõu keskus-pank-Angala väekoda-diisel Russale – oli kadukas ning feralisse sai surnud pump ja hüdrofoor, keskustesse posterid.

Kaapkaap tagasi, loomad tuppa – lapsed olid juba ees Esoteerikas Mai-Agate juures – ning järgnes eelpoolkirjeldatu – kõigi aegade kõigekõigem Maiekese loeng koos rännakuga. Jammi.

Koju jõudes kohe kummuli. Hommikul Terje teade, et tema garaažis süttis boiler – ta läks kirbe lebra peale kahe ajal piiluma, ajas põlevast garaažist auto koos uksega välja ning kolm autotäit päästjaid õnnitlesid uuesti sündimise puhul. Pojad aga süvendasid survet teda Floridasse kolida…

Kui metsataadiga 14 heinarulli koplitesse russasime, andis ta suurepärase idee, kuidas Täisringi mängukohtadesse esimeste ridade hipikohtade padjad saada – uued viljakotid heina täis! Muidugi!!!

Statistikaameti kõne järel – on ikka töö inimestel! – jagasin posterid – Pärnusse Astale, Tartusse Murutaridele, Brigitale igaks juhuks autosse – ja siis helistas Anneli Lahe, endine Kodutunde tädi – tuleb siia saadet tegema. Sandra Jõgeva alles käis. Tulgu lahkesti.

Tegin Manona ja Gretaga kahe väljaande inventuurid. Vabandasin minister Pomerantsi ees, et keskkonnategude tunnustamise ajal Telliskivi loomelinnakus tegin tütardega Soonel oma igapäevaseid keskkonnategusid. Mu füssaõps herr Hans Soll sai kalastusliidu liikmena peaauhinna, muide 😀 Ajasin Diana ja Tessaga asju-asju-asju. Leidsin netist oma suurtelgile presendi ja mõtlesin ka välja, kellega selle valmis õmbleme. Lahendus on uskumatult siinsamas. Kohe lausa meie oma külas. Nii need asjad käivad – ja kui oma väikest nunnut Manki Maindi vait ei löö, loksuvad paika. Nagu ka teisele korrusele Brigita tubadesse minev trepp. Ega ma saunatoas maas istudes ja mediteerides oleks välja mõelnud, et trepi püstak tõuseb päikesepoolse aknaga soklina katusest välja. Selleks on vaja orgunni-panoraami üha kaugemale nihutamise ja mitmekihilise vihurdamise käigus Täisringi kolmandasse köitesse meie isa palveid erinevates keeltes noppida ja lükkida. Ning ühel hetkel ongi trepp peas projekteeritud. Või kosmosest alla laetud. Kanaldatud trepp, nje hui sobatšii 😀

Laupäevahommikul said Täisringi teise köite sabad-sarved, kopp ja sahk ette ja taha – ja küljendusse. Enne seda käis nägemus – Brigita poeg ja Indi nagistasid, Brigita oli Andaluusias tööl ja keegi Gerbera oli siin Soonel väga oluline võtmefiguur. Hobune? Klient? Teraapiavõte?

Laupäeva kirkaim osa pärast seda, kui teine köide läks küljendusse, oli Brigitaga Goethe Fausti süvaanalüüs. Näitasin noortele, kuidas neid analüüse kanaldatakse ning Goethe kööki mahutatakse.

Lõppeva lamba-aasta kokkuvõte: elagu Manki Maind! Ja me ehitame jälle 😀

Enne Ahvi veel kolmanda köite pakkimine ja Bruno Braun, chihuahuade loo taustad-teljed, pühapäevane Tori-Vändra ning esmaspäeva pärastlõunaks, mil kell 16.39 koos hobustega uue aasta vastu võtame, on laud lambast lage. Credo!

Et miks ma täna õhtul Wabaduse kohvikusse vallaliste peole ei läinud? Siis, kui pidu algas, selitasin köögipõrandal ja olin Salasõna meditatsiooniplaadi saatel haagissuvila. Päriselt ka – kui küsiti, milline maja on minu minu keha, olin ma kena kasin nahkkarpide-korvide-raamatutega sisustatud karavanauto ja midagi polnud üle ega puudu. Küsimusele vastaksin Väekoja Meeli Lepsoni sõnadega – Kuninga-kutsung on küll kosmosesse saadetud, aga kuna ka tema otsib Kuningannat, ei pea naine üksi kõike ära tegema ega seega kuningat kukutama – on kuninga kord joosta 😀

Meie isa palve:

In Koinē (New Testament) Greek

The original text at Matthew 6:9-13, from which all others are directly or indirectly translated

Πάτερ ἡμῶν ὁ ἐν τοῖς οὐρανοῖς·

ἁγιασθήτω τὸ ὄνομά σου·

ἐλθέτω ἡ βασιλεία σου·

γενηθήτω τὸ θέλημά σου,

ὡς ἐν οὐρανῷ καὶ ἐπὶ γῆς·

τὸν ἄρτον ἡμῶν τὸν ἐπιούσιον δὸς ἡμῖν σήμερον·

καὶ ἄφες ἡμῖν τὰ ὀφειλήματα ἡμῶν,

ὡς καὶ ἡμεῖς ἀφίεκμεν τοῖς ὀφειλέταις ἡμῶν·

καὶ μὴ εἰσενέγκῃς ἡμᾶς εἰς πειρασμόν,

ἀλλὰ ῥῦσαι ἡμᾶς ἀπὸ τοῦ πονηροῦ.

[Ὅτι σοῦ ἐστιν ἡ βασιλεία καὶ ἡ δύναμις καὶ ἡ δόξα εἰς τοὺς αἰῶνας.

ἀμήν.]

Transliterated

Pater hēmōn, ho en tois ouranois;

hagiasthētō to onoma sou;

elthetō hē basileia sou;

genethetō to thelēma sou,

hōs en ouranōi, kai epi tēs gēs;

ton arton hēmōn ton epiousion dos hēmin sēmeron;

kai aphes hēmin ta opheilēmata hēmōn,

hōs kai hēmeis aphiemen tois opheiletais hēmōn;

kai mē eisenenkēis hēmas eis peirasmon,

alla rhusai hēmas apo tou ponērou.

[Hoti sou estin hē basileia, kai hē dúnamis, kai hē doxa eis tous aiōnas.

Amēn.]

Meie Isa palve sanskriti keeles:

Bho asmākam svargastha pitah: tava nāma pavitram
O our Heavenly Father Thy name holy

pūjyatām.
be-hallowed.

Tava rājyamāyātu (rājyam ā-yātu). Yathā svarge
Thy Kingdom come as in-Heaven

tathā medinyāmapi (medinyām api) tavecchā (tava icchā)
so earth on thy will

sidhyatu. Śvastanam
be-done Daily

bhaksyamadyāsmabhyam (bhaksyam adya asmabhyam)
food today us

dehi. Vayañca (vayam ca)
give. We and

yathāsmadaparādhinām (yathā asmat aparādhinam)
as against-us trespassers

ksamāmahe, tathā
we-forgive so

tvamasmākamaparādhān (tvam asmākam aparādhān)
thou our trespasses

ksamasva. Asmāmśca (asmāms ca)
forgive. Us and

parīksām mā naya, api-tu durātmata uddhara.
into-temptaion not lead but from evil deliver.

Another version of
Bho Asmakam Svargastha Pitah / Our Father / Pater Noster

Bho asmakam svargastha pitah: tava nama pavitram pujayatam. Tava rajyamayatu. Yatha svarge tatha medinyamapi taveccha sidhyatu. Svastanam bhaksyamadyasmabhyam dehi. Vayañca yathasmadaparadhinam ksamamahe, tatha tvamasmakamaparadhan ksamasva. Asmamsca pariksam ma naya, api-tu duratmata uddhara.

Doxology
Yato rajyam parakramah pratapasca yuge-yuge tavaiva.

*

Madjaritel kõlab nii:

http://lyricstranslate.com/en/pater-noster-miatyank.html#ixzz3zPIXb8W9

Miatyánk

 

Vähäm mögeš, rohkem tegöš!